Artiklid
Mirko Ojakivi
Möödunud nädalal kooskõlastusringile saadetud töölepinguseadus ei võimalda puhkuse ajal haigestunud töötajatel saada haigekassalt haigushüvitist.
Riigikogu liikme Eiki Nestori arvates on ametnikud rakendussätteid kirjutades liiga hoogu läinud. Kui praegu jääb inimene põhipuhkuse ajal haigeks, siis saab ta nende päevade eest hüvitist. Uus seadus seda võimalust aga ette ei näe, ütles Nestor.
Lisaks muudaks uus töölepinguseadus puhkuse arvutamise korda. Kui praegu arvutatakse puhkust kalendripäevades, siis tulevikus tööpäevades. Kehtiva töölepinguseaduse alusel on inimestel õigus 28 päeva pikkusele põhipuhkusele, eelnõu kohaselt aga 20-tööpäevasele puhkusele.
Sotsiaalministeeriumi arvates on inimestel kombeks kalendri-päevades arvestatud puhkus välja võtta tööpäevades, kaldudes niiviisi seaduse mõttest kõrvale.
Teine oluline puhkust puudutav muudatus on seotud puhkamata jäänud puhkuse aegumistähtajaga. Kui praegu saab töötaja puhkamata jäänud põhipuhkust kasutada nelja aasta jooksul, siis uus seadus lühendab aega aastale, et motiveerida töötajaid võtma põhipuhkust välja igal aastal.
Merike Lees
Abikaasade töötamine konkureerivates firmades tähendab suuremat ohtu tööandja ärisaladuse lekkimisele, kuid midagi teha ka ei saa.
Arco Vara ristmüügi teenuse juht Mark Shein töötas veel eelmise aasta kevadel koos abikaasa Tiinaga Uus Maa Kinnisvarabüroos välismaa kinnisvara projektijuhina. Tiina on seal turundusjuht praegugi.
Kui Mark möödunud aasta suve algul Arco Varasse üle läks, pidas OÜ Uus Maa juht Jaanus Laugus Tiinaga maha tõsise jutuajamise, et selgitada, kas neil on põhjust kartusteks ning kas nad saavad jätkata koos või mitte. "Inimestele on abielusuhe olulisem kui töösuhe, aga kuidas teha nii, et lambad terved - hundid söönud?" küsis Laugus.
Nemad leppisid suuliselt kokku mängureeglid, mille järgi ei arutata kodus etteulatuvaid, uuenduslikke teemasid ja planeeritavaid sündmusi. Mõnda aega suhtuti Tiinasse ettevaatlikkusega, kuid nüüdseks on see kadunud. "Teemasid, mida Tiina eest varjataks, ei ole," kinnitas Jaanus Laugus.
"Meile tundus, et me oleme probleemist üle," nentis Laugus. "Kui me ühel päeval näeme, et usaldust on kuritarvitatud, teeme omad järeldused. Praegu oleme rahul, et jätsime inimese alles."
Tiina Shein tunnistas, et oli algul abikaasa töökohavahetusele vastu. Lõpuks kaalusid siiski plussid miinused üles. "Olen Uus Maa fänn ja väga lojaalne töötaja, seega ei kahelnud hetkegi, et peaksin või oleksin sunnitud lahkuma," kinnitas Tiina.
Abikaasa varuplaan puudus
Mingit varuplaani enda karjääri jaoks ta teinud ei olnud, sest oht, et töösuhe Uue Maaga võib katkeda, puudus tema väitel täielikult. "Me teeme Margiga erinevat laadi tööd, ei puutu tööalaselt peaaegu üldse kokku ja ei sega teineteise tööelu," kinnitas Tiina. "Oht oleks olnud siis, kui Mark oleks siirdunud Arco Vara turundusjuhi kohale."
Mingeid täiendavaid konfidentsiaalsuslepinguid uues olukorras Tiinaga ei koostatud, kõik lepiti kokku suuliselt. "See on usalduse küsimus, usaldust saab kaotada ainult ühe korra, teist võimalust ei anta," nentis Laugus.
Ka Mark Sheini lepingus oli konkurentsikeelu punkt, kuid nagu Mark ütles, saab iga jurist neist omamoodi aru ja takistuseks see ei saanud. "Ma ju töötan kinnisvaras, kuhu mul siis veel minna on?" küsib ta retooriliselt. Börsiettevõttest uue tööandja juures on reguleeritud, mida võib öelda ja mida mitte. "Nad teavad, kus mu naine töötab, meil on kirja pandud, et me pärast tööd ei räägi tööst," märkis Mark.
