Artiklid
Katrin Sarap
Labour Consulting OÜ jurist
Eelmise kuu komandeeringurahad on saamata. Kui palju peaks asutus maksma päevaraha Riias viibimise eest ja millal peaks seda tegema?
Seadus ei sätesta päevarahade maksmise korda ja tähtaega. Üldjuhul hüvitatakse lähetuskulud ja makstakse päevarahad lähetusest naasmise päevale järgneval palgapäeval või tööandja poolt kehtestatud muul ajal pärast lähetuse kuludokumentide esitamist. Päevaraha alampiir välislähetuses (väljaspool Eestit) viibimise eest on 350-500 Eesti krooni päevas. Juhul kui Riias viibimise ajal pidi töötaja ka ööbima, siis majutuskulu alampiir lähetusel välisriiki on 1200-2000 Eesti krooni ööpäevas. Töötajal on õigus nõuda tööandjalt avanssi lähetuskulude katteks lähetuskulude ligikaudses suuruses. Kui tööandja ei ole mingil põhjusel hüvitanud töötajale tema lähetusega seotud kulusid mõistliku aja jooksul, tasuks sellest talle kirjalikult teada anda. Kui tööandja põhjendamatult keeldub maksmisest, võib töötaja nelja kuu jooksul pöörduda nõudega töövaidlusorgani poole.
Niina Siitam
tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja
Oleme olnud aastaid harjunud, et puhkust antakse kalendripäevades.
1. jaanuarist muutus aga puhkuseseadus, isapuhkust ning täiendavat lapsepuhkust antakse tööpäevades. Nüüd oleme nõutud.
Tööpäevades antava puhkuse puhul tekib küsimus, mis on tööpäev nende jaoks, kes töötavad päevas rohkem kui kaheksa tundi.
Kas tööpäevaks tuleks lugeda tavapärast kaheksatunnist tööpäeva või on tööpäev ka näiteks 24tunnine vahetus. Vastuse annab töö- ja puhkeaja seadus, mille järgi on tööpäev ajavahemik ööpäevas, mil töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid. Sellest tulenevalt on ka 24tunnine vahetus tööpäev.
Tulles isapuhkuse andmise juurde - isale antakse puhkust 10 tööpäeva, sõltumata sellest, milline on tema tööajakorraldus ehk mitmest tunnist koosneb tema tööpäev.
Tööpäevades isapuhkuse andmise eesmärgiks on väärtustada pereelu, võimaldades isale lisaks puhkepäevadele täiendavat puhkust talle ettenähtud tööpäevadel.
Seega ongi näiteks 24tunnises vahetuses töötaval isal õigus saada isapuhkust kümne 24tunnise vahetuse ulatuses.
Tuleb möönda, et isapuhkuse selline võimaldamine võib tekitada nurinat nende isade hulgas, kes töötavad näiteks kaheksatunnise tööpäevaga, kuna nende isapuhkuse kestus on kalendaarselt kaks nädalat.
Puutumus töötajate ebavõrdse kohtlemisega on olemas. Samas aga tuleb tõdeda, et isad, kes töötavad kaheksatunnise tööpäevaga, saavad igapäevaselt rohkem perele pühenduda.
Merike Lees
Abikaasade töötamine konkureerivates firmades tähendab suuremat ohtu tööandja ärisaladuse lekkimisele, kuid midagi teha ka ei saa.
Arco Vara ristmüügi teenuse juht Mark Shein töötas veel eelmise aasta kevadel koos abikaasa Tiinaga Uus Maa Kinnisvarabüroos välismaa kinnisvara projektijuhina. Tiina on seal turundusjuht praegugi.
Kui Mark möödunud aasta suve algul Arco Varasse üle läks, pidas OÜ Uus Maa juht Jaanus Laugus Tiinaga maha tõsise jutuajamise, et selgitada, kas neil on põhjust kartusteks ning kas nad saavad jätkata koos või mitte. "Inimestele on abielusuhe olulisem kui töösuhe, aga kuidas teha nii, et lambad terved - hundid söönud?" küsis Laugus.
Nemad leppisid suuliselt kokku mängureeglid, mille järgi ei arutata kodus etteulatuvaid, uuenduslikke teemasid ja planeeritavaid sündmusi. Mõnda aega suhtuti Tiinasse ettevaatlikkusega, kuid nüüdseks on see kadunud. "Teemasid, mida Tiina eest varjataks, ei ole," kinnitas Jaanus Laugus.
"Meile tundus, et me oleme probleemist üle," nentis Laugus. "Kui me ühel päeval näeme, et usaldust on kuritarvitatud, teeme omad järeldused. Praegu oleme rahul, et jätsime inimese alles."
Tiina Shein tunnistas, et oli algul abikaasa töökohavahetusele vastu. Lõpuks kaalusid siiski plussid miinused üles. "Olen Uus Maa fänn ja väga lojaalne töötaja, seega ei kahelnud hetkegi, et peaksin või oleksin sunnitud lahkuma," kinnitas Tiina.
