Artiklid

Avaldatud: 18 Veebruar 2009

• Eesti Päevaleht
• Palgaseadus

Agnes Ojala

Kärped jätkuvad, kuid palgalanguses tuleb endiselt vastastikku kokkuleppele jõuda.

Justiitsminister Rein Langi kava vähendada märtsist riigiteenistujate palku seitsme protsendi võrra ja anda uue töölepinguseaduse muudatusega juulist ühepoolselt sama õigus ka eraettevõtetele jäi valitsuse toetuseta.

„Mõistan justiitsministrit, ka valitsuskoalitsioonis on korduvalt üleval olnud küsimus, kas tegevus- ja palgakärbete jaoks on tarvis seadusi muuta. Oleme jõudnud ühisele seisukohale, et ühepoolselt ei saa Eesti riigis töölepingut ja palgatingimusi muuta,” ütles rahandusminister Ivari Padar.

Tema sõnul ei läheks kava kokku euroopalike tavadega, mida järgib uus töölepinguseadus. „Ei saa toetada seda, kui üks lepingu osapool võib ühepoolselt lepingu üles öelda,” märkis ta.

Kuna ministeeriumides ja allasutustes on kulusid juba oluliselt ja väga erinevas mahus kärbitud ning kokkuhoiukohti otsitakse veel, ei ole ministeeriumi hinnangul mõeldav ka riigiteenistujate palkade üheülbaline vähendamine.

Ka peaminister Andrus Ansip ütles eile rahvusringhäälingule, et erasektori ühepoolne palkade vähendamine ei ole õige. Ametnike palkadega on tema sõnul aga lugu teine. Neid on ajaloos ühepoolselt kärbitud ka varem, seda nii Eestis kui ka näiteks Soomes ja Saksamaal.

Oleks küsitav

Advokaadibüroo Aivar Pilv partneri vandeadvokaat Ilmar-Erik Aavakivi hinnangul oleks õiguslikult küsitav nii see, kui palgakärbete õigus antaks eraettevõtetele, kui ka see, kui ametnike palku vähendataks kohustuslikult.

Esimesena öeldu võib minna vastuollu põhiseaduse ja Eestis vastu võetud rahvusvaheliste kohustustega, eelkõige rahvusvahelise tööorganisatsiooni ILO konventsioonidega. Siin sõltub õiguspärasus sellest, kuivõrd on palgakärbe põhjendatud avalike huvidega ja rahvamajanduse kui tervikuga. Teisena öeldu tooks päevakorrale diskrimineerimise teema.

Eesti Energia muudab struktuuri

•• Kuigi riigiettevõtetele ameti­asutustega sarnane kärpenõue ei laiene, peavad muutunud ma­jan­dusoludega kohanema ka nemad.

•• „Jagasime kontserni mullu neljaks tegevusvaldkonnaks. Sa­muti liideti selle aasta alguses osa ettevõtteid omavahel ja loodi nende baasil uusi,” rääkis Eesti Energia pressiesindaja Marina Bachmann ettevõttes toimunud struktuurimuudatustest, mis jätkuvad ka sel aastal.

•• Eesti Energias on vähenenud nii personali- kui ka üldtegevus­kulud. Praegu rohkem koondada ei plaanita. Töötajate pal­kade üle käivad läbirääkimised.

•• Bachmann peab paremaks palgakärbet kui ini­meste koondamist või ette­võtete pankrotistumist.

Avaldatud: 17 Veebruar 2009

• Eesti Päevaleht
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Helve Toomla

•• Asutusse tuli õppur, kes soovis meie juures teha kohustuslikku õppepraktikat. Kas vastavat ametit pidav töötaja on kohustatud ilma mingisuguse eelneva juhendamiskoolituseta ja vastava lepingu ning tasuta teda endale „kaela võtma”? Kas tõesti on töötajal kohustus lisaks oma tööülesannete täitmisele ka praktikanti kantseldada?

Prak­ti­ka ju­hen­da­mi­ne võib ol­la li­satöö, mil­le eest pal­ga­sea­du­se § 12 ko­ha­selt maks­tak­se li­sa­ta­su pool­te kok­ku­lep­pe­ga kind­laksmää­ra­tud ula­tu­ses. See­ga tu­leks eel­ne­valt sõlmi­da tö­öand­ja­ga vas­tav le­pe. Täp­se­maid as­jao­lu­sid tead­ma­ta ei os­ka ma vas­ta­ta küsi­mu­se­le prak­ti­ka­ju­hen­da­ja eri­koo­li­tu­se ja vas­tu­tu­se koh­ta. Soo­vi­tan küsi­jal vaa­da­ta olu­kor­da vei­di tei­sest küljest – prak­ti­kan­di „kant­sel­da­da” and­mi­ne tä­hen­dab ju ka usal­dust ja tö­öos­kus­te kõrget hin­da­mist tööand­ja poolt. Se­da ei pruu­gi ilm­tin­gi­ma­ta tüütu li­sa­ko­hus­tu­se­na võtta.

