Artiklid
Agne Narusk
Tööleping peatub, tagasitulija asub tööle tingimustel, mis kehtisid enne teenistust.
Muidugi ilmus sõjaväekutse postkasti just siis, kui seda kõige vähem ootasin, tunnistas tallinlasest noormees, kes ei soovinud oma nime ajalehes näha. Pärast pikka ootamist ja bürokraatiast läbinärimist oli ta saanud hea töökoha piiri taga, korraliku ülimalt rahuldava palgaga aastase töölepingu. Mitte mingil tingimusel ei ütle ma sellest ära, sõnas noormees.
Saatusekaaslasest Rapla maakonna elanik, kes samuti sai hiljuti kutse ajateenistusse, pidas arstliku komisjoni ette ilmudes piltlikult öeldes hinge kinni: kas veab ja tohter tunnistab kõlbmatuks või ei vea ning tuleb minna? Esimesel juhul saab alles jätta vaevaga leitud üürikorteri ja jätkata hea teenistusega töökohal, teisel juhul see mingiks ajaks katkeb. Esialgu vedas skolioos andis pool aastat pikendust.
Kergendust tundis ka tööandja, kel oleks sõjaväkke läinud kolm töötajat, kuid kellest kaks praagiti välja. Üks läks dekreeti, nüüd pidid kolm sõjaväkke minema. Kust ma neile kõigile asendajad võtan? Panen uksed kinni või? käratas anonüümsust palunud väikefirma juhataja.
Seadused täitmiseks kõigile
Seadused on täitmiseks, kui on vaja, tuleb minna, nentis enamjaolt meessoost töötajatega Balti laevaremonditehase (BLRT) personalidirektor Heinart Puhkim. Arvestame juba noori mehi palgale võttes, et ees on väeteenistusse minek. Asenduse osas oleme seni lahenduse leidnud, see pole kuigi pikk aeg. Puhkim tunnistas, et ettevõte on kahel korral palunud ajateenistusse kutsutud töötajale aastast pikendust. Ühel juhul ka saadi. Tegemist oli äsja värvatud ja ettevõtte jaoks väga oluliste noorte spetsialistidega. Tahtsime, et nad enne minekut jõuaksid ametisse sisse elada, rääkis personalidirektor.
Töökoht pole kindlasti see põhjus, mis vabastab ajateenistusest või annab pikendust, ütles kaitseressursside ameti peadirektori asetäitja Peep Tambets. Kutsealuste ja tööandjate teadlikkusega ses küsimuses võib üldiselt rahul olla. Enamasti töötavate noormeestega probleeme ei teki, kommenteeris ta teemat.
Ajateenistusest ei pääse tööd ja vajaliku sissetuleku valusat kaotust ettekäändeks tuues ka siis, kui kutsutul on kukil õppe-, eluaseme- või väikelaen. Nimelt peatub selleks ajaks õppelaenu tagasimaksmise kohustus ja intressi tasub laenusummalt niikaua riik. Hansapanga pressiesindaja Kristi Künnapase sõnul saavad ajateenistusse minejad ka eluaseme- ja väikelaenu põhiosa maksete tasumise puhkust, teatud juhul isegi intressimaksete puhkust. Võimaluse korral saame ka väiksemad laenutooted (väikelaen, krediitkaart, arvelduskrediit) refinantseerida üheks laenuks ja maksepuhkust anda, ütles Künnapas.
Kas ajateenijad saavad palka?
Alates 1. jaanuarist 2007 makstakse ajateenijale kuni ametikohale määramiseni toetust 1500 krooni kuus.
Alates sõduri, vanemsõduri, jaoülema, rühmavanema või rühmaülema ametikohale määramisest ja olenevalt ajateenistuse kestusest suureneb toetus ligi 3000 kroonini.
Alates üheksandast ajateenistuses viibimise kuust makstakse ajateenijale kõrgendatud toetust: sõduri ametikohal 3000 krooni, vanemsõduri ametikohal 3200 krooni, jaoülema ametikohal 3500 krooni ning rühmavanema ja rühmaülema ametikohal 4000 krooni kuus.
Ajateenistuse pikkus on 8-11 kuud. Vaata www.kra.ee
Ajateenistus ja TLS
Kehtiva töölepingu seaduse ja avaliku teenistuse seaduse järgi peatub töö- või teenistussuhe ajaks, mil töötaja on ajateenistuskohustuse täitmisel, teenib asendusteenistuses või võtab osa õppekogunemisest. Neil juhtudel ei ole töölepingu lõpetamine tööandja algatusel lubatud.
Allikas: www.kra.ee
Anne Oja
Sotsiaalminister Maret Maripuu ütles, et kui töötukindlustusel sissetulekust hakkab nappima, tuleb tõsta töötuskindlustusmakse määra.
"Riik ei panusta töötuskindlustussüsteemi täiendavat raha, kui töötukassa satub makseraskustesse. See tähendab, et töötuskindlustussüsteemi nõukogu ja juhatus peavad väga täpselt teadma, kuidas asutust juhtida ja otsuseid vastu võtta," ütles Maripuu.
