Artiklid
Helve Toomla,
jurist
Kas katseajal peab tööandjale kirjalikult teada andma, et soovid tema firmast lahkuda?
Jah, kindlasti. Katseajal on töötajal õigus omal soovil tööleping lõpetada, teatades sellest tööandjale kirjalikult vähemalt kolm kalendripäeva ette.
Asusin sel aastal õppima. Mul on kaks töökohta. Kas on võimalik võtta õppepuhkust mitmest kohast korraga ühel ajal? Mõlemasse töökohta olen vormistatud seaduse kohaselt, aga teises töökohas olen nn poole kohaga ja osalise tööajaga. Sel kuul soovisingi sealt töökohast võtta ühe nädala õppepuhkust. Kas mul on selleks õigus või peab näiteks õppepuhkust maksma ainult täistööajaga töökohast?
Kahjuks küsija eksib, arvates, et täisõppe korral on tal seaduse järgi õigus saada õppepuhkust. Täiskasvanute koolituse seadus annab õppepuhkuse õiguse hoopis neile kõrgharidust omandavatele töötajatele, kes õpivad osakoormusega. Sama nõue kehtib ka neile, kes läbivad kutse- või kutsekeskharidusõpet. Põhi- ja üldkeskhariduse omandamisel tuleb õppepuhkuse saamiseks õppida õhtuses või kaugõppe õppevormis või eksternina.
Töötaja, kel on seaduslik õigus saada õppepuhkust, peab tooma (üli)kooli teatise, milles näidatakse õppe või eksamite toimumise aeg. Avaldus ja teatis või selle ärakiri tuleb esitada mõlemale tööandjale, siis vormistavad mõlemad õppepuhkuse ja maksavad ka ettenähtud puhkusetasu.
Kui töötajal seadusest tulenevat õppepuhkuseõigust ei ole, tuleb selle andmise kord ja tasu töölepingus kokku leppida. Küsija peaks sellise leppe sõlmima mõlema tööandjaga eraldi.
Kas laieneb minimaalpalga maksmise nõue mittetulundusühingu (garaaÏiühistu) juhatuse esimehele, kellega on sõlmitud käsundusleping?
Ei laiene. Vähemalt alampalka peab maksma neile, kes töötavad täistööajaga töölepingu alusel. Käsunduslepingu tingimused on kirjas võlaõigusseaduses ja sellest seadusest tulenevate lepingute suhtes tööseadused, sh palgaseadus, ei kehti.
Kui tööandja pole 1. veebruariks töötajale puhkuste ajakava tutvustanud, on töötajal õigus ise omale sobiv puhkuseaeg valida. Sel juhul peab töötaja tööandjale kirjalikult teatama plaanitavast puhkusest vähemalt kaks nädalat ette.
Puhkuseseaduse § 15 alusel koostab tööandja puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta ja teeb selle töötajale teatavaks jaanuari jooksul. Puhkuste ajakava võib muuta poolte kokkuleppel. 31. jaanuari õhtuks pidi töötaja olema oma puhkusegraafikuga tutvunud.
Üldisemas plaanis pole tööandjal õigust jätta puhkus andmata ja töötajal ei ole õigust puhkusest loobuda.
Töötajatel ei tasu ka unustada, et aastate kaupa puhkuse väljavõtmine pole kasulik. Puhkuseseaduse kohaselt kehtib puhkusenõude õigus kuni nelja viimase aasta eest antavale puhkusele. Puhkuse kasutamist takistavate asjaolude tekkimise korral hakkab kasutamata jäänud puhkuseosa aegumise tähtaeg kulgema pärast takistavate asjaolude äralangemist.
Puhkuse võib katkestada ja töötaja tööle tagasi kutsuda poolte kokkuleppel.
Puhkusetasu peab maksma täies ulatuses hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, v.a mõned kollektiivlepingu juhud.
Ille Grün-Ots
Kuidas peaks vabakutseline maksma makse ja kuidas on lood ravikindlustusega.
Vabakutseline on kunstnik, kirjanik, luuletaja, ajakirjanik või kes tahes, kellel ei ole tavamõistes alalist töökohta ning kes loob ja luuletab siis, kui tuju tuleb või nälg sunnib. Nende töid ja tegemisi reguleerib loovisikute ja loomeliitude seadus.
Maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Aule Kindsigo selgitab: Vabakutselise isikuna käsitab maksu- ja tolliamet isikut, kes tulenevalt vastavast kutsetegevust reguleerivast seadusest ei ole füüsilisest isikust ettevõtja (FIE), kuid kellele laieneb FIE-le kehtiv maksuregulatsioon. Näiteks on maksustamise mõttes FIE-ga võrdsustatud isik notar, kohtutäitur, vandetõlk ning vabakutseline loovisik.
Maksu- ja tolliamet ei saa vabakutseliste isikute kohta automaatselt teavet ja seetõttu tuleb isikul end ise maksuhalduri juures registreerida. Registreerimist on vaja maksukohustuse kindlakstegemiseks.
Vabakutselisel loovisikul on sotsiaalmaksu osas samasugused maksukohustused nagu FIE-l, see tähendab, et ta peab maksma sotsiaalmaksu avansilisi makseid vastavalt sotsiaalmaksuseadusega kehtestatud korrale: esitama füüsilise isiku tuludeklaratsiooni vormi E, mille alusel maksuhaldur arvestab talle ettevõtlustulult tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu ja teavitab sellest maksuteatega.
Lugu on kehv
Maksud on üks asi, vajadus arsti juures käia teine. Kuidas on lood vabakutseliste ravikindlustuse ehk haigekassaga? Eesti kirjanike liidu juhatuse esimees Karl Martin Sinijärv ütleb, et asi pole kiita: Lugu on kehv. Veel täpsemalt: seda polegi, kui iga vabakutseline ise asja kuidagi ei korralda. Äärmiseks võimaluseks on igaühel endale haigekassast kindlustus osta ja pensionikindlustuseks ehitada mingisse fondi kolmas või ei tea mitmes sammas. Raha selle jaoks tuleb muidugi endal leida.
Kuna asi on segane, on palju vabakutselisi loovisikuid hakanudki FIE-ks või teinud suisa ühe-mehe-osaühingu. Kirjanikke aga selliste tegelaste seas eriti palju pole.
Hinnanguliselt on meie liikmete hulgas FIE-sid kümme. Enamik EKL-i liikmetest pelgab ja põlgab seda. Pelgab seepärast, et sel juhul on vaja tunda arve, valemeid ja paragrahve, mis on omavahel seotud tabelite ja arvutustega. Kõik see käib ja toimib hoopis teistmoodi kui tähed, sõnad, laused ja kirjavahemärgid kirjainimese jaoks tavapärases mõtlemises-olemises. Ning suhelda tuleb maksuametnikuga, kes näeb kogu elu ja maailma hoopis teistmoodi ega suuda vabameelsele loovisikule kuidagi ära seletada vajadust tasuda kunagi järgmis(t)el aasta(te)l küllaltki suured tulu- ja sotsiaalmaksu võlad koos viivistega. Põlgab seepärast, et arvud, valemid, tabelid ja paragrahvid kuuluvad kainesse, pragmaatilisse, ettemääratud ja seaduse või käsuga kehtestatud maailma. Aga looming ja loomine see on... jätab Sinijärv vastuse õhku.
Kes on loovisik?
Loovisik on loovisikute ja loomeliitude seaduse tähenduses ja autoriõiguse seaduse mõistes autor või esitaja, kes tegutseb kujutava või rakenduskunsti, lavakujunduse, audiovisuaalse kunsti, lavakunsti, kirjanduse, muusika või arhitektuuri alal.
Vabakutseline loovisik on sellessamas seaduses kirjeldatud loomealal tegutsev autor või esitaja, kes ei ole avalikus teenistuses, ei tööta töölepingu ega muu sellesarnase püsiva iseloomuga võlaõigusliku lepingu alusel, ei saa tulu ettevõtlusest ega muust kutsetegevusest.
Vabakutseline loovisik ei ole füüsilisest isikust ettevõtja.
Vabakutselise loovisiku loometegevusest saadud tulu maksustamisel kohaldatakse äriregistrisse kantud või elu- või tegevuskohajärgses maksu- ja tolliameti piirkondlikus struktuuriüksuses registreeritud füüsilisest isikust ettevõtja kohta maksuseadustes sätestatut.
Soovitus
Olavi Kärsna
FIE-nduse asjatundja
Kui loovisiku tegevus mahub loomeliitude seaduses toodu alla, siis minu meelest oleks kavalam registreerida ennast just vabakutseliseks loovisikuks.
