Artiklid

Agne Narusk

Suur töö­puu­dus muu­dab ris­kirühma­de väl­ja­vaa­ted tööd saa­da ni­ge­laks.

Kõige suu­re­maks ta­kis­tu­seks töö­ko­ha leid­mi­sel pea­vad ini­me­sed va­nust, näi­tasid tö­öot­sin­gu­por­taa­li Hyp­pe­laud.ee poolt oma külas­ta­ja­te seas kor­ral­da­tud küsit­lu­se tu­le­mu­sed. Liig­set noo­rust või va­ne­maea­li­sust pi­da­s töö­ko­ha leid­mi­sel ta­kis­tu­seks sui­sa kol­man­dik vas­ta­jaist. Esi­me­sel ju­hul kaht­le­vad tö­öand­jad vas­ta­ja­te sõnul nen­de os­kus­tes ja pea­vad ko­ge­mu­si eba­pii­sa­vaks, tei­sel ju­hul tun­nis­ta­vad tö­öot­si­jad ise, et nad pea­le oma se­ni teh­tud töö muud ei os­ka­gi.

„O­len 28 aas­tat töö­ta­nud ühel töö­ko­hal ega soo­vi seal jät­ka­ta. Kuid uut töö­koh­ta po­le võima­lik lei­da, sest muud ma ei os­ka,” kir­ju­tas 56-aas­ta­ne kõrg­ha­ri­du­se­ga õpe­ta­ja. „Mi­nu põhi­ta­kis­tus töö­ko­ha leid­mi­sel on va­nus. 20 aas­tat noo­rem „müüb” pa­re­mi­ni,” vas­tas 53-aas­ta­ne tööot­si­ja.

Kui kes­kea­li­sed ja üle sel­le vas­ta­jad pel­ga­sid, et nad ei ole suu­te­li­sed end vii­ma uuel eria­lal nõuta­va­le ta­se­me­le, siis noo­re­mad tead­vus­ta­sid, et li­saks vä­hes­te­le ko­ge­mus­te­le muu­dab nen­de tö­öot­sin­gud vä­ga sa­ge­li ras­keks as­jao­lu, et soo­vi­tak­se töö­ta­da õpin­gu­te kõrvalt paind­li­ku graa­fi­ku­ga või osa­li­se tö­öaja­ga. „O­len üsna noor, see­ga po­le pii­sa­valt (või nõuta­vat) töö­ko­ge­must ja ta­va­li­selt ka nõuta­vat eri­ha­ri­dust. Töö leid­mist se­gab ka as­jao­lu, et soo­vin töö­ta­da koo­li kõrvalt osa­li­se koor­mu­se­ga ja see­ga ka paind­li­ku graa­fi­ku­ga,” kir­ju­tas vas­ta­ja. Se­da eri­soo­vi pi­da­sid suu­reks ta­kis­tu­seks ka väi­kes­te las­te emad.

Alaealisi ei taheta

Oma va­nu­se pä­rast on mures need­ki tö­öot­si­jad, kes on olu­de sun­nil töö­tu­ru­le tul­nud alaea­li­se­na. „Põhiprob­leem on see, et ma ei ole veel täi­sea­li­ne. Pal­jud tö­öand­jad ei soo­vi alaea­li­si võtta, sest neil po­le ko­ge­mu­si,” kir­ju­tab noor tö­öot­si­ja.

2008. aas­ta lõpus oli Ees­tis 9794 töö­tut va­nu­ses 16–24, üle 54-aas­ta­seid töö­tuid aga 7911. Mõle­mad kuu­lu­vad töö­tu­ru ris­kirühma­de al­la ja kuu­lu­sid ka siis, kui ma­jan­dusk­riis veel rii­ki ei vae­va­nud. Hyp­pe­laud.ee küsit­lu­se­le vas­tas üle-eel­mi­sel nä­da­lal 35 tö­öot­si­jat.

Kommentaar

Egle Pärn
Hyppelaud.ee arendaja

Silma jääb kõige põhjalikum CV

Kõige raskem on tööd leida neil, kel on väga spetsiifiline eriala ja ka töökogemus just sellega seotud: ajalooõpetaja, riigiameti siseaudiitor — tööotsijad, kes küsitlusest silma jäid. Kui aga rahulikult järele mõelda, siis võib-olla on tööotsijal välja käia mõni aastatetagune koolitus või töökogemus, mis võiks kandideerimisel aidata?

