Artiklid
Kai Kalamees
Juba jaanuaris jõustub seaduseparandus, mis ei luba tööandjatel esitada tööotsijatele küsimusi laste arvu või lapsesaamise plaanide kohta.
Samuti muutub tabuks soolise kuuluvusega seotud andmete uurimine. Vastavad keelud lisab riigikogu peagi soolise võrdõiguslikkuse, avaliku teenistuse ja töölepingu seadustesse.
«Info nõudmise keeld aitab vähendada olukordi, kus naist ei võeta tööle seepärast, et tal on plaanis paari aasta jooksul lapsi saada. Või vähendada olukordi, kus värbaja eeldab, et juba olemasolevad lapsed takistavad naisel piisavalt tööle pühenduda,» selgitas sotsiaalminister Maret Maripuu eelnõu esimesel lugemisel.
Soovi korral võivad tööd küsivad inimesed ise oma lastest, tulevikuunistustest ja muust rääkida.
Mõnes riigikogu meespoliitikus tekitasid aga hämmastust reeglid, mis hakkavad mõjutama nii ettevõtete ja asutuste juhte, töövahendusportaale, aga ka tööotsijaid. «Kas minu vanad kõrvad kuulsid tõesti õigesti, et laste arv on tööandja jaoks saladus? Kas ma ütlen vaid siis, kui lastele on vaja jõulupakke, et mul on neid kaks?» päris Marko Pomerants Isamaa ja Res Publica Liidust.
Reformierakondlane Hannes Astok tahtis aga teada, kas punkt, mille järgi ei tohi tööintervjuul küsida laste saamise kavade kohta, laieneb ka meestele.
Sobimatu küsimus
«Tulevikus peab tööandja ütlema, et ma soovin teha lastele jõulupakke, ning need töötajad, kes seda tahavad, ütlevad siis, et mul on lapsed olemas. Aga küsida, kas töötajal on lapsed, ei sobi,» vastas Maripuu. Tema sõnul tuleneb uus kord otseselt Euroopa Liidu direktiivist, mis ei luba töölevõtmise käigus koguda teavet, mis ei puuduta inimese tööalast sobivust.
Teisalt on ka Eestis pöördutud kahel juhul soolise võrdõiguslikkuse voliniku poole kaebusega, et online-portaalides peab tööd otsides täitma kohustuslikus korras perekonnaseisu ja laste arvu puudutavad väljad. «See on diskrimineerimine,» ütles minister.
Uus kord aitab tema kinnitusel noortel naistel, aga ka meestel võrdsemal alusel tööle kandideerida ning murda tööpakkujate eelarvamusi, et väikelaste vanematel on raskem tööle pühenduda, sest lapsed võivad olla haiged.
«Rakvere lihakombinaadis ei pärita naistelt, kas neil lapsi on. Meil on selline praktika ja seega meid see muudatus ei puuduta,» kommenteeris ettevõtte juhatuse esimees Anne Mere. Rakvere lihakombinaadis töötab 900 inimest, neist üle poole on naised.
Parlament kaotab ka naistele keelatud elukutsed. Selleks tuleb tühistada seadusesäte, mille alusel on valitsus oma määrusega kehtestanud raskete ja tervist kahjustavate tööde loetelu.
«Näiteks võivad naised edaspidi töötada elektriveduri juhina, pootsmani, madruse, mootorsaanijuhi, tuukri, veevärgi lukksepa ning korstnapühkijana,» rääkis Maripuu. «See ei tähenda, et kedagi sunnitaks edaspidi temale sobimatut ametit valima. Luuakse vaid võimalus lähtuda elukutse valikul oma soovidest ja võimetest, mitte soost.»
Euroopa Komisjon nõuab
Lisaks loeb eelnõu diskrimineerimiseks juhtumid, kui inimest koheldakse halvasti seepärast, et ta on astunud välja enda või teiste õiguste eest, kaitstes naiste-meeste võrdse kohtlemise põhimõtteid.
Praegu kehtib see keeld vaid tööelus. Riigikogu teeb veel ringi seksuaalse ahistamise mõiste, nii et see ei puuduta enam vaid alluvussuhteid, sest ahistajaks võib olla ka kolleeg. Uuena lisandub soolise ahistamise mõiste.
Maripuu sõnul on need seadusemuudatused tingitud eeskätt sellest, et Euroopa Komisjon on algatanud Eesti suhtes rikkumismenetluse, sest üle on võtmata kolm euroliidu direktiivi, mis käsitlevad naiste ja meeste võrdset kohtlemist.
Mis on mis
Sooline diskrimineerimine: inimese ebasoodsam kohtlemine seoses raseduse, sünnitamise, lapsevanemaks olemise, perekondlike kohustuste täitmise või muude soolise kuuluvusega tingitud asjaoludega, samuti sooline ja seksuaalne ahistamine ning ahistamise tõrjumisest või ahistamisele alistumisest põhjustatud ebasoodsam kohtlemine.