•• Firma omanikering muutus ja muutus ka töökorraldus. Hiljuti pakkus uus tööandja mulle lepingut, mis erineb kehtivast: ametikoht ja tööaeg on teised, jooksma hakkaks uuesti katseaeg, palk aga on jäetud märkimata. Ma ei nõustunud ning soovisin töölepingu lõpetamist ning hüvitise maksmist TLS (töölepinguseaduse) § 82 alusel. Tööandja pakkus võimalust edasi töötada vana töölepingu alusel. Ehk siis: vana leping jäi kehtima, kuid töökoht ja –aeg on uus. Mis alustel on mul õigus kehtiv tööleping lõpetada?

Uue töö­le­pin­gu sõlmi­mi­seks ei ol­nud tö­öand­jal min­git alust, sel­leks ei an­na põhjust ei oma­ni­ke­rin­gi ega töö­kor­ral­du­se muut­mi­ne. Töö ümber­kor­ral­da­mi­ne lu­bab tö­öand­jal TLS § 64 jär­gi muu­ta ai­nult üht töö­le­pin­gu tin­gi­must – töö­reÏii­mi ehk töö al­gu­se ja lõpu kel­laae­ga. Pal­ga­tin­gi­mu­si muu­ta ei saa.

Töö­le­pin­gu lõpe­ta­mi­ne TLS § 82 alu­sel tö­öand­ja pool­se le­pin­gu­tin­gi­mus­te rik­ku­mi­se tõttu tul­eb kõne alla siis, kui tö­öand­ja on ühe­pool­selt si­su­li­selt muut­nud küsi­ja tööüle­san­deid ja ilm­selt ka ame­ti­koh­ta. Ol­gu­gi et le­pin­gus on muu­da­tu­sed te­ge­ma­ta. Kui aga küsi­ja jät­kas tööd uuel ame­ti­ko­hal ja täi­dab ju­ba uu­si tööüle­san­deid, on ta ilm­selt pa­ku­tu vas­tu võtnud. Sel ju­hul võib töö­le­pin­gu lõpe­ta­da omal soo­vil TLS § 79 alu­sel või, kui tö­öand­ja on sel­le­ga nõus, pool­te kok­ku­lep­pel TLS § 76 alu­sel.

Avaldatud: 18 Veebruar 2009

• Eesti Tööandjate Keskliit
• RAVIKINDLUSTUSE SEADUS

Valitsus eiras täna riigikogule esitatud eelnõus täielikult tööandjate seisukohti, leiab tööandjate keskliidu volikogu. Valitsuse usaldushääletusega reedel arutusele tulev riigi 2009. aasta lisaeelarve ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu ei arvesta mingilgi määral tööandjate kompromissettepanekuid töötajate haiguspäevade hüvitamise kohta, mille sisulist arutamist valitsus eelnevalt lubas.

Kuigi peaminister Andrus Ansip kinnitas eelnõud riigikogule üle andes, et „valitsus hoidus kärpeplaani koostamisel nii otseste kui kaudsete maksude tõstmisest”, tõstab haiguspäevade hüvitamine neljandast kaheksanda haiguspäevani 80% määras tööjõukulusid 500 miljoni võrra.

Selle asemel, et lühinägelikult ettevõtjate maksukoormust suurendada, peaks valitsus keskenduma tööhõive hoidmisele ja selle kaudu ka eelarve defitsiidi vähendamisele. „Vajame poliitikat, mis väärtustab töö tegemist ja ausat maksumaksmist,“ ütles tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis. „Uue poliitika osaks peaks olema terve meetmete pakett, mis seab eesmärgiks võitluse varimajandusega, paindlike töövormide kasutamise ja avaliku sektori kulutuste jätkuva vähendamise,“ lisas Kriis.

Lisainfo Tarmo Kriis (699 9310)

Allikas: Tööandjate keskliidu pressiteade 18. veebruar 2009

Avaldatud: 17 Veebruar 2009

• Eesti Päevaleht
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Agne Narusk

Kui töö­koht jääb uue ni­me­tu­se var­jus al­les, on koon­da­mi­ne eba­sea­dus­lik.