"Selge on see, et me kodus äriplaanidest ja strateegiatest ei räägi. Aga me usaldame teineteist ja arvuteid kodus peitma ei pea," lisas Tiina. "Meil on ju pärast tööd nii palju muud teha, et ausalt öeldes ei jää tööst rääkimise peale suurt aegagi. Lapsega ja koduga tegelemine ning sport võtavad kogu aja."
Arutlusteemasid valitakse
Arco Vara juhatuse liikme Avo Rõõmussaare sõnul olid sellega kaasnevad võimalikud riskid neile ette teada, kuid nende maandamiseks ei ole nad midagi erilist ette võtnud. Margi lepingus on samasugused standardsed sätted kui iga teise töötaja omas, neid täiendavad suulised kokkulepped. "Sellisel tasemel toimivad äris suulised kokkulepped ja need kehtivad esimese apsuni," nentis Rõõmussaar.
Mark oli Arco Vara teadlik valik, kuna nad vajasid kogemuste ja teadmistega inimest valdkonna ülesehitamiseks. "Me vaatame asjale positiivselt - tal on kodus tugi, kellega asju arutada," rääkis Rõõmussaar. Piiri on aga raske tõmmata, mistõttu kontserni strateegilisse planeerimisse Marki kaasatud ei ole. "Tal on oluline roll oma valdkonna arendamisega seotud strateegilise raamistiku väljatöötamisel," ütles Rõõmussaar.
Kommentaar
Heli Raidve
Heli Raidve Tööõigusabi juht
Olen seisukohal, et tööandja saab ainult oma töötajaga kokku leppida ärisaladuse hoidmises ja konkurentsikeelus. Töötaja vanemate, laste, abikaasa, õdede, vendade, sõprade ja sugulaste ning armukeste töötamist ei saa tööandja reguleerida ega keelata.
Töösuhtes peavad mõlemad pooled käituma lojaalselt ja heas usus. Ei tohi eeldada, et kui pooled on ärisaladuse hoidmises kokku leppinud, siis töötaja seda kokkulepet rikub ja oma abikaasale ikkagi ärisaladusi avaldab. Seega - tavapärane kirjalik kokkulepe ja tavapärasest veidi põhjalikum jutuajamine.
Maksu- ja Tolliamet juhib tööandjate ja FIE- de tähelepanu sellele, et 1. jaanuarist 2008 on tõusnud sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär 2700 kroonini. Eelmisel aastal oli kuumäär 2000 krooni.
Tööandja peab igakuiselt maksma sotsiaalmaksu töötajale makstud palgalt, kuid mitte vähem kui 2700 kroonilt, seega on tööandja sotsiaalmaksu minimaalseks kohustuseks 891 krooni kuus (v.a. seaduses sätestatud erandid). Kui töötajal on mitu tööandjat, siis miinimumkohustuse ulatuses maksab sotsiaalmaksu tööandja, kes töötaja palgalt tulumaksu kinnipidamisel arvestab maksuvaba tulu.
Seadusega on sätestatud isikute kategooriad, kelle puhul ei ole tööandjal sotsiaalmaksu kuumääralt tasumise kohustust, st kelle eest tasutakse sotsiaalmaksu tegelikult makstud palgalt. Nendeks on muuhulgas töötaja või teenistuja, kes saab riiklikku pensioni, kasvatab vanema või eestkostjana alla 3-aastast last või kolme või enamat alla 19-aastast last, samuti töötaja või teenistuja, kes on õpilane või Eesti alalisest elanikust üliõpilane.
Samuti palub Maksu- ja Tolliamet kõigil füüsilistest isikutest ettevõtjatel (FIE-del) tähele panna, et seoses sotsiaalmaksu miinimumkohustuse arvestamise aluseks oleva kuumäära tõusmisega 2700 kroonini, tuleb neil kvartalis maksta 2673 krooni sotsiaalmaksu avansilisi makseid (891 krooni kuus ja 10692 krooni aastas). Sotsiaalmaksu kvartaalsete avansiliste maksete tasumise tähtajad on endiselt 15. märts, 15. juuni, 15. september ja 15. detsember.
Seoses sotsiaalmaksu miinimumkohustuse arvestamise aluseks oleva kuumäära tõstmisega palume FIE-del, kelle eest maksavad sotsiaalmaksu samaaegselt tööandja, riik või kohalik omavalitsus, oma I kvartali sotsiaalmaksu kohustus üle kontrollida koheselt pärast tasumise tähtpäeva, s.o. 15. märtsi saabumist, võla olemasolul see koheselt tasuda, et vältida tähtpäevaks tasumata sotsiaalmaksu avansiliste maksete summalt intressi arvestamist (0,06 protsenti päevas).
