Artiklid

Avaldatud: 02 Märts 2009

• Eesti Päevaleht
• RAVIKINDLUSTUSE SEADUS

Kadri Ibrus

Kui sot­siaal­mak­su ei vä­hen­da­ta, po­le tö­öand­jad ­kind­lus­tu­se maks­mi­se­ga nõus.

Tar­tu me­hel Hei­no Aa­sajär­vel (51) tek­ki­sid kol­me aas­ta eest töö­pos­til kuk­ku­mi­se ta­gajär­jel tõsi­sed sel­jahä­dad. Nüüdseks on ta kao­ta­nud nii ter­vi­se kui ka töö­ko­ha. „Ne­li kuud olen ol­nud töö­ta,” nen­tis au­to­ju­hi-trans­por­ditöö­li­se ame­tit pi­da­nud Aa­sajärv, kes tu­li Tal­lin­na uu­rin­gu­te­le, sel­gi­ta­maks, kas tal on ju­ba kut­se­hai­gus väl­ja are­ne­nud. Hai­gu­se tõttu on tal­le uue töö leid­mi­ne eri­ti ras­ke.

Aas­takümneid trak­to­ris­ti­na töö­ta­nud Lem­bit Suurküla­le (57) on aga puue ju­ba mää­ra­tud ja tööl käia po­le tal enam võima­lik. Sis­se­tu­le­kuks on üks­nes kol­me tu­han­de kroo­ni pii­res­se jääv töövõime­tus­pen­sion, mil­le eest tu­leb ka end ra­vi­da.

Kui siia­ni on sel­li­sed tööl ter­vi­se kao­ta­nud ini­me­sed oma mu­re­ga üksi jäe­tud, siis nüüd ka­vat­seb va­lit­sus nen­de kait­seks luua eral­di kind­lus­tussüstee­mi. Ra­han­dus­mi­nis­tee­rium on koostöös sot­siaal­mi­nis­tee­riu­mi­ga koos­ta­nud uue plaa­ni, mil­le jär­gi loo­daks era­kind­lus­tu­sel põhi­nev ja kõigi­le tö­öand­ja­te­le ko­hus­tus­lik tööõnne­tus- ja kut­se­hai­gus­kind­lus­tus. „Sea­du­se jõus­tu­mi­se jä­rel sõlmi­vad kõik tö­öand­jad kind­lus­tus­selt­si­de­ga mõist­li­ku aja jook­sul kind­lus­tus­le­pin­gud,” sel­gi­tas süstee­mi ideed ra­han­dus­mi­nis­tee­riu­mi kind­lus­tus­po­lii­ti­ka osa­kon­na ju­ha­ta­ja Sii­ri Tõnis­te.

„Seejä­rel muu­tub kind­lus­tus täies ula­tu­ses ko­hus­tus­li­kuk­s – kui le­pin­gut po­le, järg­neb sankt­sioon. Tö­öand­jad mak­sa­vad le­pin­gu alu­sel kind­lus­tus­mak­seid nin­g ­kui nen­de töö­ta­ja­ga toi­mub tööõnne­tus või töö­ta­ja hai­ges­tub kut­se­hai­gus­se, siis maks­tak­se tal­le hüvi­tist. Mak­se­te suu­rus võiks sõltu­da töö­kesk­kon­na kva­li­tee­dist – mi­da pa­rem see on, se­da väik­se­mad on mak­sed.”

Hai­ges­tu­nud või vi­gas­ta­da saa­nud töö­ta­ja­te­le ta­gab süs-teem Tõnis­te sõnul saa­ma­ta jää­nud töö­ta­su, ra­vi ja va­ja­du­se kor­ral ka taas­tus­ra­vi. Sa­mu­ti soo­vi­tak­se ai­da­ta ini­mest tö­öel­lu ta­ga­si tuua – n­äi­teks ümberõppe kau­du, kui va­na tööd ei ole enam võima­lik te­ha, töö­ko­ha ümbe­re­hi­tu­se või liht­salt abi­va­hen­di­te võimal­da­mi­se kau­du. „Vei­di mee­nu­tab see prae­gu­se liik­lus­kind­lus­tussüstee­mi pa­ku­ta­vat,” näit­li­kus­tas Tõnis­te.