Seksuaalne ahistamine: kui esineb mis tahes soovimatu sõnaline, mittesõnaline või füüsiline seksuaalse olemusega käitumine või tegevus, mille eesmärk või tegelik toime on isiku väärikuse alandamine, eelkõige luues häiriva, ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna.
Sooline ahistamine: kui esineb sooga seotud soovimatu käitumine või tegevus, mille eesmärk või tegelik toime on isiku väärikuse alandamine ja häiriva, ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna loomine.
Helve Toomla
jurist
Kes on abiteenistuja ja mille poolest erineb ta teenistujast ja ametnikust?
Abiteenistuja mõiste antakse avaliku teenistuse seaduses (ATS) see on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. Ametiasutuseks on seejuures riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest finantseeritav asutus, kelle ülesandeks on avaliku võimu teostamine. Riigi ametiasutused on näiteks ministeeriumid, ametid, inspektsioonid, riigikontroll, kohtud jne. Kohaliku omavalitsuse ametiasutused on valla- ja linnavolikogu kantseleid, valla- ja linnavalitsused jne. Nende asutuste töötajaid nimetatakse seaduse kohaselt teenistujateks.
Teenistujad jagunevad ametnikeks, abiteenistujateks ja koosseisuvälisteks teenistujateks. Ametnikega töölepinguid ei sõlmita, asutuste juhid nimetavad nad ametisse ja nende töösuhteid reguleerib ATS. Abiteenistuja töötab töölepingu alusel ja tema suhtes kehtib eelkõige töölepinguseadus, mõnes osas ka ATS. Riigi ametiasutuse abiteenistujate ametinimetused on kehtestatud seadusega. Nendeks on näiteks sekretär, elektrik, autojuht, koristaja, valvur jne.
Eve Kruuse
Kuigi töö lõppemise korral on tööandja kohustatud inimese koondama, üritab mõni firma kasutada odavamaid töölepingu lõpetamise võimalusi. Kirjeldame mõningaid olukordi, kuhu võib sattuda inimene, kellele tema tööandja ei taha seadusega ette nähtud koondamishüvitist maksta.
Esita ise lahkumisavaldus
Tööandja ütles alluvale, et tööd ei ole ja ilmselt enam ei tulegi, mistõttu firma tegevus tuleb lõpetada. Ta tegi töötajale ettepaneku kirjutada lahkumisavalduse, viimane aga ütles, et soovib siiski ametlikku koondamist. Paari päeva pärast teatas tööandja, et koondada ta ei saa, kui aga inimene kirjutab ise lahkumisavalduse, saab ta 5000 krooni preemiat heade töötulemuste eest. Töötaja kirjutaski lahkumisavalduse ning kaotas seetõttu koondamisraha ja õiguse saada töötuskindlustust, mille suurus on 50 protsenti keskmisest palgast ja mida makstakse kuni saja päeva ulatuses.
Kui töötaja on allunud tööandja survele ja kirjutanud lahkumisavalduse, ei saa ta sellest hiljem loobuda, selgitab tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitam. Avalduse võib tühiseks tunnistada ainult kohus, kui on tõestatud, et ähvardamine tõepoolest aset leidis.
«Soovitan sellistes olukordades olla võimalikult sirge seljaga ja mitte alluda tööandja survele või meelitustele,» ütleb Siitam. Sageli öeldakse töötajale, et lõpetame töölepingu poolte kokkuleppel, ja pakutakse mingit rahasummat. Siitami sõnul varitseb sel juhul oht, et tööandja jätab oma lubaduse lihtsalt täitmata. Kui inimene tahab olla kindel, et ta saab kokkulepitud summa kätte, peaks ta nõudma tööandjalt kirjalikku ettepanekut lahkuda poolte kokkuleppel, kuhu ühtlasi märgitaks väljamakstava summa suurus. Selle paberi alusel saab töötaja hiljem vajadusel pöörduda töövaidluskomisjoni.
---------------------------------------------
Väljamõeldud süü
Kui töötaja ei nõustu avaldust kirjutama, süüdistab tööandja teda milleski ning töösuhe lõpetatakse distsiplinaarkaristusega. Siitami jutu järgi on mitu tööandjat pöördunud tema poole täiesti varjamatult küsimusega, et kui nad tahavad töötajast niisama, ilma koondamiseta lahti saada, siis mitu karistust peab talle olema enne määratud, et võiks teda süülise käitumise pärast vallandada.
«Pole olemas tööandjat, kes ei leiaks hea tahtmise puhul töötajal mingit süüd,» tõdeb Siitam. Töölepingu selline lõpetamine eeldab aga dokumentide kogumist, tõendamist, töötajalt seletuse võtmist, karistuskäskkirja vormistamist jne, aga seda kõike tööandja tegelikult teha ei taha.
Töötaja on sellises olukorras paraku kaitsetu, ta saab tööandja otsust vaidlustada alles pärast töölepingu lõpetamist. Kui inimene leiab, et karistus oli välja mõeldud või süütegu, isegi kui ta selle tegi, üsna tühine, on tal hiljem õigus vaidlustada karistuse määramine ja nõuda selle tühistamist töövaidluskomisjonis või kohtus.
