Artiklid

Avaldatud: 29 Aprill 2008

• Eesti Päevaleht
• Puhkuseseadus

Helve Toomla,
jurist

•• Puhkuseseaduse § 9 alusel antakse 35-kalendripäevalist pikendatud põhipuhkust alaealistele ja neile, kellele on määratud töövõimetuspension või rahvapension töövõimetuse alusel. Sama seaduse § 26 mainib, et 28 päeva ületava puhkuse (ehk siis seitse lisapäeva) kompenseerib riik. Kuidas aga käituda siis, kui nn pikemalt puhkav inimene kavatseb töölt lahkuda? Kas tööandja peaks arvestama puhkusekompensatsiooni 35 või 28 päeva eest aastas? Kui arvestatakse 35 päeva eest, siis kas on õigus tekkinud vahe riigilt tagasi nõuda?

Töövõimetuspensionärile tuleb töölepingu lõpetamise korral maksta kasutamata puhkuse hüvitist, lähtudes 35-kalendripäevasest puhkusest. Küsija viidatud puhkuseseaduse § 26 (lg 1, p 1) ütleb, et ka kasutamata puhkuse rahalise hüvitamise korral makstakse riigieelarve vahenditest kinni 28 kalendri-päeva ületav puhkuseosa ehk siis seitse päeva. Seega riigilt hüvitust saab, selleks tuleb täita vastav andmik ja esitada see oma asukohajärgsele pensioniametile.

Täpsemalt on puhkusetasu ja hüvitise suurus ning riigieelarve vahenditest maksmise kord kirjas vabariigi valitsuse 28. augusti 2001. aasta määruses nr 287. Soovitan internetist vaadata ka sotsiaalkindlustusameti ja pensioniameti kodulehekülgi: seal on saadaval nii andmiku vorm kui ka selgitused.

•• Meie asutuses makstakse palka alati 9. kuupäeval. Palgaseaduses on öeldud, et töötasu maksmise kuupäeva saab asutus kehtestada oma kollektiivlepingus või töösisekorraeeskirjas. Kas on olemas seadus, mis annab täpsema viite töötasu maksmise päeva kohta? Või tohibki eelmise kuu töötasu maksta järgmisel kuul esimesest viimase päevani ning mingi muu seadus seda küsimust ei reguleeri ega piira?

Palka makstakse vähemalt üks kord kuus. Täpset maksmise päeva ühegi seadusega määratud ei ole, see peab kirjas olema kollektiivlepingus või töösisekorraeeskirjas, kindlasti ka töölepingus. Üldjuhul peab palk olema välja teenitud, seega saabki seda alles järgmisel kuul maksta. Tööinspektsiooni selgituse kohaselt tuleb palka maksta ühel kindlal kuupäeval, mitte mingi ajavahemiku jooksul. Põhjendust vt www.ti.ee.

Avaldatud: 29 Aprill 2008

• Postimees
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Kas töötajal on õigus saada hüvitist, kui firma lõpetab tegevuse, mitte ei lähe pankrotti? Mida teha, kui tööandja ei maksa hüvitist?

Niina Siitam, tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja:

Kui firma lõpetab tegevuse ehk likvideeritakse, on tööõiguse seisukohast tegemist töölepingu lõpetamisega likvideerimise tõttu (töölepingu seaduse § 86 p 1). Tööandja on kohustatud töölepingute lõpetamisest ette teatama vähemalt kaks kuud ning maksma töölepingu lõpetamise hüvitist kahe, kolme või nelja kuu keskmise palga ulatuses, sõltuvalt pidevast töötamise ajast selle tööandja juures vastavalt kuni 5 aastat, 5–10 aastat või üle 10 aasta. Kui tööandja hüvitist ei maksa, on töötajal õigus pöörduda nõudega töövaidlust lahendava organi ehk töövaidluskomisjoni või kohtu poole.

Avaldatud: 29 Aprill 2008

• Eesti Päevaleht
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Agne Narusk

Vaidlused uue töölepinguseaduse üle on lõppenud, eelnõu jõuab peatselt riigikokku.

Kui esmalt oli uue töölepinguseaduse eelnõusse kirjutatud sisse punkt, mis lubas töölepingut sõlmida ka suuliselt, siis nüüdseks on selge, et nõue vormistada leping kirjalikult jääb alles ka siis, kui uus töölepinguseadus vastu võetakse. Alles jääb seegi, et töölepingut saab muuta üksnes juhul, kui mõlemad pooled – töötaja ning tööandja – on sellega nõus. Teiste sõnadega: ära peaks jääma olukorrad laadis “mina küll ei mäleta, et midagi sellist lubasin”, “pole kuulnud, et see oleks mu tööülesanne” või “otsustasin su töökoha homsest teise linna viia”.