Re­gio­naal­haig­la töö­ter­vis­hoiuarst dr Vii­ve Pil­le ütles, et prae­gu pin­gu­ta­vad ini­me­sed oma töö­ko­hal viim­se võima­lu­se­ni, et pal­ka saa­da. „Meie­ni jõua­vad ini­me­sed ju­ba väl­ja­ku­ju­ne­nud puu­de­ga. Rea­gee­ri­da tu­leks aga va­rem,” sõnas Pil­le, kes usub, et kind­lus­tussüsteem ai­taks olu­kor­da muu­ta.

Tööandjad ei taha arutadagi

Kuid ju­ba esi­mes­te tö­öand­ja­te­ga koh­tu­mis­te jä­rel on sel­ge, et ker­ge se­da plaa­ni va­lit­su­sel lä­bi su­ru­da ei ole.

Tö­öand­ja­te esin­da­ja Tar­mo Kriis tea­tas Päe­va­le­he­le sa­ma, mi­da nõupi­da­mi­sel ra­han­dus­mi­nis­tee­riu­mis: tö­öand­jad sel­li­se kind­lus­tu­se­ga ei le­pi ja kui üld­se asi ju­tuks tu­leb, siis tin­gi­mu­sel, et sa­mavõrd vä­hen­da­tak­se sot­siaal­mak­su. Kriis mär­kis, et tö­öand­ja­te­le al­les pan­di pea­le uus koor­mis – hai­gusp­äe­va­de hüvi­ta­mi­ne – ning järg­mist uut ko­hus­tust ei kan­na­taks nad enam väl­ja.

Ame­tiühin­gu­te juht Har­ri Ta­li­ga mär­kis, et tee­ma on üle­val ol­nud ju­ba üle 15 aas­ta. „1993. aas­ta ap­ril­lis sõlmi­ti kol­me­pool­ne ­le­ping, et hä­da­va­ja­lik on kii­res­ti luua ja käi­vi­ta­da eral­di­sei­sev kind­lus­tuss­keem,” mee­nu­tas ta. Ta­li­ga sõnul peab süsteem mo­ti­vee­ri­ma et­tevõtjaid töö­kesk­kon­da pa­ran­da­ma ja ta­ga­ma sa­mal ajal töö­ta­ja­le pal­gast ole­ne­va hüvi­ti­se töövõime kao­tu­se kor­ral.

Mida saab inimene praegu?

•• Tööõnnetuste ja kutsehaiguste puhul makstakse ajutise töö-võimetuse hüvitist ning kompenseeritakse ravikulud ja osaliselt ravimid ravikindlustussüsteemi kaudu. Tööõnnetuse ja kutsehaiguse puhul on haigushüvitis 100%.

•• Haigekassal on õigus nõuda 20% ajutise töövõimetuse hüvitisest tagasi tööandjalt. Kuna see eeldab tööandja süü tõendamist, mis on õiguslikult küllalt aeganõudev ja kulukas, siis praktikas seda sisuliselt ei rakendata. 2007. aastal kulus tööõnnetuste korral makstavateks haigushüvitisteks haigekassa eelarvest 32 miljonit krooni.

•• Püsiva töövõimetuse ja toitja kaotuse korral makstakse töövõimetuspensioni ja toitjakaotuspensioni riikliku pensionikindlustuse vahenditest. Täpsed andmed, kui palju makstakse riiklikku töövõimetuspensioni tööõnnetuste ja kutsehaiguste tõttu, puuduvad, kuid hinnanguliselt võis see 2007. aastal olla umbes 52 miljonit krooni

•• Eesti ei ole senini kinni pidanud Euroopa Liiduga liitumise eel antud lubadusest, et ette valmistatakse tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse seadus.