Maripuu täpsustas, et juhtkond peab väljaminekuid ja sissetulekuid täpselt prognoosima ja kui ta märkab, et sissetulekuid võib nappida, tuleb tõsta töötuskindlustusmaksete määra. Töötukassa juhtkond ei tohiks vältida poliitilist ebapopulaarsust, nagu senini on juhtunud.
Kui uue töölepingu seaduse eelnõu järgi töötuskindlustushüvitise saajate ring laieneb ja hüvitise määr tõuseb, siis realistliku stsenaariumi järgi tuleb töötuskindlustusmakse määra tõsta 1,1%ni.
Ministeeriumi tööala asekantsleri Janno Järve sõnul on see 0,2 protsendipunkti praegusest kõrgem. "Näiteks 10 000 krooni kuus teeniva inimese jaoks tähendab see täiendavalt 20 krooni kuus," tõi ta näite.
Valitsus pani seaduseelnõu aruteludel kriteeriumiks selle, et maksemäär ei tõuseks üle 1,5%. Negatiivseima stsenaariumi korral tõuseks määr 2,1 protsendini brutopalgast.
Katre Pilvinski
Ametiühingud peavad uue töölepinguseaduse eelnõus suurimaks võiduks kollektiivse materiaalse vastutuse lepingu muudatust.
Eesti Ametiühingute Keskliidu juristi Tiia E. Tammelehe sõnul pole praegu töötajal võimalik kollektiivse materiaalse vastutuse lepingut mitte alla kirjutada. "Kehtiva õiguse järgi võetakse vara kadumise korral kõigil automaatselt summa palgast maha," sõnas jurist ja lisas, et see on nõukogudeaegne pärand, kusagil mujal Euroopas pole sellist seadust.
Uue eelnõu järgi võivad tööandja ja töötaja kokku leppida varalise vastutuse kokkuleppe. "Selles eelnõus on selged piirid. See on kindlasti kirjalik - ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt kokku lepitud. Töötaja peab teadma selgelt oma vastutust," rääkis Tammeleht.
Kauplustega on teine lugu
Juristi sõnul ei kehti see näiteks kaupluses, kus kliendid ja ka tööandja ise pääsevad varadele ligi.
"Kui ühel töötajal on lao võti, siis võib varalises vastutuses kokku leppida ning kokku tuleb leppida vastutuse ülempiir. Töötaja peab tööandjale maksma hüvitist selle vastutuse eest, tööandja ei saa minna palga kallale. Kui pole vastutuse eest eritasu, siis on kokkulepe tühine," rääkis ta.
Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Harri Taliga pole töölepinguseaduse eelnõuga väga rahul, kuna nii lühikese aja jooksul polnud võimalik kõiki teemasid põhjalikult käsitleda. Siiski on see Taliga sõnul kahest halvast variandist parim.
Taliga märkis, et tööandjate, sealhulgas väikeettevõtjate, seaduskuulekus ei pruugi paraneda. "Ilmselt peavad töötajad oma õiguste kaitsmiseks aktiivsemalt pöörduma töövaidlusorganisse," lisas ta.
2 miljonit selgitustööks
Ametiühingute keskliit on suuremaks kaebuste hulgaks valmis, ütles Taliga ja lisas, et neil on 2 miljonit krooni selgitustöö tegemiseks.
Eelnõu läbirääkimiste tagamaadest rääkis Taliga, et rõhuti töölepingu paindlikkusele, näiteks et koondamise korral suudaks inimene kiiremini ja valutult liikuda ühelt kohalt teisele. Uue eelnõu järgi peab tööandaja andma koondatavale võimaluse töövestlustel käia ning samal ajal peab ta palga säilitama - seni seda õigust polnud.
Taliga tunnistas, et läbirääkimised, mis puudutasid koondamist ja hüvitisi, nõudsid kõige rohkem aega ning kompromissid tulid raskelt.
Mis on firma siseinfo? Kas selle liikumist firma sees ja avaldamist väljapoole firmat reguleerib mõni seadusesäte? Kas töövõtja töölepingus võib olla n-ö vaikimise nõue? Kas selle eest võib töötajale tasu maksta?
Niina Siitam
tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja
Siseinfo mõistet töösuhete õigusaktid ei anna. Küll aga võib siseinfo all mõista firma konfidentsiaalset teavet, mille avaldamine kolmandatele isikutele võib kahjustada tööandja majanduslikke huve.
Seadus paneb töötajale kohustuse mitte avaldada tööandja äri- ja tootmissaladust, kui pooled on töölepingus selles kokku leppinud.
Kohustuse hoidmise realiseerimiseks tuleb tööandjal kindlaks määrata, millise teabe osas kehtib töötajal teabe hoidmise kohustus.
Kuigi seadus ei pane tööandjale kohustust maksta töötajale kohustuse hoidmise eest lisatasu, võidakse töölepingus selles kokku leppida. Lisatasu maksmine on ka praktikas üsna laialt levinud.