Soovitan elulookirjelduses loetleda kõik oma töised oskused ja lühiajalised kogemused, sest just need võivad saada uue töökoha saamisel määravaks. Nii otsis hiljuti meie vahendusel töökohta noor, äsja kooli lõpetanud keskkonnaspetsialist. Tema CV oli lakooniline: kõrgharidus, see ja see kool ning aasta. Kui aga panime sinna kirja kõik tema varasemad töökogemused, tuli varsti esimene tagasiside asutuselt, kes eelistas teiste tugevate konkurentide kõrval palgata just nimelt teda. Hiljem selgus, et tema eeliseks olid just initsiatiiv, püüdlikkus, töötahe ning klientidega suhtlemise kogemus. Igal kogemusel ja oskusel on suur tähtsus. Ei maksa mõelda laadis „ah, mis sest enam, tegin seda vaid kolm kuud”.

Tagasiside tööpakkujatelt näitab sama: keskmine CV on oma üles-ehituselt liiga lakooniline. Ja kui selliseid laekub sada, siis juhtubki, et silma jääb vaid üks, see kõige põhjalikum.

Soovime avameelset foorumit

•• Küsitlusele vastanute arvamustest jäi kõlama vajadus foorumi järele, kus tööotsijad võiksid avameelselt jagada oma teadmisi, muljeid ja kogemusi tööandjate kohta, kes kipuvad kas tüssama või keda pole sootuks olemaski. Viimati mainitut näib juhtuvat rohkem, kui arvata oskame.

•• „Minu ettepanek oleks luua töövahendusfirma kodulehele avalik foorum, vahest mõistlikum oleks registreeritud kasutajatele. Et ma ei peaks olema juba kolmas või kümnes tööotsija, kes astub sama reha peale, kuhu juba enne mind on mitu tööotsijat astunud ning astub ilmselt veel,” kirjutab tööotsija. Ettepanek on ajendatud tõsiasjast, et töökuulutustes lubatu ja tegelikkus erinevad kui öö ja päev — eelkõige just palga, töö-ülesannete ja töölepingu küsimustes.

Riskirühma töötud

2008. aastal käis tööturuametis:

•• töötuid vanuses 16–24 aastat – 9794 ehk 15,9%
•• 55-aastaseid ja vanemaid – 7911 ehk 12,9%
•• pikaajalisi töötuid – 18 785 ehk 30,6%
•• noori pikaajalisi töötuid – 5746 ehk 9,3%
•• Kokku oli riskirühma(desse) kuulujaid 37 526 ehk 61%.
•• Aasta jooksul käis end arvele võtmas kokku 61 485 inimest.

Allikas: tööturuamet

Toimetaja: Erik Rand

Meedias ilmunud väited selle kohta, nagu takistaks uue töölepinguseaduse jõustumine Statistikaameti tööd, ei vasta tõele, kuna riikliku statistika seaduse kohaselt peavad tööandjad jätkuvalt Statistikaametile palgaandmeid esitama.

Justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsleri Urmas Volensi sõnul puudub uues töölepinguseaduses tõepoolest kehtiva palgaseaduse säte, mille kohaselt tööandja peab ilma töötaja nõusolekuta esitama andmed muuhulgas ka Statistikaametile, teatas ministeeriumi pressiteenistus.

"Siiski ei ole sisuliselt muutust õiguslikus olukorras, kuna riikliku statistika seadus sätestab, et riikliku statistilise vaatluse korraldaja nõudmisel on andmeesitajad kohustatud õigeaegselt esitama andmeid Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud ulatuses," ütles Volens.

"Andmete esitamise eest tasu ei maksta ning see säte kehtib ka tööandjate kohta," rõhutas Volens.

"Seega ei ole õige, et töölepingu seaduse jõustumisel midagi õiguslikus olukorras muutub ning et Statistikaametil ei ole võimalik enam oma tööd teha."