Oma sotsiaalmaksu avansiliste maksete summat on FIE-l võimalik teada saada e-maksuametist/e-tollist oma FIE sotsiaalmaksu kontokaardilt, sisestades perioodi lõpu kuupäevaks 15. märtsist hilisem kuupäev või küsides Maksu- ja Tolliameti piirkondlikust keskusest.
Lugupidamisega
Priit Rum
Maksu- ja Tolliamet
Peaspetsialist meediasuhete alal
Telefon: 676 2969; 502 0786
E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Kadri Ibrus
Peale koondamishüvitiste vähendamise muudab uus seadus veel palju põhimõtteid.
Uus sotsiaalministeeriumi koostatud töölepinguseaduse eelnõu kavandab kehtivates töösuhetes palju muudatusi. Toome ära mõne neist.
Koondatute kaitse
Töötuskindlustushüvitise protsent kasvab
Tasakaalustamaks koondamishüvitiste vähendamist kõigile koondatutele ühe kuuni, olenemata tööstaaÏist, tõstab seaduseelnõu töötuskindlustushüvitise suurust esimesel 100-l töötuse päeval 50%-lt 60%-ni arvestatuna viimase 12 kuu keskmisest palgast.
Samuti on kavas laiendada töötutoetuse saajate ringi kõigile koondatutele, kellel ei ole õigust saada töötuskindlustushüvitist.
Töötuskindlustushüvitist saab inimene, kes on end töötuna arvele võtnud tööturuametis ning ta jääb hüvitiseta siis, kui ta leiab uue töö. Samuti jääb ta hüvitiseta, kui ta keeldub mõjuva põhjuseta talle tööturuameti poolt pakutud tööst. Õigus saada hüvitist on inimesel, kes on töötanud ja töötuskindlustusmakset tasunud vähemalt aasta töötuks jäämisele eelnenud 36 kuu jooksul.
Õigust saada töötuskindlustushüvitist ei ole inimesel, kes lahkus töölt poolte kokkuleppel, omal soovil või kelle tööleping lõpetati töötaja töökohustuste rikkumise, usalduse kaotamise, vääritu või korruptiivse teo tõttu.
Näide
Kuidas töötuskindlustushüvitist arvutatakse
Ühe kalendripäeva keskmine töötasu oli töötajal näiteks 230 krooni. Esimesel 100 töötuspäeval on tema hüvitis 50% varasemast keskmisest töötasust, s.t 230:2=115 krooni. Uue eelnõuga lubatud tõusu korral oleks see siis 60 protsenti ehk 138 krooni.
Eelmisel aastal sai hüvitist 8011 inimest ning keskmine hüvitis oli 2853 krooni. Peamine põhjus, miks jäi hüvitis nii väikseks, on töötukassa andmeil see, et end töötutena arvele võtvate inimeste sissetulekud ei ole kõige suuremad. Mullu oli kõige suurem hüvitis kuus 11 884 krooni ja 15 senti.
Eeskirjad
Sisekorraeeskirjad iga ettevõtte oma asi
Kavas on kaotada siiani kehtinud tööandja kohustus kooskõlastada ettevõtte töösisekorraeeskirjad tööinspektsioonis. Samuti ei pea tööinspektor enam andma nõusolekut usaldusisiku töölt vabastamise kohta.
Peamiselt bürokraatia vähendamiseks kaotatakse tööraamat, mis on ministeeriumi hinnangul iganenud nähtus, ning nõue pidada isikukaarte. Kaob ka töötaja ennistamine, sest ministeerium leiab, et ei ole õige sundida tööandjat võtma tööle inimest, keda tööle võtta ei soovita.
Tööleping
Tööleping ei pea enam olema kirjalik
Kuna ka pikemaajalisi töölepinguid sõlmitakse aeg-ajalt suuliselt, siis peab ka sellise lepingu alusel töötavaid inimesi kaitsma, leiab sotsiaalministeerium. Eelnõu ei pane enam töölepingule vorminõuet ehk leping võib olla edaspidi ka suuline. Tööandjal on siiski kohustus lepingu tingimused kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt paberile kirja pandud kujul või saadetuna meiliga töötajale) fikseerida ja vastav info töötajale edastada. Üldiselt on muidugi soovitav kõigil endistviisi sõlmida kirjalik leping, aga kui seda ei tehta, siis töötaja kaitse sellest otseselt ei vähene, lisab ministeerium.