Kui tööandja töölepingut rikub, kannab ta ka selle eest vastutust. Ja vastupidi. Nii on see ka kehtivas töölepinguseaduses. Töötaja ebaseaduslik vallandamine või töölepingu oluline rikkumine hüvitatakse töötajale piisaval määral, lubasid ametiühingute, tööandjate ja riigi esindajad eelmisel kolmapäeval pikki vaidlusi lõpetavat lepingut allkirjastades.

Koondamisteade kiirelt kätte

Suurim muutus ootab uue töölepinguseaduse vastuvõtmise järel ees neid, keda peaks tabama koondamine. Praegu kehtiva töölepinguseaduse järgi käivad asjad nii: kui töötajal on tööstaaži koondaja juures üle kümne aasta, tuleb talle töökoha kaotusest ette teatada vähemalt neli kuud varem ning maksta hüvitist nelja kuu keskmise palga ulatuses. Uus seadus lubaks nii staažikale töötajale teatada koondamisest ette kolm kuud ning neljakuulist hüvitist võib loota vaid see, kes on ettevõttes töötanud üle 20 aasta. Sedagi vaid viie esimese vanalt seaduselt uuele ülemineku aasta jooksul.

Võrdluseks veel: praegu palgalisele, alla viieaastase staažiga töötajale tuleb teatada koondamisest ette kaks kuud, hüvitiseks on kahe kuu keskmine palk. Töötaja, kes on töötanud ettevõttes viis kuni kümme aastat, peab koondamisest teada saama kolm kuud varem ning tal on õigus saada kolme kuu eest hüvitist. Uus seadus lubaks töötajat, kes on ametis olnud kuni aasta, teavitada koondamisest 15 päeva ette. Üks kuni kolm aastat töötanule tuleks ette teatada üks kuu, viis kuni kümme aastat ametis olnule kaks kuud ja üle kümne aasta töötanule kolm kuud. Teistmoodi on edaspidi seegi, et tööandja kanda jääb alati vaid ühe kuu hüvitis, ülejäänu peab maksma välja töötukassa.

Ületunnid ja hüvitised

Eelnõus on muu hulgas veel järgmised punktid:

•• Töötasu eritingimustes tehtava töö korral:
ületunnitöö eest makstakse 1,5-kordset töötasu;
öisel ajal (kella 22–06) tehtud töö eest makstakse töötajale 1,25-kordset töötasu, kui ei ole lepitud kokku, et töötasu sisaldab tasu öösel töötamise eest;
riigipühal tehtud töö eest makstakse kahekordset töötasu.
Õhtust aega töölepinguseaduses enam ei eristata.

•• Hüvitis töösuhte ebaseadusliku lõpetamise korral:

raseda töötaja või töötajate esindajaga – töötaja valikul kas
a) ennistamine ja kohtuvaidluse ajal saamata jäänud palk, millest lahutatakse maha samal perioodil teisel töökohal teenitud töötasu, või
b) kuue kuu keskmine palk;

muul juhul – tööandja valikul:
a) ennistamine ja kohtuvaidluse ajal saamata jäänud palk, millest lahutatakse maha samal perioodil teisel töökohal teenitud töötasu, või
b) kolme kuu keskmine palk.

Allikas: olulisemad kokkulepped 24. aprillist www.sm.ee

Avaldatud: 28 Aprill 2008

• Eesti Päevaleht
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Holger Roonemaa

Seaduseelnõu järgi ei pea tööandja enam maksma koolituselt erisoodustusmaksu.

Uue töölepinguseaduse eelnõu kohaselt ei pea tööandja enam maksma erisoodustusmaksu, kui ta saadab töötaja tasemehariduskoolitusele.

“See oli üks meie kindel nõue, et investeeringud tasemeharidusse tuleb erisoodustusmaksust vabastada,” ütles tööandjate keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi. Sisuliselt tähendab see, et kui näiteks kaubanduskontsern saadab töölise logistikat õppima, tuleb praegu koolituskuludele liita ka tulumaks ja sotsiaalmaks ning õppemaksule lisandub nii tuhandeid kroone.

Teistest erinev haridus

Veskimäe sõnul tekkis selle nõude kaotamise vajadus, sest Eesti haridussüsteem on nii paigast ära kui vähegi annab. “Kui vaatame näiteks Euroopa esimest 15 riiki, siis kutseõppes õpib igal pool vähemalt 60–70 protsenti inimestest ning kõrghariduse osa on siis vastavalt 30–40 protsenti. Meie arvud on vastupidised ja seetõttu peame ise endale vajalikke inimesi koolitama,” lausus ta ning lisas, et praegu pole Eestis valdkonda, kus ei esineks spetsialistide puudust.