Lisaks juhtis Volens tähelepanu sellele, et riikliku statistika seaduse kohaselt on riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused riikliku statistilise vaatluse korraldaja nõudmisel kohustatud esitama andmeid, mida nad on kogunud oma tegevuse käigus, välja arvatud andmed, mida neil seadusega on keelatud avaldada.

"Muuhulgas laekuvad tööandja sotsiaalmaksu kohuse täitmisega seoses kõik palgaandmed Maksu- ja Tolliametile, seega võiks Statistikaamet tööaandjate poolt topeltandmete esitamise lõpetamiseks koguda palgaandmed Maksu- ja Tolliametist," selgitas Volens.

"Sellist meetodit – st andmete võtmist teistest riiklikest andmekogudest, kus need niikuinii olemas on – tuleks bürokraatia vähendamiseks kindlasti statistika kogumisel eelistatavaks pidada," lisas ta.

Rain Uusen, toimetaja

Erinevad ettevõtted ja nende juhid käituvad ettevõtet tabanud koondamisvajaduse puhul lahkujatega erinevalt — mõni on seadusekuulekas, mõistlik ja toetav, mõni aga püüab leida muid lahendusi. Üks mis kindel, koondamine ei alga kunagi juhuslikult koridoris või suitsunurgas poetatud sõnast, vaid alati paberil vormistatud koondamisteatest, ütleb intervjuus Postimehele tööturuameti kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamise alamprogrammi juht Kätlin Kõverik.

Mida inimesed alatasa koondamisest valesti arvavad või teavad?

Inimesed ei tea, et koondamine tähendab alati kirjalikku teadet. Kui tööandja teavitab teda koondamisest suuliselt, siis see ei ole veel koondamine. Seaduse kohaselt kehtivad koondamise puhul ajalised määrad etteteatamisel.

Meile on nõu saamiseks helistatud küll, et tööandja on teatanud koondamisest, aga kirjalikku teadet pole saanud. Kui inimesel ei ole koondamise kohta kirjalikku teadet, siis tal ei ole ka õigust koondamishüvitisele.

Need, kes on koondamise ühe korra elus juba läbi teinud, on piisavalt teadlikud oma õigustest.
Juba enne Euroopa-poolse rahastusega programmi algust oli inimestel võimalus pärast koondamist saada toetavaid ja abistavaid teenuseid uue töö otsimiseks.

Üks müütidest, mis koondamise ja toetustega kaasas käib, on see, et kui lähed tööturuametisse, saad juba järgmisel päeval minna kursusele. See võtab ikka natuke aega ja seetõttu tuleb tööturuametisse tulla ikka võimalikult vara, et oma uut karjääri hakata varakult ette valmistama ja planeerima.

Kursusele saadetakse inimene siis, kui koostöös konsultandiga leitakse, et inimesel on olemas eeldused uuel erialal töötamiseks. Kursused on siiski avaliku sektori raha eest kinni makstud ja suhteliselt kallid, mistõttu peab olema mõlemapoolne veendumus, et kulutus on asjakohane.

Millised teenused on olemas?

Kui inimene on saanud koondamisteate, siis kaks põhilist teenust on töövahendus ja nõustamine, mis võimaldavad end ka tööotsijana arvele võtta ja olla pidevas kontaktis tööturuameti konsultantidega.

Programmi raames toimuvad ka erinevad teavituspäevad ning paljud teenused, mida seni saime pakkuda vaid registreeritud töötutele, on nüüd laienenud ka koondamisteate saanud inimestele: praktika, koolitus (tööotsingualane koolitus ja erialakoolitus), täiesti uue teenusena on lisandunud psühholoogiline nõustamine.

Kuidas näeb välja kohtumine konsultandiga?

Nii konsultandid kui karjäärinõustajad püüavad inimesi aidata ja toetada, et leida uus töö. Selge on see, et praegu on uut tööd palju keerulisem leida, kuna töökohti ja valikut napib. Konsultandi ja karjäärinõustajaga arutatakse läbi inimese soovid ja ootused tuleviku suhtes.

Räägitakse sellest, et koondamist võib vaadelda ka uue tee algusena. Väga pikalt ühe tööandja juures töötades pole paljud mõelnudki sellele, et nad võiksid teisele tööle minna või uue eriala omandada. Konsultandiga koos analüüsitakse võimalusi ja soove ning üritatakse üheskoos kokku leppida tegevuskava.

