Artiklid
Jan Jõgis-Laats
Töötajate kindlustusmakse tõuseb 0,6 protsendilt kahe protsendini brutopalgast.
Täna kogunev töötukassa nõukogu kinnitab tõenäoliselt töötuskindlustusmakse määra planeeritud suurema tõusu alates
1. juulist, kuna aina halvenev majandusolukord ning kasvav töötute arv ähvardab vastasel juhul töötukassa reservid aasta-paariga olematuks muuta.
Praegu peavad töötajad maksma kindlustushüvitisena 0,6 protsenti oma brutopalgalt ning tööandja lisab sellele 0,3 protsenti. Novembris kinnitas valitsus tänavu 1. juulil jõustuvateks uuteks maksumääradeks vastavalt üks protsent töötajatelt ja 0,5 protsenti tööandjatelt.
Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel tõdes eile Päevalehele, et tänavuseks planeeritud maksumäära tõusust muutunud oludes ei piisa. Nõukogu peaks tegema valitsusele ettepaneku, et vahendeid ei jätku, ning juhatus teeb nõukogule ettepaneku tõsta maksemäärad maksimumini ehk vastavalt kahe ja ühe protsendini, lausus ta.
Töötukassa nõukogu esimees, ametiühingujuht Harri Taliga nentis, et uue eelarve ja uute maksumäärade arutelu on osalt tingitud sellest, et tänavuse eelarve kinnitas töötukassa mullu novembris, lähtudes toonasest valitsuse majandusnägemusest. Selge on, et nüüd on asjad veel keerulisemaks läinud, rääkis Taliga. Viimane töötukassa prognoos lähtub mustast stsenaariumist, kus võib-olla tuleb maksta hüvitist enam kui 40 000 inimesele. Seni on maksimum olnud 12 000 inimest aastas.
Reservid võivad sulada
Kindlustusmakse tõusu põhjendas Meelis Paavel asjaoluga, et vastupidisel juhul võivad töötukassa aasta alguses 3,1 miljardi kroonini ulatunud reservid sootuks kokku sulada.
Tänavu võib kuluda orienteeruvalt üle poole reservidest ja maksemäära tõstmise ettepanek ongi tehtud tulenevalt loogikast, et töötukassa ei tohi oma vahenditega minna miinusesse, selgitas Paavel.
Seda, kas seadusega lubatud töötuskindlustuse maksimummäärasid peaks muutma, Paavel hinnata ei soovinud. Juhatuse ülesanne on teha nõukogule ettepanekuid kehtiva seaduse piirides. See, kas vaadata poliitikaid ümber, on juba teiste inimeste pädevuses, märkis ta.
Hüvitis kuni pool aastat
Töötukassa alustas tegevust 2002. aastal, kindlustushüvitisi hakati väljastama 2003. aastast. Algselt jagunes töötuskindlustusmaksu määr tööandja ja töötaja vahel suhtega 0,5% ja 1% brutopalgalt, 2006. aastal kinnitas valitsus maksumäärad vastavalt 0,3 ja 0,6 protsendile.
Hüvitist saab sunnitult töötuks jäänud inimene, kes on töötanud ja kindlustusmakset tasunud vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 jooksul. Eelmise aasta lõpus oli Eestis kindlustatuid 652 268.
Praeguses eelarves ootab töötukassa tänavu kindlustusmaksetena ja investeeringutuluna 1,102 miljardit krooni. Selle alusel eeldas töötukassa tänavuseks hüvitiste mahuks 713 miljonit, kollektiivse koondamise hüvitisteks 118 miljonit ning tööandja pankroti hüvitisteks 107 miljonit krooni.
Andrus Karnau
Töötukassa nõukogu läks lõhki maksutõusu küsimuse pärast, selle teema arutamine jätkub aprillis.
Ühelt poolt oli esmaspäeva hommikul töötukassa nõukogu liikmete laual ettepanek tõsta töötukindlustumakse, sest kiirelt kasvav tööpuudus on kassa kulusid ettenägematult kasvatanud. Teisalt aga leidis osa töötukaasa nõukogu liikmeid, et üleöö uusi makse inimestele ja ettevõtetele panna pole sobilik.