“Kui me tahame saata endale vajaliku inimese edasi õppima, siis on see ettevõtte huvides ning seda ei tohi karistada,” ütles Veskimägi. Kui laialt eelnõusse jõudnud erisoodustusmaksu vabastamist käsitlevat punkti kasutama hakatakse, ei ole veel selge. “Kuidas see detailidesse jõuab, on rakendussätte küsimus. Selleni jõutakse alles hiljem,” ütles Veskimägi. Ta lisas siiski, et ettevõtja asi ei tohiks olla kinni maksta koolitust üldse ega teha soodustusi töötajatele, kelle õpitavat teemat pole selles ettevõttes üldse vaja.

“Miks peab näiteks ehitusettevõte andma õppepuhkust ehitajale, kes õpib samal ajal iluaiandust? Maksan kõik õppepuhkused küll kinni, aga tean juba ette, et pärast kooli lõpetamist läheb ta ka uuele tööle.” Veskimäe sõnul oleks täienduskoolituse tasumine mõistetav siis, kui see on ka ettevõtte huvides.

Suurettevõtja Rein Kilk ütles, et erisoodustusmaksust vabastamine loob töötajate motiveerimiseks tugeva hoova. “Eesti hiilgab suhteliselt väikse täiskasvanuõppes osalevate inimeste hulgaga. Umbes kuus protsenti töötajatest õpib või täiendab ennast, aga eesmärgiks on seatud Euroopa Liidu keskmine 12 protsenti. Meie inimeste harimine on ju ometi kogu riigile tervikuna kasulik ja on arusaamatu, miks peaks tööandjaid selle eest maksuga karistama,” rääkis Kilk.

Kilgi sõnul võiksid erisoodustusmaksu alt välja jääda ka tervise edendamise kulud, sest seegi on kogu riigi huvides. “Osalt ongi see võimalik ka praegu. Maksuameti tõlgenduse kohaselt saab selliseid kulutusi teha, kui need on ette kirjutanud töötervishoiuarst ettevõttes läbi viidud töökeskkonna riskianalüüsi põhjal.”

Töötukassa kulud kahekordistuvad

•• “Jah, me saame hakkama,” kinnitas töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel vastuseks küsimusele, kas nad saavad hakkama juhul, kui peavad hakkama maksma ka koondamishüvitisi – seda näeb ette uus töölepinguseadus.

•• Töötukassa on riskiprognoosi aluseks võtnud IMF-i 2007. aasta juuli negatiivse majandusprognoosi, mis näeb 2010. aastaks (kui uus töölepinguseadus peaks kehtima hakkama) ette 10,5-protsendist töötuse määra ja keskmise palga kolmeprotsendist kasvu.

•• “Näiteks kõikide koondamisjuhtumite katmisel prognoosime aastaks 2010 koondamistega seotud hüvitiste väljamakseteks koos sotsiaalmaksuga 198 miljonit krooni,” ütles Paavel.

•• 2007. aastal oli sihtfondi kulu kokku 89 miljonit krooni, sinna laekus sama ajaga 229 miljonit krooni. “Eelarve kannatab lisakohustused välja eelkõige seetõttu, et praeguste tingimuste juures laekumised ületavad väljaminekuid, lisaks on uued kokkulepped sõlmitud eeldusel, et maksemäär tõuseb, kuid ei ületa 1,5 protsenti,” selgitas Paavel.

Veskimägi: poliitikud võiksid end tagasi hoida

•• “Mind hämmastab ja häirib, et poliitikud võtavad uue töölepinguseaduse eelnõu kohta juba sõna ning otsivad vigu, kuigi nad ise ei ole eelnõu teksti veel näinudki,” lausus tööandjate keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi.

•• “Kui tööandjad ja töövõtjad on selles seaduses leidnud kompromissi ja tingimused on mõlemale osapoolele vastuvõetavad, siis ei tohiks see olla enam poliitikutele koht oma reitingu parandamiseks,” lisas Veskimägi, viidates mitmete riigikogulaste hiljutistele sõnavõttudele.

•• Veskimägi tõi eraldi esile koondamishüvitist puudutava seaduseosa, mille järgi tuleb ettevõtetel vajaduse korral maksta seda ühe kuu palga osas ning ülejäänu lisab töötukassa. “See punkt ongi ainuke ja kõige lihtsam asi seadusest, millest mõned poliitikud aru saavad. Aga nad ei saa aru, et koondamiskulud ei ole ainult tööandja kulud, vaid selle maksavad kinni need töötajad, kes ettevõttesse alles jäävad.”

•• Ta tõi näiteks, et kui ettevõte koondab kümnest inimesest viis, siis alles jääval viiel pole mingit lootust palgatõusule, kui koondatavatele tuleb kinni maksta mitme kuu töötasu. “Samal ajal töötukassas raha lihtsalt seisab. Neid asju ei viitsi keegi analüüsida, vaid öeldakse lihtsalt emotsioonidest oma seisukoht välja. See häirib nii meid kui ka ametiühinguid.”