Kas konsultant sunnib mind tööle?

Kindlasti ei sunni — ta pakub ja tutvustab olemasolevaid töökohti, arutab ja analüüsib nende võimalusi. Inimesel on alati õigus öelda, miks ta ei soovi üht või teist tööd vastu võtta või näiteks mõnda piirkonda tööle minna.

Sundimine tuleb seadusest tulenevalt väga pika aja jooksul. Loomulikult on ka töötute hulgas igasuguseid inimesi, kes leiavad ettekäändeid tööst hoidumiseks. Kuue kuu jooksul muutub inimene pikaajaliseks töötuks – ta mugandub ja tal tekib raskusi tööl käimisega. Esimesed kuus kuud on väga olulised.

Kas koondamine on põhjustatud inimese halvast tööst?

Alati kindlasti mitte. See on ka üks teema, millest meie konsultandid inimestele räägivad ja selgitavad, et motiveerida neid uut tööd otsima. Selge on see, et alati jääb keegi tööle ja keegi koondatakse ning tekib küsimus – miks mina?

Kui need küsimused on sügavamad ja tõsisemad, on meil olemas ka psühholoogilise ettevalmistuse saanud konsultandid, kes aitavad ja selgitavad koondamise põhjusi – kas need on siis tingitud majandussituatsioonist, turuolukorrast või näiteks ettevõtte likvideerimisest.

Kas ettevõtjad on Eestis valmis palkama endise koondatu?

Üldjuhul on tööandjad väga huvitatud koondatutest, eriti siis, kui on tegemist sellise tööandja ja koondatuga, kes oma erialalt hästi sobivad, mistõttu ei pea uut töötajat täiendavalt välja õpetama. Tööandjad on huvitatud sellistest inimestest, kes on valmis kohe tööle asuma.

Vanus ei ole siin üldse määrav – koondatud, kes on keskeas, on isegi eelistatud seisus, sest neil on harjumused ja omadused, mida tööandja hindab. Ja selliste tööandjate suhtes on töötaja ka lojaalsem.

Konsultant aitab hinnata sedagi, ega uus töökoht pole vihma käest räästa alla sattumine. Et ei juhtuks seda, et inimene leiab kohe uue töö, aga kaotab mõne kuu pärast ka selle ning siis võib juhtuda, et isik võib ilma jääda ka õigusest saada töötuskindlustushüvitist.
Muutuva majandusega keskkonnas peavad koondatud olema valmis muutma oma eriala. Inimestel tuleb teha oma elus uus valik.

Mida hakata peale siis, kui inimesele on koondamisest teatatud suuliselt?

Sellisel juhul on meie soovitus võtta ühendust tööinspektsiooniga. Tööturuamet tegeleb uue töö otsimisega, tööinspektsioon sellega, et töösuhted oleksid korrektsed. Sellealast nõu ja teavet annab tööinspektsioon, neil on olemas ka infotelefon ja regionaalsed kontorid, kust saab konsultatsiooni.

Ja kui kirjalikult?

Siis tasub tulla tööturuameti regionaalsesse büroosse ja hakata koguma infot, millised tööpakkumised on saadavad. Mida kiiremini pöördub tööturuametisse inimene, kes on teada saanud oma koondamisest, seda suurem on tõenäosus saada enda jaoks sobivad koolitused ja nõustamisteenused.

Alati võid tööturuametisse võtta kaasa näiteks pereliikme või sõbra, kui see annab tuge. On hea teada, et sinu lähedane või sõber võib tööturuametit külastada vajadusel ka ilma sinuta. Ta ei saa sinu eest sind arvele võtta või dokumente täita, aga ta saab koguda infot, võtta kaasa voldikud erinevate pakutavate teenuste kohta või teha näiteks eelneva selektsiooni pakutavatest töökohtadest.

Mirko Ojakivi

Kui seadust lähiajal ei muudeta, jääb statisti­kaamet alates juulikuust jänni.

Kui riigikogu ei muuda lähikuudel möödunud aasta lõpus vastu võetud ja 1. juulil jõustuvat töölepinguseadust, jääb statistikaamet aasta keskel jänni Eesti keskmise palga arvutamisega.