Töötukassa nõukogus tööandjate keskliitu esindav Tarmo Kriis märkis, et nõukogu liikmed jäid eri seisukohtadele. Arutelu jätkub aprillis.
Kriis kinnitas, et tööandjad on igal juhul maksutõusu vastu.
«Järjekordne maksutõus on välistatud, kuni pole selge, kui palju avalik sektor ja töötukassa sealhulgas, kavatseb kokku hoida kulusid,» lausus Kriis. «Praeguse kriisi ajal minna tööjõukulude suurendamise teed on väga lühinägelik.»
Praegu läheb töötukassasse hüvitiste maksmiseks inimese palgast 0,6 ja tööandja maksab lisaks 0,3 protsenti ühe töötaja brutopalgast. Mullu sügisel kinnitas valitsus niigi juba maksutõusu. 1. juulist tõusevad maksumäärad vastavalt 1 ja 0,5 protsendini.
Töötukassa juhid soovisid, et nõukogu kinnitaks täna veel ühe maksutõusu ettepaneku ja sätestaks maksuks vastavalt 2 ja 1 protsenti.
Tarbija24
Tarbija24.ee avaldab kahe lugeja küsimused, millele andis vastuse tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitam.
Küsimus: kas erafirmale raskel ajal võib töötajaid saata 3 kuuks palgata puhkusele?
Vastab tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitam:
Töötaja võib saata palgata puhkusele üksnes töötaja nõusolekul. Soovitatav on kokkulepe kirjalikult vormistada ning kokkuleppes näidata palgata puhkuse alguse ja lõpu kuupäevad.
Küsimus:
Noor tüdruk läks ülikooli kõrvalt ööklubisse tööle, lepingut muidugi ei teinud. Ja probleem ongi nüüd käes, makstud on ainult veerand palgast ning inimesed (ööklubi omanikud) enam telefonidele ei vasta. Kas peaks pöörduma töökaitseinspektsiooni?
Niina Siitam:
Töötajal on võimalik töösuhte tunnustamiseks ja maksmata palga nõudes pöörduda avaldusega töövaidluskomisjoni poole. Selleks, et vältida tekkida võivaid olukordi, kus töölepingut ei sõlmita või palka ei maksta, tuleks töötajal nõuda või vähemalt püüda nõuda töölepingu kirjalikku vormistamist, kus oleks märgitud kõik töölepingu kohustuslikud tingimused. Kui tööandja mingil põhjusel seda siiski ei tee, on võimalik nõuda tööandja kohustuse täitmist töövaidlusorgani kaudu.
Andrus Karnau
Kiirelt kasvav tööpuudus ja eelarvedefitsiit seab löögi alla mullu suure sõnasõja saatel vastu võetud töölepinguseaduse need punktid, mis lubavad senisest suuremaid hüvitisi töötuks jäänud inimestele.
Kuna tööandjate keskliit on vastu töötuskindlustuse maksu tõusule, aga töötukassa juhid leiavad, et seniste maksumääradega ootab kassat pankrot, siis ähvardavad löögi alla sattuda värske töölepinguseaduse sätted. Töötukassa juhtide hinnagul jääb kassa tänavu 1,5 miljardi krooniga miinusesse, see oleks pool kassa reservidest.
«Võib-olla töötukassa ei pea kõiki ülesandeid täitma, mida seadus temalt praegu nõuab,» ütles tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis Postimehele. «Näiteks on küsitav, kas töötukassa peab kindlustama vabatahtlikult töölt ära tulnud inimesele sissetuleku.»
Praegu omal soovil töölt lahkunu ei saa töötukassalt sentigi, 1. juulist kehtima hakkav uus töölepinguseadus aga kindlustab ka vabatahtlikult ametist lahkuvaile inimestele 40-protsendise hüvitise.
Kriisi arvates tuleks majanduskriisi tõttu üle vaadata kõik hüvitised, mida töötuks jäänutel on õigus saada.
«Nii viletsas majandusolukorras nagu praegu tuleb kõiki meetmeid ilma valehäbita kaaluda, sest olukord on kiiresti halvenenud ja eelnevad kokkulepped kaotavad oma mõtte,» ütles Kriis.
«Kindlaid ettepanekuid meil ei ole, me võtaks aega, et need sõnastada,» lausus Kriis hüvitiste võimalike kärbete kohta.