Ka töölepingu muutmist ei pea enam vormistama kirjalikult kui töötaja jätkab muudetud tingimustel töötamist, siis eeldatakse, et leping on muudetud.
Kui siiani võis tähtajalist töölepingut sõlmida üksnes teatud juhtudel, siis uue eelnõu järgi peavad osapooled ise kindlaks määrama, kas tegemist on tähtajalise tööga või mitte, ja pärast seda otsustama, milline leping sõlmida.
Lapseootel naised
Vallandamisel kaob inspektsiooninõue
Kehtiva seaduse järgi on tööandjal keelatud lõpetada tööleping rasedaga või alla kolmeaastast last kasvatava töötajaga, välja arvatud loetletud põhjustel: ettevõtte likvideerimine, tööandja pankrot, katseaja ebarahuldavad tulemused, töötajapoolne töökohustuse rikkumine, usalduse kaotamine, vääritu tegu. Abstraktsematel põhjustel saab tööandja vallandada töötajat vaid tööinspektsiooni nõusolekul.
Uue seaduse järgi ei pea tööandja enam tööinspektori nõusolekut küsima. Endiselt ei või tööandja töölepingut üles öelda rasedaga või lapsehoolduspuhkusel naisega koondamise tõttu, välja arvatud tööandja tegevuse lõppemisel või tööandja pankroti väljakuulutamisel, samuti mitte töötaja töövõime vähenemise tõttu. Täpsemalt seadus piiranguid ei sea.
Kadri Ibrus
Seaduseelnõu väljailmumine tuli üllatuseks nii töövõtjatele kui ka tööandjatele.
Eile sotsiaalministeeriumi avalikustatud uue töölepinguseaduse eelnõu peamine muudatusettepanek vähendada olenemata tööstaaist koondamishüvitise maksmise perioodi ühele kuule vallandas suure pahameeletormi nii ametiühingute kui ka sotsiaaldemokraatide seas, tööandjad on aga asjade käiguga rahul.
Omajagu valas õli tulle ka ministeeriumi asjaajamise stiil: eelnõu sepitseti omaette sellises saladuses, et eilne dokumendi väljailmumine tuli üllatuseks nii töövõtjatele kui ka -andjatele.
Töösuhete paindlikumaks muutmise egiidi all tuli sotsiaalministeerium välja ettepanekuga vähendada koondamishüvitise maksmine ühe kuu keskmise palgani, olenemata tööstaaist. Siiani on kümneaastase staai puhul koondamishüvitist makstud nelja kuu keskmise palga ulatuses.
Ministeerium rõhutab, et eelnõuga püütakse tagada paindlikkust nii tööandjatele kui ka suurendada tööturul nõrgemas olukorras olevate inimeste kaitset. Praegusi koondamishüvitisi nimetatakse tööandja trahviks.
Kulud töötajate kaela
Suured koondamishüvitised ja pikad etteteatamistähtajad on ettevõttele kulukad majanduslikult raskel perioodil, selgitas ministeeriumi tööala asekantsler Janno Järve.
Selle asemel et paigutada see raha ettevõtte tegevuse ümberkorraldamisse, näiteks investeerida see allesjäävate töötajate koolitusse või seadmetesse, tuleb see kulutada moel, mis ettevõtte arengule otsest positiivset mõju ei oma, selgitas Järve. Töötajatele mõeldes pakuti välja töötuskindlustushüvitise tõstmist esimesel sajal töötuse päeval 50 protsendilt 60 protsendini arvestatuna viimase 12 kuu keskmisest palgast.
Ametiühingute keskliidu juhi Harry Taliga sõnul aga hüvitab töötuskindlustus niigi ainult miinimumi, mida Euroopa Liit nõuab, ning see väike tõus olukorda ei tasakaalusta. See on elegantne lüke, kuidas tööandjate kulutused lükatakse töötajate kaela. Töötuskindlustushüvitist maksavad ju töötajad oma rahast, ütles Taliga.
Transpordi ametiühingu juht Peep Peterson ei olnud nõus ka ministeeriumi väitega, et hüvitiste vähendamisega luuakse juurde uusi töökohti: Meil ei ole praegu tööpuuduse probleemi. Miks on vaja luua veel juurde ebakvaliteetseid töökohti?
Kui reformierakondlasest peaminister Andrus Ansip kiitis eelnõu ja uskus, et see mõjub turgutavalt tööjõuturule, siis sotsiaaldemokraatide hinnangul vähendaks see tööinimeste õigusi ja nemad ei kavatse seda toetada.
Riigikogu liikme Eiki Nestori sõnul ei ole praegused hüvitised ülemäära suured ning neid ei peaks vähendama.