Abikaasa varuplaan puudus
Mingit varuplaani enda karjääri jaoks ta teinud ei olnud, sest oht, et töösuhe Uue Maaga võib katkeda, puudus tema väitel täielikult. "Me teeme Margiga erinevat laadi tööd, ei puutu tööalaselt peaaegu üldse kokku ja ei sega teineteise tööelu," kinnitas Tiina. "Oht oleks olnud siis, kui Mark oleks siirdunud Arco Vara turundusjuhi kohale."
Mingeid täiendavaid konfidentsiaalsuslepinguid uues olukorras Tiinaga ei koostatud, kõik lepiti kokku suuliselt. "See on usalduse küsimus, usaldust saab kaotada ainult ühe korra, teist võimalust ei anta," nentis Laugus.
Ka Mark Sheini lepingus oli konkurentsikeelu punkt, kuid nagu Mark ütles, saab iga jurist neist omamoodi aru ja takistuseks see ei saanud. "Ma ju töötan kinnisvaras, kuhu mul siis veel minna on?" küsib ta retooriliselt. Börsiettevõttest uue tööandja juures on reguleeritud, mida võib öelda ja mida mitte. "Nad teavad, kus mu naine töötab, meil on kirja pandud, et me pärast tööd ei räägi tööst," märkis Mark.
"Selge on see, et me kodus äriplaanidest ja strateegiatest ei räägi. Aga me usaldame teineteist ja arvuteid kodus peitma ei pea," lisas Tiina. "Meil on ju pärast tööd nii palju muud teha, et ausalt öeldes ei jää tööst rääkimise peale suurt aegagi. Lapsega ja koduga tegelemine ning sport võtavad kogu aja."
Arutlusteemasid valitakse
Arco Vara juhatuse liikme Avo Rõõmussaare sõnul olid sellega kaasnevad võimalikud riskid neile ette teada, kuid nende maandamiseks ei ole nad midagi erilist ette võtnud. Margi lepingus on samasugused standardsed sätted kui iga teise töötaja omas, neid täiendavad suulised kokkulepped. "Sellisel tasemel toimivad äris suulised kokkulepped ja need kehtivad esimese apsuni," nentis Rõõmussaar.
Mark oli Arco Vara teadlik valik, kuna nad vajasid kogemuste ja teadmistega inimest valdkonna ülesehitamiseks. "Me vaatame asjale positiivselt - tal on kodus tugi, kellega asju arutada," rääkis Rõõmussaar. Piiri on aga raske tõmmata, mistõttu kontserni strateegilisse planeerimisse Marki kaasatud ei ole. "Tal on oluline roll oma valdkonna arendamisega seotud strateegilise raamistiku väljatöötamisel," ütles Rõõmussaar.
Kommentaar
Heli Raidve
Heli Raidve Tööõigusabi juht
Olen seisukohal, et tööandja saab ainult oma töötajaga kokku leppida ärisaladuse hoidmises ja konkurentsikeelus. Töötaja vanemate, laste, abikaasa, õdede, vendade, sõprade ja sugulaste ning armukeste töötamist ei saa tööandja reguleerida ega keelata.
Töösuhtes peavad mõlemad pooled käituma lojaalselt ja heas usus. Ei tohi eeldada, et kui pooled on ärisaladuse hoidmises kokku leppinud, siis töötaja seda kokkulepet rikub ja oma abikaasale ikkagi ärisaladusi avaldab. Seega - tavapärane kirjalik kokkulepe ja tavapärasest veidi põhjalikum jutuajamine.
Mirko Ojakivi
Möödunud nädalal kooskõlastusringile saadetud töölepinguseadus ei võimalda puhkuse ajal haigestunud töötajatel saada haigekassalt haigushüvitist.
Riigikogu liikme Eiki Nestori arvates on ametnikud rakendussätteid kirjutades liiga hoogu läinud. Kui praegu jääb inimene põhipuhkuse ajal haigeks, siis saab ta nende päevade eest hüvitist. Uus seadus seda võimalust aga ette ei näe, ütles Nestor.
Lisaks muudaks uus töölepinguseadus puhkuse arvutamise korda. Kui praegu arvutatakse puhkust kalendripäevades, siis tulevikus tööpäevades. Kehtiva töölepinguseaduse alusel on inimestel õigus 28 päeva pikkusele põhipuhkusele, eelnõu kohaselt aga 20-tööpäevasele puhkusele.
Sotsiaalministeeriumi arvates on inimestel kombeks kalendri-päevades arvestatud puhkus välja võtta tööpäevades, kaldudes niiviisi seaduse mõttest kõrvale.
Teine oluline puhkust puudutav muudatus on seotud puhkamata jäänud puhkuse aegumistähtajaga. Kui praegu saab töötaja puhkamata jäänud põhipuhkust kasutada nelja aasta jooksul, siis uus seadus lühendab aega aastale, et motiveerida töötajaid võtma põhipuhkust välja igal aastal.
Kadri Ibrus
Peale koondamishüvitiste vähendamise muudab uus seadus veel palju põhimõtteid.
Uus sotsiaalministeeriumi koostatud töölepinguseaduse eelnõu kavandab kehtivates töösuhetes palju muudatusi. Toome ära mõne neist.
