Artiklid

Avaldatud: 04 Detsember 2007

• Eesti Päevaleht
• Töö- ja puhkeaja seadus

Helve Toomla
jurist

•• Kui kuupalgaline kontoritöötaja teeb pärast oma tavapärase tööaja lõppu (17.00) ületunde kella 20-ni, kas siis töö tasustamisel tuleb maksta kahe tunni eest 10% lisatasu tunnipalgamäärast õhtusel ajal töötamise eest ning kolme tunni eest lisatasu 50% tunnipalgamäärast ületundide eest? Ehk teisisõnu – kui ületunnid jäävad õhtusesse või öisesse aega, siis kas makstakse selle aja eest tavapärast töötasu + ületunni lisatasu (50% tunnipalgamäärast)? + lisatasu õhtusel ja/või öisel ajal töötamise eest vastavalt vähemalt 10% või 20% tunnipalgamäärast?

Töö- ja puhkeaja seadus ei tee kuupalgalise kontoritöötaja suhtes mingeid erandeid. Ületunnitöö suhtes tuleb pooltel kokku leppida. Samas kokkuleppes tuleks näidata ka hüvitamise viis – lisatasu või vaba aeg.

Seega peab tööandja taotlema töötajalt üle normi töötamist või vähemalt olema sellega nõus. Kui tööandja seda ei tee ja vahel isegi ei tea, et kontoris tehakse hilisõhtuni tööd, ei saa rääkida ületunnitööst ega ka lisatasudest sel põhjusel, et töötaja ei ole ilma kokkuleppeta kohustatud üle oma aja tööd tegema.

Kui aga üle normi töötamiseks ja selle rahaliseks hüvitamiseks on kokkulepe olemas, tuleb selle eest ka kuupalgalisele kontoritöötajale maksta lisatasu ületunnitöö eest vähemalt 50%, õhtusel ajal töötamise eest 10% ja öisel ajal 20% töötaja tunnipalga määrast. Kõik lisatasud arvutatakse tunnipalgast lähtudes eraldi ja lisatakse põhipalgale.

Avaldatud: 04 Detsember 2007

• Postimees
• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS

Annika Küüdorf,
Töökeskkonna Halduse OÜ ja Karelli arstikeskuse töötervishoiuarst:

Ligi 80 protsendil kontoritöötajaist esineb tervisekontrollil luu-, lihas- ja liigessüsteemi ning silmade tervisehäireid.

Silmade tervisehäired on sageli tingitud töötaja enda hooletusest – töötatakse tunde arvutiga ega tehta puhkepause või silmade võimlemisharjutusi. Lihas- ja liigesevalud ning selgroo deformatsioonid on sageli tingitud valedest tööharjumustest ja mitteergonoomiliselt kujundatud arvutitöökohast.

Kui ettevõttes tehakse riskianalüüsi, tuleb kindlasti ära hinnata arvutiga töötamise kestus, samuti kas töökohad on ergonoomiliselt kujundatud ning kas töötajail esinevad tervisekaebused. Riskianalüüsi tulemusena koostab tööandja tegevuskava, kus näeb ette võimalikud meetmed, et oma töötajatel tervisehäireid ennetada või vähendada. Üks meetmetest on ka töötajate füüsilise aktiivsuse tõstmine pärast tööd.

Kui tervisekontroll teeb konkreetsele töötajale ettepaneku massaažiks või mõneks muuks tervist edendavaks rehabilitatsioonivõimaluseks, peaks tööandja selle töötajale kas osaliselt või täies ulatuses kompenseerima.

Kui töötajal on nägemine halvenenud, tekkinud nn kuiva silma sündroom või muu tervisehäire ning kaebused on tekkinud või süvenenud ettevõttes töötamise ajal, on tööandja samuti kohustus osaliselt või täielikult hüvitada nägemisabivahenditega (prillid, läätsed, arvutiprillid, luup, kuvariekraanikate) seotud kulud.

