Artiklid

Avaldatud: 10 September 2008

• Delfi
• TULUMAKSUSEADUS

Valitsuskabinet kiitis tänasel nõupidamisel heaks raamatute, perioodika ning ravimite käibemaksumäära tõstmise viielt protsendilt üheksale protsendile, ühtlasi plaanitakse kaotada kõik käibemaksuerisused. Ka lükkub edasi täiendav tulumaksuvabastus alates pere esimesest lapsest.

Valitsuskabinet kiitis põhimõtteliselt heaks rahandusministri poolt esitatud 2009. aasta eelarve täiendavate tulude projekti ca 7,4 miljardi krooni ulatuses.

"Arutasime ministritega järgmise aasta eelarve tulude võimalusi ning kõne all oli kogu maksumuudatuste pakett," ütles rahandusminister Ivari Padar. "Täna otsustati, et alates järgmise aasta 1. juulist tõstetakse maagaasi aktsiisimäära ning kaotatakse ära käibemaksuerisused, v.a. perioodikale, raamatutele ja ravimitele, mida hakatakse järgmisel aastal maksustama 9-protsendilise määraga."

Padar ütles "Aktuaalsele kaamerale", et ka täiendav tulumaksuvabastus alates pere esimesest lapsest lükkub edasi.

Juba varasemate kabinetinõupidamiste kokkulepete kohaselt tõstetakse sõiduautode erisoodustuse määra 4000 kroonini, suurendatakse riigilõivude määrasid ning tõstetakse töötuskindlustusmaksu määra. Samuti on juba varasemalt valitsuse istungil heaks kiidetud juriidilise isiku tulumaksu muudatuste aasta võrra edasilükkamine. Kabineti nõupidamine jätkub homme pärast valitsuse istungit, kus tuleb arutlusele veel täiendavad tuluvõimalused, eelarve tervikpilt, ministeeriumide kulud ja lisataotluste mahu katmine.

Praeguse ajakava kohaselt esitatakse 2009. aasta eelarve eelnõu valitsuse istungile 18. septembril.

Avaldatud: 02 September 2008

• Eesti Päevaleht
• AVALIKU TEENISTUSE SEADUS

Helve Toomla

•• Olen kohaliku omavalitsuse töötaja. Sain Tallinna ülikoolist magistrikraadi. Esitasin seda tõendava dokumendi tööandjale ja küsisin, kas nüüd lisandub minu töötasule ka nn magistrikraadi tasu. Vastus oli eitav. On see tõesti nii?

Avaliku teenistuse seaduses § 38 näidatud lisatasu akadeemilise kraadi eest makstakse kohustuslikuna ainult riigiametnikule. Kohaliku omavalitsuse ametnikul või töötajal sellele lisatasule nõudeõigust ei ole.

•• Kas töövõimetuse aeg arvatakse puhkuseõigust andva töö-aasta hulka või jäetakse välja?

Puhkuseseaduse § 4 lg 1 p 1 kohaselt arvatakse ajutise töö-võimetuse aeg tööaasta hulka. Puhkuseõigust andvast tööaastast jäetakse välja ainult lapsehoolduspuhkuse ja töötaja soovil antud palgata puhkuse aeg.

Avaldatud: 09 September 2008

• Postimees
• Töö- ja puhkeaja seadus

Niina Siitam, tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja:

Millised (eri)soodustused on tööl käivale kuni kolmeaastase lapse vanemale?

Tööseadused näevad alla kolmeaastast last kasvatavale isikule ette mitmeid soodsamaid tingimusi. Nii võib teda rakendada tööle ööajal, puhkepäeval ja ületunnitööle üksnes tema nõusolekul. Nõusolekut on vaja ka töölähetusse saatmiseks. Töötajal, kes kasvatab kuni pooleteiseaastast last, on õigus saada tööpäeva jooksul lapse toitmiseks vaheaegu iga kolme tunni töötamise järel ja mitte vähem kui 30 minutit. Soodsamad tingimused on ette nähtud ka puhkuse kasutamisel. Nii võib töötaja valida puhkuse talle sobival ajal ja tööandja on kohustatud selle sooviga arvestama.

Töölepingu lõpetamise soovist võib töötaja tavalise ühe kuu asemel ette teatada ainult viis päeva. Tööandja algatusel töölepingu lõpetamiseks on ette nähtud mitmed töötajat kaitsvad piirangud. Nii võib töötajaga töölepingu lõpetada tööandja likvideerimise või pankroti väljakuulutamise, töötaja katseaja ebarahuldava tulemuse või tema süülise käitumise tõttu üksnes tööinspektori nõusolekul. Töölepingu lõpetamine töötaja koondamise ja töötaja tööle või ametikohale mittevastavuse tõttu ei ole lubatud.