Kutsehaigust ei registreerita

•• Võrreldes Euroopa Liidu liikmesriikide keskmisega on Eestis tööõnnetusi ja kutsehaigusi registreeritud mitu korda vähem. Selle põhjuseks ei ole mitte tööõnnetuste ja kutsehaiguste vähesus, vaid eelkõige kergete tööõnnetuste alaregistreerimine ja kutsehaiguste registreerimine üldhaigustena.

•• Seda kinnitab muu hulgas suur haiguspäevade arv ühe tööõnnetuse kohta. Kui Taanis on see 12–16 päeva, siis Eestis ligikaudu 40 päeva. Põhjuseks, miks paljud kutsehaigustest tingitud tervisekahjud hüvitatakse üldhaigestumisena, on asjaolu, et töötervishoiuteenused pole haigekassa kompenseeritavate teenuste nimekirjas.

•• Eestis on aastas registreeritud umbes 3600 tööõnnetust (neist raskeid 1000 ja surmaga lõppenuid 30–35) ning umbes 130 esmast kutsehaigusjuhtumit. Samal ajal võib Euroopa riikide keskmisest lähtuva sotsiaalministeeriumi prognoosi kohaselt olla siin tegelik tööõnnetuste ja kutsehaiguste arv ligi kolm korda suurem ning seda eelkõige just kergete tööõnnetuste arvel.

Avaldatud: 27 Veebruar 2009

• Eesti Päevaleht
• TÄISKASVANUTE KOOLITUSE SEADUS

Riina Kallas

Teeninduskoolituste mahu vähenemine on teeninduskvaliteedis tunda, leiab koolitaja.

Asutused ja ettevõtted kärbivad koolituskulusid kuni poole võrra. Alles jäetakse vaid need koolitused, mis organisatsiooni igapäevaselt aitavad – meelelahutusliku sisuga nn naerukoolitustel võib kriips peal olla.

Koolitusfirmade Invicta ja Arico tegevjuhi Peeter Puskai hinnangul on koolitusmahud kahanenud umbes veerandi jagu. Leidub küll ettevõtteid, kes koolitusmahte suurendavad, kuid suurkliendid ja ministeeriumide koolitusvaldkonna eest vastutajad räägivad Puskai sõnul 20–50 protsendi suurustest kärbetest.

Üksikud koolituspäevad

OÜ Inscape Koolitus juhi Heili-Riina Sõmeri sõnul on paljud kliendid öelnud, et mahud on vähenenud kuni poole võrra. „On ka neid organisatsioone, kus plaanitakse vaid üksikuid koolituspäevi, mida kasutatakse eelkõige seaduste uuendustega kursis olemiseks,” ütles Sõmer. „Õnneks elavdavad veidi turgu sotsiaalfondi inimressursi arendamise meetmed.”

Raskemal ajal on (eriti vaesemad) ettevõtted sunnitud koolitused ritta panema ja jätma alles vaid need, mis aitavad ellu jääda. „Klientide tagasisidest tuleneb see, et igasugu naerukoolituste aeg on otsas,” sõnas Puskai.

Sõmeri sõnul vähenes mullu oluliselt teeninduskoolituste maht ja see torkab juba silma.

Ohutuse arvel kokku ei hoita

•• Hiljuti kolmandiku töötajaskonnast osalisele tööajale määranud ehitusvahtude ja vuugihermeetikute tootja Krimelte on tänavu sunnitud koolituskulusid vähendama „oluliselt”. Ainus, mida ettevõte tegevjuhi Alar Salumi sõnul kindlasti ei vähendata, on töötajate ohutust ja oskusteavet puudutavad koolitused.

•• Eesti Energia seevastu kuulub nende ettevõtete hulka, kes koolituskulusid ei kärbi. „Ka rasketel aegadel on oluline investeerida töötajate koolitusse, juhtide arendamisse ning erialasesse täiendusõppesse,” leidis Eesti Energia personalidirektor Riina Varts.

•• Rasketel aegadel võib alternatiiviks olla konverentsidel osalemise võimaldamine töötajale, kes hiljem jagab teadmisi teistele.