Kui praegu kehtivas palgaseaduses ja ka töölepinguseaduses on töötajate palku puudutavate andmete edastamine statistikaametile reguleeritud ja tegemist on suisa kohustusega, siis 1. juulil jõustuv uus töölepinguseadus mitte ainult ei võimalda ettevõtjatel töötajate palkade suurust puudutavate summade avaldamisest keeldumist, vaid lausa kohustab neid töötajate palku enda teada hoidma.

Statistikaameti peadirektori Priit Potiseppa sõnul on uut töölepinguseadust koostanud inimesed saanud tõenäoliselt hakkama inimliku eksitusega. Kuna probleemile saadi üsna vara jälile, jõutakse veel enne 1. juulit seadust muuta ja probleem kõrvaldada.

Riigil on kohustus

„Kindlasti on riigi enda jaoks ülioluline koguda tööjõu kulukust puudutavaid näitajaid, sest see on kas või meie majanduse konkurentsi hoidmisel üks peamisi näitajaid. Kuid lõppkokkuvõttes on Eesti võtnud ka Euroopa Liidu ees kohustuse neid andmeid koguda,” selgitas Potisepp.

Kuigi justiitsministeeriumis äsja valminud õiguslikust analüüsist selgus, et põhimõtteliselt võimaldab statistikaametil keskmise palga arvutamiseks vajalikke andmeid ettevõtete käest teada saada ka riikliku statistika seadus, oleks siiski tarvis palgasummade statistikaametile avaldamiskohustus uude töölepinguseadusesse sisse kirjutada.

Sotsiaalministeeriumi töösuhete poliitika juht Thea Treier teatas eile, et sotsiaalministeerium arutab tekkinud probleemi ja kujundab selle lahendamise kohta seisukoha lähiajal.

Vaher: praaki ikka juhtub

•• Riigikogu õiguskomisjoni esimehe Ken-Marti Vaheri sõnul on niivõrd suuremahuliste ja oluliste seaduste – nagu seda on töölepinguseadus – väljatöötamisel igasugune pisipraak vältimatu.

•• „Kahju muidugi, et sellise olulise puuduse avastamine ei toimunud enne seda, kui seaduseelnõu riigikokku jõudis. Paraku ei juhtinud menetluse jooksul probleemile tähelepanu ka statistikaamet,” lisas Vaher.

•• Endise justiitsministri sõnul on uue töölepinguseaduse vastuvõtmise järel seadusest avastatud veel teisigi pisivigu, kuid need on peamiselt tehnilist laadi. Näiteks on mõned seaduse paragrahvid vigaselt nummerdatud või on kirjavahemärgid vales kohas.

•• Kui mingil põhjusel siiski töölepinguseadust ei muudeta, katkeb suvel tööjõutasusid ja kulukust kajastava statistika kogumine, statistikaameti sõnul pole seejärel võimalik koostada riigile ühtki adekvaatset majandusanalüüsi.

Anu Ojasalu,
Eesti Töötukassa avalike suhete juht

Kui jään töötuks või tulen töölt ära (poolte kokkuleppel, omal algatusel), siis mida pean edasi tegema, seda praegu kehtiva seaduse alusel ja mida alates 1. juulist 2009?

Praegu kehtivad seadused:

~ Töötuskindlustushüvitise saamiseks on vaja end arvele võtta tööturuameti piirkondlikus osakonnas ja aktiivselt tegeleda tööotsingutega.

~ Vajalik on töötuskindlustusstaaž — peate olema töötuna arvele võtmisele eelnenud 36 kuu jooksul töötanud ja maksnud töötuskindlustusmakset vähemalt 12 kuud.

~ Töötuskindlustushüvitist saab juhul, kui töösuhte lõpetamise põhjuseks on koondamine, tähtajalise töö- või teenistussuhte lõpetamine tähtaja möödumise tõttu, tööandja pankrot, tööandjapoolne lepingutingimuste rikkumine, asutuse likvideerimine, mittevastavus tööle, katseaja ebarahuldavad tulemused või pikaajaline töövõimetus.