Kui tööandja nõuab töölepinguga korrektse riietuse ja/või vormiriietuse kandmist töö juures, kas mul on siis seaduslik alus küsida tööandjalt ka riiete ostmiseks tehtud kulutuste katteks kompensatsiooni?

Töötajatelt korrektse riietuse kandmise nõudmine on loomulik ja normaalne. Eriti on nõue põhjendatud siis, kui töötaja tööülesanded eeldavad suhtlemist klientidega, kuna korrektselt riietatud töötaja loob firmast hea ja usaldusväärse mulje. Korrektne riietus avaldab positiivset mõju ka kaastöötajatele. Kui töötaja ja tööandja on töölepingus kokku leppinud, et töötaja peab kandma korrektset riietust, siis on see viimasele ka kohustuslik. Tööandja kohustust hüvitada töötajale riietuse maksumust seadus ette ei näe. Seega ei ole töötajal õigust keelduda korrektselt riietumast põhjusel, et tööandja ei hüvita riietuse maksumust. Teistsugune võib olukord olla siis, kui tööandja nõuab töötajalt vormiriietuse kandmist.

Kuna seadus ei reguleeri töötajale vormiriietuse tasuta andmist, on praktikas välja kujunenud, et tööandja kulul muretsetakse töötajatele vormiriietus, mille maksumusest osa tasuvad töötajad. Selline praktika on mõistlik, kuna vormiriietus on samal ajal ka töötaja individuaalne tööajal kantav riietus.

Avaldatud: 01 September 2008

• Tööinspektsioon
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Seoses suure huviga üleriigilise infotelefoni vastu suurendab Tööinspektsioon vastajate arvu kahekordselt. Käesoleva aasta jaanuarist töötavale infotelefonile on seni vastanud üheaegselt kaks juristi, alates tänasest on vastajate arv neli. Uuenduse eesmärgiks on suurendada töösuhteid puudutava info kättesaadavust nii töötajate kui ka tööandjate hulgas.

Tööinspektsiooni numbril 640 6000 vastab jurist kõigil tööpäevadel tööinspektsiooni järelevalvatavate õigusaktide rakendamisel tekkinud küsimustele. Vastuse saab töölepingut, töö- ja puhkeaega, palka, puhkuseid ja töökeskkonda, samuti kollektiivseid töösuhteid puudutavatele küsimustele. Telefonile vastavad graafiku alusel kõik Tööinspektsiooni kakskümmend tööinspektor-juristi üle Eesti.
Võrreldes aasta algusega on kõnede arv üleriigilisele infotelefonile kasvanud ligikaudu kaks korda. Kui märtsis tehti infotelefonile 5045 kõnet, siis augustikuus oli kõnesid 10 693, millest jõuti vastata 1374-le. Viimaste kuude statistika näitab, et infotelefoni tööajal tehti augustis keskmiselt 127, juulis 62 ning juunis 107 kõnet tunnis. Võrreldes aasta algusega on kõnede arv infotelefonile kasvanud kaks korda.
Küsimusi laekub infotelefonile väga erinevatel töösuhteid puudutavatel teemadel, enamlevinud probleemid on:

* lisatasu maksmine ületunnitöö ja puhkepäeval töötamise korral;
* töölepingu lõpetamine ajal, mil töötaja viibib haiguslehel;
* töölepingu lõpetamine omavoliliselt töölt lahkunud töötajaga;
* konkurentsikeelu sätestamine töölepinguga;
* töötaja tööajanormi korrigeerimine, kui töötatakse tööaja summeeritud arvestusega ja töötaja on olnud haiguslehel/puhkusel;
* töötaja keeldumine ületundidega/puhkepäeval töötamisest;
* puhkuse kasutamine vahetult enne rasedus- ja sünnituspuhkuse algust.

Tööinspektsiooni kodulehel on olemas ka küsimuste-vastuste rubriik, kust leiab vastused enamlevinumatele küsimustele.
Infotelefonis ei anta vastuseid töösuhetes tekkinud lahkarvamuste lahendamiseks. Keerulisemate küsimuste korral ja pikemat selgitust vajavatel helistajatel on soovitav registreerida ennast kohaliku inspektsiooni juristi vastuvõtule.
Infotelefon töötab igal tööpäeval kell 10-14.


Heidi Vilu
Teabeosakonna juhataja
Tööinspektsioon
+372 5190 4030
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
www.ti.ee