Töövaidluskomisjonis õigust saades on inimese valik, kas ta tahab tööle ennistamist või töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitist kuni kuue kuu palga ulatuses. Sel juhul aga tunnistatakse tööleping lõppenuks töötaja soovil ja see tähendab, et tal pole õigust saada töötuskindlustust.
---------------------------------------------
Sunnitakse tööl käima, kuigi tööd ei ole
Siitami sõnul pole ka harvad juhtumid, kui töötajat, keda ei taheta koondada, sunnitakse tööl käima ja töökohal istuma, vaatamata sellele, et tööd talle anda ei ole. Nii kestab see päevast päeva ja isegi nädalast nädalasse. Muidugi annab inimene sellises olukorras sageli alla ja tööandja on saavutanud oma eesmärgi.
---------------------------------------------
Väikelinna sündroom
Kui inimene pole nõus vaatamata tööandja survele lahkumisavaldust esitama, ähvardab viimane tal elu kibedaks teha. «Kui sa avaldust ei kirjuta, lähed siit niiviisi, et sind ei võta enam keegi tööle. Ma tunnen siin lähikonnas kõiki tööandjaid, helistan neile ja ütlen, et sind tööle ei võetaks,» kirjeldab Siitam tööandjate sagedast ähvardust.
---------------------------------------------
Füüsiline vägivald
Siitamile on räägitud sedagi, et mõni tööandja on töötajat ähvardanud, näiteks füüsilise vägivallaga, või siis tema pereliikmeid umbes nii, et ma tean küll, kus su naine töötab või millises lasteaias laps käib. Koguni nii kaugele on mindud, et kahjustatakse teise inimese vara. «Minu praktikas pole vägivallaähvardusi täide viidud, tegu on olnud rohkem psüühilise mõjutamisega,» nendib Siitam.
Eelmisel tööküljel kirjutas tööpsühholoog Taimi Elenurm, et infokanalite sulgemine töötajatele, kellele kavatsetakse teada anda (või on juba teada antud) töökoha kaotusest, on tõlgendatav agressiivsuse ja umbusaldusena. Andmebaaside sulgemise põhjused peavad olema tõesti kaalukad, nentis ta. Sama meelt on ka jurist Gaabriel Tavits, kes viitab töötaja õigusele teha tööd nii kaua, kuni tööleping kehtib.
16. septembril kommenteeris lugeja www.epl.ee: Tõsiselt mõtlevates firmades on töösuhte lõpetamise korral rutiiniks blokeerida esmalt töötaja ligipääsuõigused (e-kirjadele, andmebaasile, intranetile toim), alles seejärel teatada, milles on asi.
Gaabriel Tavits, TÜ töö- ja sotsiaalhooldusõiguse dotsent
Töölepinguseaduse esimese paragrahvi kohaselt on töötaja kohustuseks teha tööd ja tööandja peab maksma talle selle eest tasu. Töötajal on õigus nõuda mitte üksnes töötasu vaid sedagi, et ta saaks töölepingu lõpetamise etteteatamistähtaja jooksul oma tööd teha. Infokanalite blokeerimine enne koondamisteate edastamist ei ole millegagi põhjendatud, kuna see takistab töötajal töötegemist ning samuti tema õiguse töölepingu alusel teha tööd realiseerimist.
Pärast koondamisteate edastamist juurdepääsu takistamine vajalikule informatsioonile ei ole samuti kooskõlas töölepinguseaduse mõttega, mille kohaselt on töötajal õigus tööle töölepingu alusel. Aga kui tööandja ei taga töötajale vajalikke töötingimusi ja töötaja ei saa tööd teha, on tegemist tööseisakuga ning tööandja peab siin maksma töötasu mitte vähem, kui see on töötaja keskmine palk.
Tööandjapoolset infokanalite blokeerimist tuleb vaadata konkreetsest tööfunktsioonist lähtuvalt. Kui on oht, et töötaja võib olulisel määral kahjustada kas tööandja andmebaase või informatsiooni edastamise kanaleid, siis näib põhjendatud ka pärast koondamisteate edastamist nimetatud infokanalitele juurdepääsu õiguse piiramine. Kui tegu on vaid lihtsa internetiühenduse tagamisega, siis nimetatud juurdepääsu piiramine ei näi küll millegagi põhjendatud olevat.
Kristina Traks
Kümnetel tuhandetel väikeettevõtetel pole inimeste koondamise korral töötukassalt võimalik raha saada, sest kollektiivse koondamise hüvitise saamiseks tuleb koondada vähemalt viis töötajat.
Standardi juhi ja Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimehe Enn Veskimägi arvates on praegune olukord töötukassast makstavate koondamishüvitiste asjus absurdne. "Maksavad ju kõik töötuskindlustusmakseid, aga väikefirmadel pole koondamise korral mingit tuge töötukassast loota," ütles ta. "See olukord, mis praegu valitseb, on väikefirmade suhtes ebaõiglane."
Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt http://www.aripaev.ee/4119/uud_uudidx_411910.html (originaalartikli viitelt).
Lehekülg 1402 / 1592