Kadri Ibrus
Plaanitakse tõsta eelkõige töötajate maksu, kuid tööandjate maks jääb pea samaks.
Töötukassa riskiprognoosi kohaselt peavad töötajad majanduslanguse korral hakkama palgast maksma praeguse 0,6-protsendise maksumäära asemel 1,6 protsenti.
Kriisiolukord, mida töötukassa oma kõige mustemates unenägudes ette näeb, põhineb IMF-i riskiprognoosil 2010. aastaks: töötuse määr tõuseb 10,5 protsendini ja töötute arv siis vastavalt 73 000 inimeseni. Maksumäärasid on vaja tõsta riskistsenaariumi rakendumisel 2010. aastal, selgitas töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel. Pärast kriisi võivad maksumäärad langeda.
Tööandjate maksumäär tõuseb kriisiolukorras praeguselt 0,3 protsendilt vaid 0,4 protsendini. Muudatuste põhjuseks on kooskõlastamisel olev uus töölepinguseadus, mis paneb töötukassale lisakohustused.
Peale selle tuleb tööturuameti personali- ja majanduskulude katmiseks tõsta maksumäära veel umbes 0,1 protsendi võrra. See tõus kaetakse võrdselt tööandjate ja töövõtjate sihtfondide rahadega.
Kui tulevik aga tuleb selline, nagu seda näeb rahandusministeeriumi majandusprognoos, kus töötuse määraks ennustatakse 5,5 protsenti, tõuseb töötajate maks seaduse rakendumisel 2010. aastal 0,7 protsendini. Tööandjate maksuks jääb 0,3 protsenti. Ja ikka lisandub tööturuameti tööjõukulu 0,1 protsenti. Kokku siis oleks kogu sissemakse kassasse palgast 1,1 protsenti.
Töötukassa kulud tõusevad, sest uus töölepinguseaduse eelnõu paneb neile kohustuse maksta ka koondamishüvitisi. Suureneb ka töötuskindlustushüvitis ja selle saajate ring. Kulude kasvu kokkuleppele jõudsid tööandjate ja ametiühingute keskliidud ühistel läbirääkimistel sotsiaalministeeriumiga.
Tööandjatele suurem surve
Seaduse järgi saaks tõsise kriisi korral viia raha üle tööandjate fondist töötajate fondi ning tõsta selleks tööandjate makstavat maksu. Samal ajal vastupidi kanda raha töötajate kogutud rahast tööandjate fondi ei ole võimalik teha. Tööandjate fondile on suurem surve, sest hüvitiste saajate ring suureneb ja seetõttu hakatakse sealt ka rohkem välja maksma, selgitas Paavel.
Sotsiaaldemokraat Eiki Nestori sõnul on töötajate maksumäära tõstmine õigustatud ja vajalik, sest töötuskindlustus-hüvitise protsent tõuseb ning edaspidi saab seda suurem hulk töötuid. Uus seadus määrab siis, et töötuse esimesel sajal päeval makstakse 70 protsenti töötaja keskmisest palgast, enne oli see määr 50 protsenti. Ja hüvitist saavad nüüd ka need, kes lahkuvad omal soovil. Nemad saavad saja päeva jooksul küll 40 protsenti palgast.
Nii on iga kindlustusega kui me tahame sealt rohkem saada, tuleb sinna ka rohkem sisse maksta, ütles Nestor. Ei saa öelda, et töötajad maksavad ise oma kinga saamise kinni. Kinga saamised maksavad kinni ikka tööandjad, viitas Nestor koondamishüvitistele, mida makstakse tööandjate kogutud töötukassa sihtfondist.
Kommentaar
Kadri Must
Keskerakonna aseesimees
Kui sotsiaalministeerium püüdis töölepinguseadust avalikkusele maha müüa, kinnitasid nad, et see ei too kaasa maksutõusu. Kui nüüd juba muudetakse seda retoorikat, siis võib sealt tulla veel palju negatiivseid üllatusi.
Siiani on arutatud ainult seda, kuidas peab töötukassa vastu siis, kui Eesti majandusel hästi läheb. Tähelepanuta ongi jäetud variant, kui risk on suurem, kui ta tänasel päeval on. Ja nüüd tahetakse see panna rohkem töötajate kaela.
Selle seaduse eesmärk oli muuta tööturg paindlikumaks, aga paindlikumaks on muutunud vallandamine, kuid mitte täiendusõpe ja kompensatsioonid. Praeguse olukorraga võrreldes suureneb rohkem töövõtja vastutus.
Riik on juba endale võtnud tööandja poolt nagunii lisakohustused koondamishüvitiste ühiste maksetena. See on tööandjatele kindlasti meelepärane.
Sotsiaalminister Maret Maripuu ei oleks pidanud oma suureks saavutuseks pidama seda, et tal õnnestus töötajatele vallandamishüvitisi vähemaks rääkida.
Lehekülg 1413 / 1593