Koondatute kaitse
Töötuskindlustushüvitise protsent kasvab
Tasakaalustamaks koondamishüvitiste vähendamist kõigile koondatutele ühe kuuni, olenemata tööstaaÏist, tõstab seaduseelnõu töötuskindlustushüvitise suurust esimesel 100-l töötuse päeval 50%-lt 60%-ni arvestatuna viimase 12 kuu keskmisest palgast.
Samuti on kavas laiendada töötutoetuse saajate ringi kõigile koondatutele, kellel ei ole õigust saada töötuskindlustushüvitist.
Töötuskindlustushüvitist saab inimene, kes on end töötuna arvele võtnud tööturuametis ning ta jääb hüvitiseta siis, kui ta leiab uue töö. Samuti jääb ta hüvitiseta, kui ta keeldub mõjuva põhjuseta talle tööturuameti poolt pakutud tööst. Õigus saada hüvitist on inimesel, kes on töötanud ja töötuskindlustusmakset tasunud vähemalt aasta töötuks jäämisele eelnenud 36 kuu jooksul.
Õigust saada töötuskindlustushüvitist ei ole inimesel, kes lahkus töölt poolte kokkuleppel, omal soovil või kelle tööleping lõpetati töötaja töökohustuste rikkumise, usalduse kaotamise, vääritu või korruptiivse teo tõttu.
Näide
Kuidas töötuskindlustushüvitist arvutatakse
Ühe kalendripäeva keskmine töötasu oli töötajal näiteks 230 krooni. Esimesel 100 töötuspäeval on tema hüvitis 50% varasemast keskmisest töötasust, s.t 230:2=115 krooni. Uue eelnõuga lubatud tõusu korral oleks see siis 60 protsenti ehk 138 krooni.
Eelmisel aastal sai hüvitist 8011 inimest ning keskmine hüvitis oli 2853 krooni. Peamine põhjus, miks jäi hüvitis nii väikseks, on töötukassa andmeil see, et end töötutena arvele võtvate inimeste sissetulekud ei ole kõige suuremad. Mullu oli kõige suurem hüvitis kuus 11 884 krooni ja 15 senti.
Eeskirjad
Sisekorraeeskirjad iga ettevõtte oma asi
Kavas on kaotada siiani kehtinud tööandja kohustus kooskõlastada ettevõtte töösisekorraeeskirjad tööinspektsioonis. Samuti ei pea tööinspektor enam andma nõusolekut usaldusisiku töölt vabastamise kohta.
Peamiselt bürokraatia vähendamiseks kaotatakse tööraamat, mis on ministeeriumi hinnangul iganenud nähtus, ning nõue pidada isikukaarte. Kaob ka töötaja ennistamine, sest ministeerium leiab, et ei ole õige sundida tööandjat võtma tööle inimest, keda tööle võtta ei soovita.
Tööleping
Tööleping ei pea enam olema kirjalik
Kuna ka pikemaajalisi töölepinguid sõlmitakse aeg-ajalt suuliselt, siis peab ka sellise lepingu alusel töötavaid inimesi kaitsma, leiab sotsiaalministeerium. Eelnõu ei pane enam töölepingule vorminõuet ehk leping võib olla edaspidi ka suuline. Tööandjal on siiski kohustus lepingu tingimused kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt paberile kirja pandud kujul või saadetuna meiliga töötajale) fikseerida ja vastav info töötajale edastada. Üldiselt on muidugi soovitav kõigil endistviisi sõlmida kirjalik leping, aga kui seda ei tehta, siis töötaja kaitse sellest otseselt ei vähene, lisab ministeerium.
Ka töölepingu muutmist ei pea enam vormistama kirjalikult kui töötaja jätkab muudetud tingimustel töötamist, siis eeldatakse, et leping on muudetud.
Kui siiani võis tähtajalist töölepingut sõlmida üksnes teatud juhtudel, siis uue eelnõu järgi peavad osapooled ise kindlaks määrama, kas tegemist on tähtajalise tööga või mitte, ja pärast seda otsustama, milline leping sõlmida.
Lapseootel naised
Vallandamisel kaob inspektsiooninõue
Kehtiva seaduse järgi on tööandjal keelatud lõpetada tööleping rasedaga või alla kolmeaastast last kasvatava töötajaga, välja arvatud loetletud põhjustel: ettevõtte likvideerimine, tööandja pankrot, katseaja ebarahuldavad tulemused, töötajapoolne töökohustuse rikkumine, usalduse kaotamine, vääritu tegu. Abstraktsematel põhjustel saab tööandja vallandada töötajat vaid tööinspektsiooni nõusolekul.
Uue seaduse järgi ei pea tööandja enam tööinspektori nõusolekut küsima. Endiselt ei või tööandja töölepingut üles öelda rasedaga või lapsehoolduspuhkusel naisega koondamise tõttu, välja arvatud tööandja tegevuse lõppemisel või tööandja pankroti väljakuulutamisel, samuti mitte töötaja töövõime vähenemise tõttu. Täpsemalt seadus piiranguid ei sea.
Lehekülg 1425 / 1592