Avaldatud: 04 Detsember 2007

• Eesti Päevaleht
• Töö- ja puhkeaja seadus

Ille Grün-Ots

Ületunnitöö tegemise kokkulepe tuleks kindlasti kirjalikult fikseerida.

Helistad sõbrale reedel kell kuus – nädalalõpp ja teeks midagi. “Oh, olen tööl, läheb veel paar tunnikest,” on vastus. Helistad nädala, kahe pärast samal ajal – jutt sama. Rohkem enam ei helista.

Kolme nädala pärast helistab sõber ja küsib roppväsinud häälega: “ Ega sa mõnd head tööõiguse juristi tea?” Tegi teine, lollike, ületunde. Enda meelest hirmus tubli, et palgapäeval kena lisaraha näha. Selgus aga, et tühjagi. Ülemus vaid irvitas: ise ei saa tööga töö ajal hakkama ja kui ei saa, siis tulebki nii kaua teha, kui asi tehtud saab. Mis raha siin veel?!

Õigusbüroo Conseil jurist Inge Veso on veendunud: vaatamata sellele, et töötaja ei jõua tööd valmis seadusega ette nähtud tööajal, ei saa tööandja teda kohustada töötama üle kokkulepitud tööajanormi. Ta täpsustab: “Töölepingu mõiste järgi on tööleping töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd ja tööks loetakse töötegemist kui protsessi. Kuna töö- ja puhkeaja seaduse kohaselt on ületunnitöö töötamine üle kokkulepitud tööajanormi, siis, vaatamata sellele, et töötaja ei jõua tööd valmis, ei saa tööandja kohustada töötajat töötama üle kokkulepitud tööajanormi, välja arvatud vääramatu jõu korral.”

Veso soovitab igal juhul enne ületundide tegemist tööandjaga kokkulepe sõlmida: “Seadus ei sätesta kokkuleppe kirjalikku vormi. Töö- ja puhkeaja seadus ütleb, et ületunnitööd võib teha poolte kokkuleppel. Ületunnitöö tegemise kokkuleppes tuleb kokku leppida ka ületunnitöö hüvitamise viisis: kas ületunnitöö hüvitatakse vaba aja andmisega või makstakse lisatasu. Siiski on soovitav kokkulepe sõlmida kirjalikus vormis või meilide vahetamise teel. Kuid kokkuleppe puudumine ületunnitöö tegemiseks ei võta töötajalt õigust nõuda lisatasu võimaliku tehtud ületunnitöö eest. Vaidluse korral on oluline ületunnitöö tõendamine, mistõttu on võimalik kasutada ka tunnistajaid, e-kirju jne.”

Ülemus “kiusab”

Ikkagi: tööaeg on meil põhimõtteliselt küll seadusega normeeritud. Mida aga ikkagi teha, kui ülemus laob nii palju ülesandeid, et neid pole võimalik kaheksatunnise tööpäeva jooksul teha ja peab pidevalt 10–12 tundi tööl istuma? Veso seisukoht on, et tööülesanded, mida töötaja on kohustatud täitma, peavad olema kirjeldatud ja kokku lepitud töölepingus. “Ülesandeid ja kohustusi, milles ei ole kokku lepitud või mis ei tulene seadusest, ei ole töötaja kohustatud täitma. Töötaja on kohustatud tegema vaid kokkulepitud tööd, täitma ilma erikorralduseta ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust, kuid seda ikkagi kokkulepitud tööaja piirides.

Kui ülemus “laob” ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö käigust ja nende täitmiseks peab töötaja pidevalt ületunde tegema, on see ületunnitöö. Kui aga lihtsalt tööl “istutakse”, siis see küll ületunnitöö olla ei saa.”

Vääramatu jõud

Vääramatu jõud kohustab töötama
•• Vääramatu jõu korral on töötaja kohustatud täitma tööandja korraldust teha ületunnitööd, kui selline töö on ajutine ja tuleb teha viivitamata.

