Artiklid
Seoses suure huviga üleriigilise infotelefoni vastu suurendab Tööinspektsioon vastajate arvu kahekordselt. Käesoleva aasta jaanuarist töötavale infotelefonile on seni vastanud üheaegselt kaks juristi, alates tänasest on vastajate arv neli. Uuenduse eesmärgiks on suurendada töösuhteid puudutava info kättesaadavust nii töötajate kui ka tööandjate hulgas.
Tööinspektsiooni numbril 640 6000 vastab jurist kõigil tööpäevadel tööinspektsiooni järelevalvatavate õigusaktide rakendamisel tekkinud küsimustele. Vastuse saab töölepingut, töö- ja puhkeaega, palka, puhkuseid ja töökeskkonda, samuti kollektiivseid töösuhteid puudutavatele küsimustele. Telefonile vastavad graafiku alusel kõik Tööinspektsiooni kakskümmend tööinspektor-juristi üle Eesti.
Võrreldes aasta algusega on kõnede arv üleriigilisele infotelefonile kasvanud ligikaudu kaks korda. Kui märtsis tehti infotelefonile 5045 kõnet, siis augustikuus oli kõnesid 10 693, millest jõuti vastata 1374-le. Viimaste kuude statistika näitab, et infotelefoni tööajal tehti augustis keskmiselt 127, juulis 62 ning juunis 107 kõnet tunnis. Võrreldes aasta algusega on kõnede arv infotelefonile kasvanud kaks korda.
Küsimusi laekub infotelefonile väga erinevatel töösuhteid puudutavatel teemadel, enamlevinud probleemid on:
* lisatasu maksmine ületunnitöö ja puhkepäeval töötamise korral;
* töölepingu lõpetamine ajal, mil töötaja viibib haiguslehel;
* töölepingu lõpetamine omavoliliselt töölt lahkunud töötajaga;
* konkurentsikeelu sätestamine töölepinguga;
* töötaja tööajanormi korrigeerimine, kui töötatakse tööaja summeeritud arvestusega ja töötaja on olnud haiguslehel/puhkusel;
* töötaja keeldumine ületundidega/puhkepäeval töötamisest;
* puhkuse kasutamine vahetult enne rasedus- ja sünnituspuhkuse algust.
Tööinspektsiooni kodulehel on olemas ka küsimuste-vastuste rubriik, kust leiab vastused enamlevinumatele küsimustele.
Infotelefonis ei anta vastuseid töösuhetes tekkinud lahkarvamuste lahendamiseks. Keerulisemate küsimuste korral ja pikemat selgitust vajavatel helistajatel on soovitav registreerida ennast kohaliku inspektsiooni juristi vastuvõtule.
Infotelefon töötab igal tööpäeval kell 10-14.
Heidi Vilu
Teabeosakonna juhataja
Tööinspektsioon
+372 5190 4030
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
www.ti.ee
Valitsus kinnitas sotsiaalminister Maret Maripuu ettepanekul 2007. aasta sotsiaalmaksu andmete alusel Eesti keskmiseks sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu suuruseks 10 243 krooni, mis on aluseks 2009. aasta ühe kalendrikuu vanemahüvitise maksimaalse suuruse arvutamisel.
Vanemahüvitise saajatel, kellel tekib õigus hüvitisele aastal 2009, on hüvitise maksimaalne suurus 30 729 krooni. See on 5520 krooni ehk 21,9 % võrra suurem kui isikutel, kelle tekkis õigus vanemahüvitisele aastal 2008 (2008. aastal 25 209 krooni).
Ühe kalendrikuu hüvitise maksimaalne suurus on hüvitisele õiguse tekkimise kalendriaastaks kinnitatud Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu kolmekordne suurus.
Helve Toomla
jurist
Olen palju aastaid saanud kindlat kuupalka ega pole varem kokku puutunud olukorraga, kus tunnipalka teeniv töötaja peab riigipühad n-ö tasuta ära kannatama. Kas riigipühade tasustamata jätmine tunnipalga saajale on seaduslik? Ka kuupalka võib ju käsitleda tunnipalgana ja vastupidi. Kuid osa töötajate jaoks on riigipühad selgelt diskrimineeriv nähtus neil päevil tuleb ju hambad varna riputada. Samal ajal kui teised, kuupalka saavad inimesed, rõõmustavad vabade päevade üle.
Nii tunni- kui ka kuupalka makstakse ajatöö eest. Ühel juhul mõõdetakse tööaega tundides, teisel kuudes. Kuupalga määramisel on aluseks aasta keskmine tööpäevade arv, tunnipalga puhul konkreetsetele tööpäevadele langevate tundide arv, lähtudes sellest, et igal tööpäeval on kaheksa tundi.