Ametiühingujuht Harri Taliga lausus, et kui uus töölepinguseadus ei sobi ettevõtjaile, tuleb vana seadus uuesti kasutusele võtta.
«Töötushüvitiste määra tõus on uues seaduses lahutamatult seotud koondamiste korra muutusega,» lausus Taliga. «Kui tööandjad tahavad, siis võime vana koondamiste korra juurde tagasi minna. Aga ma kahtlen selles, et nad tahavad.»
Taliga märkis, et Eesti töötuskaitse maksud on niigi euroliidu vähima lubatud taseme lähedal. Tööandjate panus sellesse peaks olema suurem, niigi on ebaõiglane, et tööandjate panus on kaks korda väiksem palgatööliste omast.
Töötukassa võimekus tasuda hüvitisi töötuks jäänud inimestele tuli üleöö teemaks eelmisel reedel, mil töötukassa juhtkond teavitas nõukogu liikmeid soovist tõsta maksumäärasid kolmekordseks. Vastasel korral ähvardab kassat rahatuks jäämine juba selle aasta lõpul, sest tööpuudus on kasvanud arvatust kiiremini.
Kuigi töötukassa lootis nõukogult heakskiitu sellele plaanile juba täna hommikul, siis nõukogu maksutõusu küsimuses kokkuleppele ei jõudnud.
Kaire Uusen
Eakad peavad leppima lubatust väiksema pensionitõusuga ja paljudel tavatöötajail palk kahaneb, aga enamik eripensionäridest võib ka majanduslanguse ajal end tunda kui vanajumala selja taga.
Pensionile läinud kunagised riigikogulased, prokurörid, politseinikud, riigikontrolli ametnikud ja paljud teised endised riigipalgalised võivad rahul olla, sest nende pensione valitsus kärpida ei söandanud.
Seda vaatamata asjaolule, et eripensionide kulu on paari-kolme aastaga peaaegu kahekordistunud, ulatudes sel aastal juba ligi poole miljardi kroonini. Hullemad kulud ootavad riiki veel ees.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna riigikogu saadikurühma juht Eiki Nestor tunnistas, et eripensione olnuks lihtsalt võimatu kärpida. «Ma ei tea, kuidas seda seletada, aga on olemas selline asi nagu õiguslik ootus ja tõesti pole mitte midagi teha,» ohkas Nestor.
Tema sõnul tõusis eripensionäride õigusliku ootuse küsimus päevakorda juba möödunud aastal seoses kohtunike palgaga ning sama juhtuks eripensionidega.
«Seal saab teha ainult süsteemseid muutusi. Teema oli meil kõneks, aga see (muutused toim) tähendanuks, et paneksime kogu kärpepaketi löögi alla, ja võinuks juhtuda, et see ei jõustu kunagi.»
Saajad loobuks
Paljud kunagised riigikogulased aga leiavad, et eripensionide maksmise korda peaks muutma. Endine riigikogu liige Valve Kirsipuu nentis, et kui riik on hädas, peavad kõik järele andma, ka eripensioni saajad.
«Ühiskonnas ei tohi olla sellist olukorda, kus ühed tunnevad, et neile on liiga tehtud,» viitas Kirsipuu tavapensionäridele, kes ei saanud lubatud lisaraha. Kirsipuu rõhutas aga, et ka eripensionid pole ühe vitsaga löödud.
«Minu teada on ametkonnad paljud pensionid ise määranud. Need tuleks kindlasti üle vaadata,» leidis Kirsipuu.
Kunagine ülemnõukogu liige, praegune Põlva vallavolikogu majanduskomisjoni juht Mart Madissoon tunnistas, et eripensionäridele ei peaks erandit tegema.
«Praegu on see ring nii laiaks läinud, et midagi tuleks ette võtta,» nentis ta. Esialgu tuleb Madissooni sõnul ära oodata, kas parlamendi palk külmutatakse või mitte.
«Praegustel parlamendipensionäridel ei ole teist võimalust kui pension kas vastu võtta või ise ära anda. Nii et vaatame, mis saab, ja siis tuleb otsustada,» avaldas Madissoon valmisolekut kokkuhoiuks.