Avaldatud: 02 Märts 2009

• Eesti Päevaleht
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Jan Jõgis-Laats

Juu­list peak­sid pal­jud kom­mu­naal­tee­nus­te fir­mad ja­ga­ma öi­se va­he­tu­se ka­heks.

Kau­ban­dus-töös­tus­ko­da te­gi läi­nud nä­da­lal sot­siaal­mi­nis­tee­riu­mi­le et­te­pa­ne­ku muu­ta juu­list jõus­tu­vas uues töö­le­pin­gu­sea­du­ses öötöö­le sä­tes­ta­tud pii­ran­gut, mis ei lu­ba ter­vis­hoiu­sek­to­ri­le teh­tud eran­deid väl­ja ar­va­tes töö­ta­da öö­sel ühes va­he­tu­ses kauem kui ka­hek­sa tun­di.

Kau­ban­dus-töös­tus­ko­ja po­lii­ti­ka­ku­jun­da­mi­s- ja õigu­so­sa­kon­na ju­ha­ta­ja Mait Palt­si sõnul ei soo­vi et­tevõtjad mi­da­gi era­kor­ra­list, vaid prae­gu­se prak­ti­ka jät­ku­mist, kus tö­öins­pekt­sioo­ni nõuso­le­kul on lu­ba­tud ku­ni 24-tun­ni­sed va­he­tu­sed. „Kind­las­ti mõju­taks see suu­re­maid võrgus­ti­kuet­tevõtteid – gaa­si-, elekt­ri-, vee- ja soo­ja­fir­masid, kel­le süstee­mid on käi­gus 24 tun­di ja kes pea­vad ka töö­ta­jaid sel ajal tööl hoid­ma,” hin­das Palts sea­du­se­muu­da­tu­se mõju.

Aru­te­lu on vä­he­malt osa­li­selt tin­gi­tud as­jao­lust, et aas­ta al­gu­ses pöör­du­sid ses küsi­mu­ses sot­siaal­mi­nis­tee­riu­mi poo­le eran­di taot­lu­se­ga lae­vao­ma­ni­ke liit, Ees­ti Raud­tee ja Se­cu­ri­tas Ees­ti. Seejä­rel saa­tis mi­nis­tee­rium sot­siaal­part­ne­ri­te­le kir­ja, mil­les pa­lus nii tö­öand­ja­te kui ka ame­tiühin­gu­te hin­nan­gut sel­le­le, kas ja kui­das keh­tes­ta­da eri­su­si öötöö­le sea­du­se­ga sä­tes­ta­tud pii­ran­gu­tes. Mi­nis­tee­riu­mi pres­sie­sin­da­ja sõnul on kau­ban­dus­ko­ja et­te­pa­nek eran­di­te laien­da­mi­se koh­ta se­ni ai­nu­ke kir­ja­le lae­ku­nud vas­tus.

Vastuolus eurodirektiiviga

Ame­tiühin­gu­te kesk­lii­du juht Har­ri Ta­li­ga tõdes, et tö­öand­ja­te esin­da­jad mul­lu ke­va­del uue sea­du­se üle käi­nud kõne­lus­tel öötöö pii­ran­gu koh­ta küsi­must ei tõsta­ta­nud. Ta­li­ga sõnul ei ole prae­gu­ne öötööd lu­bav sea­dus kooskõlas eu­ro­lii­du di­rek­tii­vi­ga ja uus sea­dus kao­taks sel­le vas­tuo­lu.

„Ka öötöö pii­ran­gu pu­hul an­nab [uus] sea­dus te­ge­li­kult võima­lu­se jät­ka­ta tööd 12-tun­nis­te va­he­tus­te­ga, kuid see­juu­res ei to­hi päe­va kesk­mi­ne töö­tun­di­de arv 24 tun­ni koh­ta öö-p­äe­vas üle­ta­da ka­hek­sat tun­di,” rää­kis Ta­li­ga. „On pal­ju as­ju, mi­da töö­kor­ral­du­ses saaks pai­ka pan­na kol­lek­tiiv­le­pin­gu­te­ga – sel­leks on va­ja vaid soo­vi kok­ku lep­pi­da,” li­sas ta.