Kui töölepingus on kokku lepitud täistööajas ja tunnipalgamääras, siis kuu jooksul teenitav palk sõltub tööpäevade arvust kalendrikuus ja seetõttu võib selle kuu palk, milles on mitu riigipüha, jääda küll väiksemaks, kuid on suurem nendel kuudel, mil töötunde on rohkem. Näiteks selle aasta juulis ja oktoobris on 184 töötundi, siis makstakse ka tunnipalka rohkem. Kuupalk töötundide arvust ei sõltu, olgu kuus 152 tundi või 184 tundi, palk jääb ikka samaks. See ei tähenda sugugi, et vabade päevade üle rõõmustavatele kuupalgalistele need vabad päevad kinni makstakse.
Näide eelöeldu kohta: oletame, et töötaja tunnipalk on 50 krooni. Aasta jooksul teeniks ta ligikaudu 101 200 krooni (50 x 2024 töötundi), arvestamata puhkust ja puhkusetasu. Kuupalgaks kujuneks siis 8433 krooni (101 200 : 12). Sellise kuupalga saaja teeniks ka oktoobris sama summa, kuid tunnipalga puhul tuleks palgaks tervelt 9200 krooni. Nii nagu sel juhul ei ole tegemist kuupalgalise töötaja diskrimineerimisega, ei kohelda ebavõrdselt ka tunnipalga saajat riigipühadega kuudel.
Kavandatava sooduspensionide reformi käigus kaob tulevikus kaevandustes tööle asuvatel meestel võimalus teistest varem pensionile minna.
Võimalus teistest töölkäijatest kümme aastat varem pensionile minna on aastakümneid olnud üheks tugevaks magnetiks, mis mehi maa-alustesse kaevandustesse tööle on tõmmanud. Praegu sotsiaalministeeriumis ettevalmistatava reformi kohaselt on pika üleminekuperioodi jooksul kavas sooduspensionid ära kaotada. Praeguse seisuga väljatöötatud üleminekureeglid näevad ette, et isikutele, kes on töötanud vähemalt kaks aastat sooduspensionile õigust andval kutsealal, jäävad praegused pensionid kehtima ka edaspidi. Uutele tööleasujatele aga õigust sooduspensionile ei teki.
Kaevandused jäävad meestest tühjaks
"See on täitsa lõpp. Kui see asi ära tehakse, ei tule enam keegi kaevandustesse tööle. See on fakt," väidab kaevurite ametiühingujuht Maido Agur, kelle sõnul on just võimalus 53aastaselt pensionile minna paljudele meestele üks peamisi põhjusi, miks nad käivad tervist rikkuvat tööd maa all tegemas.
Aguri sõnul kaotavad tulevased kaevurid eelseisva reformi tõttu veel mitmeid hüvesid. "Praegu makstakse iga maa all töötatud aasta eest pensionile iga kuu 16,25 krooni lisaks. See ei ole küll teab mis suur hüvitis rikutud tervise eest, kuid on pensionieas ikka abiks. Riiki ei tohiks selle raha maksmine küll vaeseks teha," ütles ta.
Agur on nõus, et 1990. aastate algusest kehtivad sooduspensioni tagava õigusega ametikohtade nimekirjad tuleks üle vaadata, kuid kaevureid ei tohiks sealt mingil juhul välja jätta. "Need, kes räägivad, et mille poolest see kaevuritöö nii eriline on, et vajab lisasoodustusi, tulgu kas või kolmeks päevaks maa alla tööle, ja ma tahaksin kuulda, mis juttu nad siis räägivad," põrutas ametiühingujuht.
Sooduspensionist olulisemad on palk ja töötingimused
Eesti Põlevkivi juhatuse esimees Ilmar Jõgi ei karda, et sooduspensionide kaotamine ettevõttes tööjõukriisi põhjustab. "Muidugi teeb see inimesi tigedaks, kui neilt mingeid soodustusi tahetakse ära võtta. Igaüht teeks. Kuid põhiline, mis inimesi tööle toob, on ikkagi hea palk, mitte soodustused. Kui sooduspensionid kaovad, siis tuleb ilmselt ettevõttel kompenseerida seda mõnevõrra suurema palgaga," ütles Jõgi, kelle sõnul annab riik sel moel osa oma seniseid kohustusi üle ettevõttele.
Ministeerium kavandab muu hulgas ka tööandja pensioniskeemi rakendamist, mille täpsem lahendus on alles väljatöötamisel.
Ilmar Jõgi märkis, et praegused töötingimused kaevandustes on võrreldes nõukogude ajaga, mil senine soodustuste süsteem kehtestati, oluliselt paremaks muutunud. "Töö on tänu uuele tehnoloogiale märksa kergemaks muutunud. Tuleb jätkuvalt tegeleda sellega, et see keskkond, kus inimesed töötavad, ei kahjustaks tervist, aga mitte pühenduda toetuste maksmisele," sõnas Jõgi.
Maido Aguri hinnangul on aga Eesti Põlevkivi suurimas ettevõttes Estonia kaevanduses diiselmootorite laialdase kasutuselevõtu tõttu töökeskkond viimastel aastatel hoopis hullemaks muutunud. "Kui varem soovisid seal mehed ka pärast pensioniikka jäämist edasi tööle jääda, siis nüüd, nii nagu 53 kukub, tahetakse sealt ära, sest kes ikka oma tervist tappa lasta tahab," sõnas Agur.