Võrdsus ennekõike
Kirjanik Teet Kallas märkis, et ka tema saab tänu ülemnõukogus oldud ajale eripensioni, millelt peaks riik praegu kokku hoidma.
«See oleks õiglane ja ma tahan solidaarne olla. Siin on hämmastaval kombel kangina ees põhiseadus, aga isegi populistlikel kaalutlustel oleks õige külmutada. Ma ei usu, et keegi oleks sellele vastu,» märkis ta. Kallas meenutas, et kui parlamendiliikme eripension loodi, ei pandud seda umbes kümme aastat tähelegi, sest kulu oli nii väike.
«Alles siis märgati, kui inimeste sissetulekud kasvama hakkasid,» nentis ta. Kallase sõnul on tema suhteliselt noor pensionär ja jäi pensionile ajal, kui sellelt hakati maksu maha võtma. «Mulle see meeldib. Enne ei olnud ju seda ka.»
Kasv võib pidurduda
Ehkki paljudes riigiasutustes ei pruugi palgad, mille järgi eripensione arvutatakse, väheneda, võib eripensionide kasv Eiki Nestori sõnul siiski seisma jääda. Eelkõige kunagistel ülemnõukogu saadikutel ja kolme 1990. aastate koosseisu riigikogulastel, kellele parlamendipension laieneb.
Mullu kulus parlamendipensionideks üle 53 miljoni, sel aastal kulub 124 inimesele suure elatise maksmiseks juba ligi 60 miljonit. «Nende pension on seotud riigikogu palgaga, ja kui viimane külmub, külmub ka nende pension,» rõhutas Nestor.
Juba tuleval esmaspäeval, 23. veebruaril otsustab riigikohus, kas parlamendi palk külmutatakse.
Nestor tunnistas, et kõige hullemini võib minna kohtunikel. «Kui kohtunike palk väheneb, väheneb ka kohtunikupension. Nii see on.»
Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna juhataja Merle Malvet tõdes, et neile, kellele on eripension määratud, jätkatakse pensioni maksmist, kuigi veel detsembris arutas valitsus kabinetinõupidamisel uut eripensionide korda.
Tulevikus püütakse riigile üle jõu käivat kulukoormat kergendada ja praegune eripensionide süsteem asendatakse tööandja pensioniskeemiga.
«Vahe on selles, et praegune süsteem võimaldab igal hetkel eripensioni saajate hulka laiendada ning määrata seda ka inimestele, kes on juba pensionile jäänud,» selgitas Malvet.
«Tuleviks aga saavad lisapensioni need, kelle eest on vastavasse fondi teatud perioodi jooksul sisemakseid tehtud.»
Tööandja pensioniskeemi peab välja töötama rahandusministeerium.
Eestis on 6117 eripensionäri
Pensionisaajaid 2007. aasta lõpus ja keskmine pension 1. jaanuaril 2008
Kokku 6117
Politseiametniku pension 1207 (6930 kr)
Kaitseväepension (sh piirivalveametnikud) 419 (7579 kr)
Kohtuniku pension 43 (31 021 kr)
Prokuröripension 19 (20 989 kr)
Õiguskantsleri pension 1 (42 000 kr)
Riigikontrolli ametniku pension 30 (10 350 kr)
Riigikogu liikme pension, presidendi pension, toitjakaotuspension 124 (parlamendipension 19 600 36 750 kr)
ATSi vanaduspensioni lisa 4274 (pensionisuurendus keskmiselt
1086 kr)
Allikas: sotsiaalministeerium
Eripensionid neelavad riigi raha
2009 2008
parlamendipension 59,794 miljonit 53,24 miljonit
presidendi ametipension 0,773 miljonit 0,764 miljonit
prokuröride pensionide suurendus 5,1 miljonit 4,87 miljonit
kaitseväelaste pension 52 miljonit 38 miljonit
politseinike pension 134,8 miljonit 107,8 miljonit
riigikontrolli ametnike pensionid 5,01 miljonit 4,176 miljonit
riigikohtunike ja kohtunike pensionide suurendus 19,8 miljonit 11,93 miljonit
õiguskantsleri pensioni suurendus 0,495 miljonit 0,468 miljonit
piirivalvurite pension 4,8 miljonit 4,8 miljonit
Allikas: riigieelarve
Lehekülg 1381 / 1592