~ Töötuskindlustushüvitist ei ole õigust saada, kui lahkusite töölt omal soovil või poolte kokkuleppel, töö- või teenistuskohustuste rikkumise, usalduse kaotamise, vääritu või korruptiivse teo tõttu.

~ Töötuskindlustushüvitis määratakse 180 kalendripäevaks, kui teil on kindlustusstaaži vähem kui 56 kuud ja 270 kalendripäevaks, kui teil on kindlustusstaaži 56-110 kuud.

~ Töötuskindlustushüvitise suuruseks on sajal esimesel päeval 50 protsenti keskmisest töötasust 9 kuul, mis eelnesid kolmele viimasele kuule enne töötuksjäämist. Alates 101. päevast on hüvitise suuruseks 40 protsenti keskmisest töötasust.

Uue töölepinguseaduse kohaselt alates 1. juulist 2009 muutuvad punktid:

~ Töötuskindlustusehüvitis tõuseb esimesel sajal töötuse päeval 70 protsendile töötaja keskmisest töötasust ja alates 101. päevast 50 protsendile keskmisest töötasust.

~ Töötuskindlustushüvitist on võimalik saada ka töötajatel, kes lõpetavad töösuhte oma algatusel või kokkuleppel tööandjaga. Hüvitise suuruseks on sel juhul 40 protsenti töötaja keskmisest töötasust kogu töötuskindlustushüvitise saamise perioodi jooksul ja õigus hüvitisele tekib siis, kui viimase viie aasta jooksul on töötaja eest makstud töötuskindlustusmakset vähemalt 48 kuud.

~ Samuti pikeneb vanema rasedus- ja sünnituspuhkusel või lapsehoolduspuhkusel oldud aja võrra arvestusperiood, mille sisse nõutav 12 kuud kindlustusstaaži peab jääma.

~ Töötuskindlustushüvitise alammäär tõuseb 50 protsenti eelmise aasta töötasu alammäärast.

Paberid, mis vaja kaasa võtta ja täita:

~ Töötuskindlustushüvitise saamiseks on teil vaja pöörduda tööturuameti kohalikku osakonda, seal end töötuna arvele võtta ning esitada avaldus hüvitise taotlemiseks.

~ Avalduse võib tööturuameti osakonda kaasa võtmiseks välja trükkida ka töötukassa kodulehelt.

~ Kaasa on vaja kindlasti võtta ka isikut tõendav dokument (pass või ID-kaart), töö- või teenistussuhte lõppemise põhjust ja aega näitav dokument (tööraamat, tööleping vms), tööandja tõend, kus on kuude kaupa välja toodud teile viimasel kolmel töötatud kuul välja makstud tasud ja kinnipeetud töötuskindlustusmaksed.

~ Tööturuamet saadab teie avalduse töötukassale ning töötukassa teeb 14 päeva jooksul arvates avalduse esitamisest otsuse, kas teil on õigus hüvitisele. Otsuse saate kätte tööturuameti piirkondlikust osakonnast.

~ Hüvitist hakatakse arvestama alates kaheksandast päevast pärast avalduse esitamist tööturuametile. Hüvitis makstakse pangaarvele 10. kuupäevaks.

Mis on töötuskindlustushü­vitis ja mis on töötu abiraha – millal ja kes neid saab, mis on nende erinevused?

Töötuskindlustushüvitis on töötuskindlustusega hõlmatud inimesele välja makstav hüvitis pärast töötuks jäämist uue tööotsingu perioodiks. Selle suurus sõltub inimese eelnevast sissetulekust. Töötuskindlustushüvitist rahastatakse töötajate poolt makstud töötuskindlustusmaksest.

Töötutoetus (vana nimega töötu abiraha) on riigieelarvest rahastatav toetus töötule, kellel ei ole õigus saada töötuskindlustushüvitist, kuid kes vastab töötutoetuse saamise tingimustele.
Töötutoetuse arvutamise aluseks on töötoetuse päevamäär 32,9 krooni.

  1. Alatuks läheb asi üksikkoondamistega
  2. Uue seaduse kohaselt ei pea töötaja oma tööülesandeid ise täitma
  3. Jurist selgitab: Konverents ja kaitseväest reservi minek
  4. Töötuskindlustuse makse võib aastaga oluliselt tõusta
  • Sa oled siin:  
  • Pealeht