Avaldatud: 27 Veebruar 2009

• Postimees
• TULUMAKSUSEADUS

Marina Lohk, vanemtoimetaja

Tuludeklaratsiooni esitamisel täiendavast maksuvabastusest isa kasuks loobuda otsustanud ema peab kindlasti esitama ka vastavasisulise teate, ainult lapse andmete kandmisest isa deklaratsioonile ei piisa.

Möödunud aasta suvel perega Soome kolinud Martti rääkis Tarbija24.ee le, et tal tekkis probleem täiendava maksuvaba tulu arvestamisega, kuna ta ei teadnud, et kui lapse ema sellest tema kasuks loobuda tahab, peab ta esitama vastavasisulise teate.

«Mina töötan Eestis, aga lapse ema oli Eestis paar tuhat krooni tulu saanud - lapsetoetust, aga muud mitte,» rääkis 2,5-aastase lapse isa Martti. Seega otsustas perekond kasutada soodustust Martti puhul.

Kuigi varem sai täiendavat maksuvaba tulu 27 000 krooni Martti sõnul alles alatest teisest lapsest, siis just 2008. aastal kehtis see ka esimese lapse kohta - kärbete käigus sai see aga maksu- ja tolliameti meediasuhete peaspetsialist Annely Ermi sõnul taas muudetud ja 2009. aasta algusest saab täiendavat maksuvabastust taas alles teise lapse pealt.

Kuigi deklaratsioonide esitamisel said naisel lapse andmed kustutatud ja mehel juurde lisatud, tuli Marttile mõne aja pärast teade, et ta peab kontrollima deklareeritud andmeid ja vajadusel esitama uue, parandatud andmetega tuludeklaratsiooni.

«Täiendava maksuvaba tulu deklareerimise eesõigus on isikul, kes saab lapsetoetust.
Teile pole määratud lastetoetust järgnevate laste eest:..,» seisis teates. Samas teadis ta, et seaduse järgi peaks siiski olema võimalik temalgi täiendavat tulumaksuvabastust saada ning asja uurides selgus, et lapse ema peab selleks vastava avalduse esitama.

Maksu- ja tolliameti teeninduskorralduse osakonna juhtivspetsialist Hannes Udde selgitas Tarbija24.ee le, et kui vanemad on abielus, siis tasub teha ühisdeklaratsioon ja mingeid probleeme ei teki.

Kui vanemad aga ametlikult ei ole abielus ja ema ei ole eelmisel aastal tasunud piisavalt tulumaksu, et saaks kasutada lapse pealt täiendavat maksuvabastust 27 000 krooni, peab ema kustutama oma deklaratsioonil andmed laste kohta ja isa kandma need andmed oma deklaratsioonile, nagu antud juhul ka tehti.

Lisaks peab aga lapse ema saatma maksu- ja tolliametile maksusoodustusest loobumise teate. «Teate võib teha läbi e-maksuameti, kus on link «Teated MTA-le». Paneb sinna kirja, et loovutab deklareerimise õiguse nende ja nende laste eest laste isale (lisada tuleb nimi ja isikukood),» selgitas Udde.

Teine võimalus on tema sõnul saata sama kiri digitaalselt allkirjastatuna e-mailiga ning kolmas võimalus on saata MTA-le oma käsikirjaline kinnitus soodustusest loobumise kohta. «Seejärel, kui MTA on saanud vastava teate, tegeleb sellega edasi ametnik, kes kontrollib üle, kas konkreetsel mehel on õigus kasutada seda soodustust. Selleks peab ta olema vanem, eestkostja, hoolduslepinguga hooldaja,» rääkis Udde.

Kui deklaratsioonid on õigesti täidetud, kuid emal on jäänud esitamata teade maksusoodustusest loobumise kohta, siis tuleb maksu- ja tolliameti meediasuhete peaspetsialisti Annely Ermi sõnul lihtsalt kõnelaune teade tagantjärele saata. Deklaratsiooni enam uuesti esitama ei pea.