Vääramatuks jõuks loetakse:
•• loodusõnnetust või tootmisavarii ennetamist või nende tagajärgede kiire kõrvaldamise vajadust
•• õnnetusjuhtumi, tööseisaku, tööandja asjade hävimise või riknemise ärahoidmist
•• ajutiselt äraoleva töötaja asendamist
•• muud seaduses sätestatud juhud.

Avaldatud: 03 Detsember 2007

• Äripäev
• Palgaseadus

Merike Lees

Paljudes teenindussfääri ettevõtetes tekib detsembrikuu vähendatud tööajanormi korral palju ületunde, mida tööandjad eelistavad kompenseerida rahaga.

Ehkki saamatajäänud puhkeaja hüvitamiseks on kaks võimalust: maksta ületunnitöö eest lisatasu vähemalt 50% töötaja tunnipalgamäärast või hüvitada see vaba aja andmisega samas ulatuses arvestusperioodi kestel, eelistavad tööandjad esimest võimalust. Rahalise hüvitise maksmine on lihtsam ja mõned töötajaist on sellest ka rohkem huvitatud.

Bussijuhid alati tööl

GoBusi bussijuhid käivad tööl graafiku järgi ja neil vähendatakse normtunde, sest teistmoodi ei ole võimalik, rääkis GoBusi teenindusdirektor Ervin Nõmme.

Seega - kui pühapäeval 23. detsembril ja esmaspäeval 31. detsembril tööl oleva bussijuhi normtundide arv väheneb töö- ja puhkeaja seaduse järgi 6 tunni võrra - siis ametiühingu ja tööandjate vahelise üldtöökokkuleppe järgi vähendatakse ka esimese ja teise jõulupüha eel tööl oleva bussijuhi tööpäeva ühe tunni võrra. Juhul kui üks inimene kõigil neil päevadel tööl oleks, väheneks tema kuu tööajanorm 8 tunni ehk terve tööpäeva võrra.

Nõmme sõnul kompenseeritakse ületunnitöö rahaliselt, nagu seadus ette näeb.

Rahalist kompensatsiooni pakub oma bussijuhtidele ka ATKO Grupp, kus juhatuse liikme Margo Tomingase sõnul makstakse ületunnitöö eest lisatasu vähemalt 50% töötaja tunnipalga määrast.

"Kaubanduses on töötajad pühade ajal töötamisega väga rahul, sest siis on töötasu kõrgem," kinnitas Selveri teenindusdirektor Kadi Kütt.

Kauplusi varem sulgeda pole võimalik, kuid pühade tõttu väheneva tööajanormiga tekkivaid ületunde kompenseeritakse samuti rahaliselt. "Kaubandus on selline valdkond, kus enamik töötajaid on tööl vahetustega ning lepitakse teadmisega, et ühel pühadest peab ikkagi tööl olema," nentis Kütt.

Graafik hilineb

Ehkki seadus näeb ette, et normtundidele vastavat ajakava tuleb töötajatele tutvustada viis päeva enne kuu algust, ei olnud GoBusis seda eelmisel kolmapäeval veel tehtud.

"Detsembrikuu kava veel välja kuulutatud ei ole, aga logistikutel oli see juba põhimõtteliselt paigas," kinnitas Nõmme.

Tartumaa tööinspektsiooni jurist Neenu Pavel märkis, et ametiühingu ja tööandjate vahelise üldtöökokkuleppe järgi suurendatakse summeeritud tööajaga töötajatele tööajakava mittekoostamisel nende tunnitasu määra 20% võrra. Seda juhul, kui see on ka töölepingus sõnadega välja toodud.

Tasub teada

Tööajakava olgu valmis juba kuu lõpus
* Kui töötaja töötab graafiku ehk tööajakava alusel, siis tuleb normtundidele vastavat ajakava töötajatele tutvustada 5 päeva enne uue kuu algust.