„Mind koon­da­ti, kuid ase­me­le võeti ko­he tei­ne ini­me­ne, kes teeb täp­selt sa­ma tööd, na­gu te­gin mi­na,” alus­tas oma lu­gu toi­me­tus­se he­lis­ta­nud kes­kea­li­ne nai­ne. Uue töö­ta­ja ame­ti­ni­me­tus on tei­ne, aga tööülesan­ded sa­mad, nen­tis kõrg­ha­ri­du­se­ga, nüüd ju­ba en­di­ne rah­vus­va­he­li­se fir­ma töö­ta­ja. Töö­le­pin­gu lõ-pe­ta­mist ta siis­ki ei vaid­lus­ta­nud, sest ei suu­daks eda­si töö­ta­da asu­tu­ses, kus koon­da­mi­ses nä­hak­se käepä­rast võima­lust ju­hi­le ebasümpaat­se­test töö­ta­ja­test lah­ti­saa­mi­seks.

Kallis vallandamine

1990. aas­ta­te lõpus le­vi­nud viis töö­ta­ja­te väl­ja­va­he­ta­mi­seks – koon­da­mi­ne – po­le ku­hu­gi ka­du­nud, kui­gi ma­jan­dus­ras­kus­te tõttu (loe: koon­da­mishüvi­ti­se suu­ru­se tõttu) tu­leb se­da et­te pal­ju har­vem. Nii lu­ba­vad jä­rel­da­da toi­me­tus­se tul­nud e-kir­jad ja te­le­fo­nikõned. Mi­da ütleb töö­sea­dus? Töö­ta­jat saab koon­da­da siis, kui te­ma tööüle­san­ded kas kao­vad või need jao­ta­tak­se ümber. Töö­koh­ta enam ei ole, tööd ini­me­se­le an­da ka enam po­le. Jä­re­li­kult tu­leb ta koon­da­da. Kui töö­koht jääb al­les ning ni­me­ta­tak­se liht­salt ümber, ei saa koon­da­mi­sest rää­ki­da.

He­lis­ta­jal ol­nuks õigus 30 päe­va jook­sul oma töö­le­pin­gu lõpe­ta­mi­ne tö­öins­pekt­sioo­nis vaid­lus­ta­da, nen­tis ame­tiühin­gu­te kesk­lii­du ju­rist Nel­li Loo­mets. „Uue töö­ta­ja töö­le­pin­gut tal õigus nä­ha ei ole, nii ei saa ta sa­da prot­sen­ti kin­del ol­la, et ase­me­le võetud ini­me­se tööüle­san­ded on täp­selt sa­mad, mis olid te­mal,” sel­gi­tas Loo­mets. „Küll saab ta esi­ta­da aval­du­se oma töö­le­pin­gu lõpe­ta­mi­se vaid­lus­ta­mi­se koh­ta tö­öins­pekt­sioo­ni ja sel­les öel­da, miks ta peab koon­da­mist eba­sea­dus­li­kuks. Eda­si nõuab tö­öins­pekt­sioon ise tö­ö-and­jalt va­ja­li­kud do­ku­men­did, et as­ja üle ot­sus­ta­da.” Üks on aga Loo­met­sa sõnul sel­ge: kui tööüle­san­ded on sa­mad, mis olid koon­da­tul, ei saa min­gil ju­hul rää­ki­da koon­da­mi­sest.

Koondamine

Õige must päev näeb välja nii:

•• töötaja saab koondamisteate kirjalikult.

•• Tööandja põhjendab, miks ta töötaja koondab.

•• Töötajal on õigus teada, kas talle on pakkuda teist tööd, millised on vabad töökohad.

•• Etteteatamis-tähtajata koondamisel peab lisaks maksma hüvitist ka etteteatamistähtaja kohustuse rikkumise eest.

•• Koondamine pole seaduslik siis, kui seda tehakse:

•• töötaja haigestumise ajal (v.a pankrot ja tegevuse lõppemine; kuid teate võib küll kätte anda ka haiguslehe ajal);

•• osalisele tööajale rakendatud või osaliselt tasustatud puhkusele saadetud töötajaga (v.a pankrot ja tegevuse lõppemine);

•• ilma tööinspektori nõusolekuta alaealisega, rasedaga või alla kolmeaastast last kasvatava töötajaga, samuti töötajate esindajaga.

•• Ka siis, kui valiku tegemisel diskrimineeritakse; rikutakse kollektiivse koondamise protseduurireegleid; ei võimaldata valida vabade töökohtade seast sobivat; pakutakse tööd, mida töötaja vastu võtta ei saa (kvalifikatsiooni sobimatus, kaugus elukohast jms); pakutakse teist tööd enne koondamisteate esitamist ja töötaja oleks pakkumise vastu võtnud, kui oleks teadnud, et teda muidu koondatakse.

Allikas: Tiia E. Tammeleht, EAKL-i õigussekretär