Ilmar Jõgi möönis, et Estonia kaevanduse superlaava ventilatsiooni lahendus on mõnevõrra lombakas, kuid seda parandatakse kindlasti.
Riigile üha kasvav koorem
Lisaks kaevuritele puudutab sooduspensionide ja eripensionide reform kogu riigis veel paljude elualade esindajaid. Sotsiaalministeeriumi andmetel on Eestis praegu üle 11 000 tööeas pensionäri. Kulu, mis ületab vanaduspensionieas makstava vanaduspensioni, on 650 miljonit krooni aastas.
Reformierakondlasest riigikogu liikme Rein Aidma sõnul on soodus- ja eripensionide kulu aasta-aastalt kasvav ning see hakkab üha tugevamini survestama riigieelarvet. "Senisel süsteemil on mitmeid küsitavusi ka õigluse seisukohast ja kindlasti muutuks vanaviisi jätkamine ühel hetkel riigile äärmiselt koormavaks," ütles Aidma. "Samas tuleb eelnõu menetlemise käigus kindlasti ette näha hästitoimivad kompensatsioonimehhanismid nende inimeste suhtes, kes on tõepoolest oma töö iseloomu tõttu pidanud maksma lõivu tervisele."
ERIK GAMZEJEV
Neljapäev, 31.7.2008
Jaaniaeg lisab puhkajatele kaks täiendavat vaba päeva
Agne Narusk
Kui peaksite aga puhkuse ajal haigestuma, pikeneb puhkus nende päevade võrra.
Üllatavalt paljud tööinimesed pole midagi kuulnud sellest, et iga-aastase väljateenitud puhkuse sisse jäävad riigipühad pikendavad selle võrra töölt ära-olemise aega, näitavad toimetusse tulnud küsimused. Ehk siis: kui teie puhkus peaks juhuslikult algama tulevast esmaspäevast, 23, juunist, saate rahulikult liita 23. ja 24. juuni riigipühad oma puhkusele otsa ning kaks päeva hiljem tööle tulla. Puhkuseavalduses, mille enne töölt ärajäämist kirjutate, on tark hilisem tööle saabumise kuupäev koos viitega seadusele ära märkida, sest suure tõenäosusega pole ka osa juhtiv- ning personalitöötajaid puhkust pikendavatest asjaoludest suurt midagi kuulnud. Valehäbi ei peaks töötaja siin tundma, sest vastav õigus on must valgelt kirjas kehtivas puhkuseseaduses.
Puhkus on enese tööst välja puhkamiseks ja taastumiseks. Haigena puhkuseplaane ellu viia ei saa, tõvevoodis või suisa haiglaseinte vahel suvitamine tähendab ravi, mitte puhkust. Nii on õigus haigeks jäädes puhkus katkestada, tööandjat tuleb sellest võimalikult kiiresti teavitada. Puhkus jätkub siis, kui nn haigusleht on lõpetatud. Jätkuvale puhkusele liidetakse otsa nii mitu päeva, kui haiguslehel oldi. Kui tööandja on arvestanud töötaja naasmisega just nimelt varem paika pandud kuupäeval, võib ta üritada töötajaga kokkulepet saavutada, et viimane oma puhkamata päevad hiljem välja võtab.
Streik peatab puhkuse
Huvitav on teada, puhkuse rahuliku kulgemise katkestab ka töötaja otsus streikida. Tööandja on kohustatud barrikaadidel viibinud töötaja rahutud puhkusepäevad hiljem hüvitama või kohe puhkust pikendama nii kuidas pooled kokku lepivad.
Poolte kokkuleppel on kõik võimalik. Ka kohe esimesel tööaastal täispuhkuse väljavõtmine, kui tööandja on sellega nõus. Siiski tuleb oma puhkuseaega valides aegsasti arvestada sellega, et on hulganisti kolleege, kelle puhkuseaja valikust te sõltute.
Näiteks lapsevanem, kes kasvatab alla seitsmeaastast last, võib puhkusele minna siis, kui ta seda soovib, siinkohal jutt poolte kokkuleppest ei kehti.
Puhkuste ajakava
Puhkuseseaduse §15:
Tööandja koostab puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta ja teeb selle töötajale teatavaks jaanuarikuu jooksul. Puhkuste ajakava võib muuta poolte kokkuleppel.
Tööandja on kohustatud puhkuste ajakava koostamisel arvestama nende töötajate soovidega, kellel on vastavalt käesoleva seaduse § 16 punktidele 3-6 õigus saada puhkust neile sobival ajal.
Kui tööandja ei tee puhkuste ajakava töötajale teatavaks jaanuarikuu jooksul, on töötajal õigus jääda puhkusele töötaja poolt valitud ajal, teatades sellest tööandjale kirjalikult ette vähemalt kaks nädalat.
Puhkuseaja ainuotsustajad on veel:
teatud juhtudel väikelaste vanemad
Allikas: puhkuseseadus
Lehekülg 1406 / 1590