Miks? Seepärast, et maksustamise mõttes pole vahet, aga vabakutseline loovisik saab taotleda toetust reisimiseks, mida FIE ei saa ja see on maksuvaba. Tulumaksu, sotsiaalmaksu seda tuleb maksta nii või teisiti.
Mis puutub arsti juures käimise eest maksmisse, siis kuigi vabakutselisi pole ravikindlustusseaduses üles loetud, aktsepteerib haigekassa üldjuhul ka neid. Oleks põhiseadusvastane mitte anda ravikindlustust neile, kes maksavad sotsiaalmaksu. Nn arenenud maailmas käib sotsiaalkindlustus ikka mingi maksu alusel, ja kui tööandjat ei leia või ei taha, pead ise enda eest hoolitsema. Sellest ei pääse ka kirjanikud.
Loovisiku ja FIE puhul on asja sisu ju sama. Loovisiku puhul on erinev ainult see, et tema tegevust ei nimetata ettevõtluseks, pluss võimalus loome- ja reisitoetust saada. Seadus tehtigi sellepärast, et kunstiinimeste jaoks tundus ettevõtjaks nimetamine solvav.
Helve Toomla,
jurist
Mil määral alljärgnev haiguslehel oleku kestuse piirang kehtib nende naistöötajate puhul, kes on haigestunud raseduse kulgemise komplikatsioonide tõttu? Kirjutasite: pikaajalise töövõimetuse tõttu võib tööandja töölepingu lõpetada, kui töötaja on töövõimetuse tõttu töölt puudunud üle nelja kuu järjest või üle viie kuu kalendriaasta jooksul. Tuberkuloosihaiged saavad puududa kauem. Töötaja, kes ei ole pärast 182-päevast haiguslehel olemist terveks saanud, suunatakse püsiva töövõimetuse ulatuse määramiseks arstlikku ekspertiisi. Kui töötaja haigus on selline, mis takistab senise töö jätkamist või välistab selle, siis võib tööandja tema töölepingu lõpetada TLS-i § 86 p 4 alusel oma ametikohale või tehtavale tööle tervise tõttu sobimatuse pärast.
Raseda naise töölepingut pikaajalise töövõimetuse tõttu (TLS § 86 p 4) lõpetada ei saa, selle võimaluse välistab TLS-i § 92: tööandjal on keelatud lõpetada tööleping raseda või isikuga, kes kasvatab alla kolmeaastast last. Samas on näidatud ka erandid: üksnes tööinspektori loal võib raseda või väikelapse vanema töölepingu lõpetada, kui selle põhjuseks on tööandjaks oleva firma likvideerimine või pankrot, töötaja katseaja ebarahuldavad tulemused või tema süüteod.
Hetlin Villak
Maksu- ja tolliameti andmeil sai 11,6 protsenti Eesti töötajatest 2007. aastal palka, millelt jäeti kas osaliselt või täielikult ette nähtud maksud maksmata. See-tõttu jääb riigil saamata ligi kolme miljardi krooni eest makse.
Seda on rohkem, kui kulub tänavu politsei- ja päästeameti tegevuseks kokku, tõdes maksu- ja tolliameti peadirektor Enriko Aav. Tema sõnul on ümbrikupalgaga võitlemiseks vaja kujundada selle avalikult taunivat suhtumist.
Oma arvutustes tuginesime ameti riskianalüüsile, rääkis MTA kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe. Amet võrdleb samas piirkonnas samal alal töötavate firmade palkasid ja tähelepanu äratavad hälbed keskmisest.
Peamised valdkonnad, kus ümbrikupalka maksti, olid ehitus ja teenindus. Ümbrikupalka maksvatest ettevõtetest umbes kolm neljandikku on registreeritud Põhja-Eestis, Tallinnas ja selle lähiümbruses. Samas tuleb tähele panna, et Tallinnas registreeritud ettevõtted võivad tegutseda ka mujal, lisas Veermäe.
Üldiselt on ümbrikupalga saajate osakaal maksuameti andmetel vähenenud. 2003. aastal oli see näiteks 16 protsenti.
Tööjõumaksudest suurema osa moodustavad sotsiaalmaks ja füüsilise isiku tulumaks, mis ümbrikupalga maksmise korral jäävad täielikult või osaliselt riigieelarvesse laekumata. 2007. aastal koguti sotsiaalmaksu üle 27,2 miljardi krooni ning füüsilise isiku tulumaksu üle 14,6 miljardi krooni.
Lehekülg 1421 / 1592