Asekantsler: palk on töötajale piisav hüvitis
Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Janno Järve, olete rääkinud, kuidas uus eelnõu muudaks paindlikumaks tööandjate elu. Kuidas täpselt aga on see kasulik töötajatele?
Peamine küsimus on selles, et kui ettevõtja juurde tuleb töötaja, kes ei ole kõige tugevamal positsioonil tööturul, see tähendab, et ta on näiteks pikalt lapsega kodus olnud, siis tööandja jaoks on sellise inimese tööle võtmine riskantne. Ta ei ole kindel, kas see inimene on piisavalt tootlik ja tõesti täidab ootusi. Neil on kahtlemata katseaeg, aga aeg-ajalt ei pruugi selle perioodi jooksul kõik probleemid välja tulla. Töösuhteid tuleb ikka aeg-ajalt lõpetada. Tööandjad pelgavad just vähem kindlustatud inimestega lepinguid sõlmida.
Kas väidate, et tööandjad võtaksid siis rohkem inimesi tööle?
Just. Kui töösuhte lõpetamine ei ole väga kallis, kui seda lepingut on võimalik lõpetada ka aasta pärast suhteliselt mõistlike kuludega, siis võetakse rohkem inimesi tööle.
Aga need inimesed, kes on juba töötanud 2030 aastat ja nüüd vallandatakse ilma hüvitiseta?
Kas nende rahaline võit väheneb? Peamine küsimus on, mis on koondamishüvitise eesmärk. Kas seda on vaja või ei ole? Miks peaks inimene koondamishüvitist põhimõtteliselt saama? Ta on töötanud, olnud tulemuslik ja saanud selle eest palka see on peamine kompensatsioonimehhanism. Miks ta peaks saama ilmtingimata ka koondamishüvitist? Kadri Ibrus
Kommentaar
Harry Taliga
ametiühingute keskliidu esimees
Kui töötajat on võimalik päevapealt ja ilma hüvitiseta vallandada, siis ei loo see ühtegi töökohta juurde.
Ettevõte võtab inimesed tööle, kui tal on äriidee, millega raha teenida. See, kui tööandja saab homme päevapealt vallandada täna tööle võetud inimese, maksmata talle sentigi, ei pane teda mitte kedagi tööle võtma. Ükski terve mõistusega tööandja ei kuluta oma aega sellele, et võtta tööle inimene, kellega tal pole reaalselt midagi peale hakata.
Hüvitiste vähendamisega vähendadakse ainult töötajate kaitset. On teatud olukordi, kus koondamishüvitist tuleks pigem suurendada võrreldes praeguse olukorraga, näiteks haiguse puhul on need praegu põhjendamatult väikesed.
Töötaja seob oma plaanid ettevõttega, tema jaoks on praegu kehtiv koondamishüvitis töösuhte stabiilsuse garantii. Samuti tööandja jaoks: see rõhub tema vastutustundele, et ta ei teeks kiireid ja läbimõtlematuid otsuseid. Vastutustundetult käitumine tekitab ainult suuri pingeid ja lööb tööturu sassi.
Oleme aastaid rõhutanud, et Eesti tööturg on praegu juba paindlik.
Kommentaar
Tarmo Kriis
tööandjate keskliidu juhataja
Koondamishüvitiste vähendamise suund on õige. Jah, ma leian, et hüvitised on praegu liiga suured. Hüvitise suurus kehtestati juba üle 15 aasta tagasi, kui olid suured koondamislained. Siis oli sellel mõistetav põhjus: et inimesed ei jääks ilma taskurahast. Praegu ei ole majandus enam selles faasis. Töökohad on muutunud juba suhteliselt kindlaks ja lisaks kehtib töötuskindlustus-süsteem.
Koondamishüvitis on probleem, sest ta mõjub pärssivalt mikroettevõtlusele. Praegu ei ole algavad ettevõtted valmis sõlmima töölepinguid.
Laiemalt vaadates on töösuhete loomine, tööjõukäibekulud alles alustavale väikettevõttele üleliia kulukad. Seda ka rahvusvahelises võrdluses. Seetõttu toimib tööseadusest möödahiilimine.
Uus eelnõu toob kaasa selle, et luuakse rohkem legaalseid töökohti, väheneb FIE-de ja muude lepingute osakaal. Eelnõuga rõ-hutatakse läbirääkimiste olulisust.
Töötajatel soovitan harjuda mõttega, et enda eest tuleb seista töösuhete loomisel, mitte loota riigile.
Lehekülg 1426 / 1593
