Artiklid
Helve Toomla,
jurist
Kas on õige küsida tööandjalt viivist, kui palk pole laekunud vastavaks kuupäevaks?
On küll. Juhul kui tööandja sellest keeldub, võib töötaja nõuda viivist töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu. Palgaseaduse § 35 kohaselt maksab tööandja töötajale palga maksmisega või töötaja pangakontole ülekandmisega viivitamise puhul iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuulunud summast, s.t netopalgast. Viivisenõude aegumistähtaeg on neli kuud.
Kui töölepingus on kirjas, et töö tegemise koht on Eesti Vabariik, aga tegelikult Soome Vabariik, siis kas tööandjal on õigus küsida elamispinna eest raha? Ja kui suur on välislähetuse summa?
Kui töö tegemise kohaks on töölepingus näidatud Eesti, siis saab Soomes töötada töölähetuse alusel. Töölähetuse korral peab tööandja palgaseaduse § 27 alusel tagama keskmise palga ning hüvitama sõidukulud lähetuskohta ja tagasi, majutuskulud lähetuspaigas (kuludokumendi alusel, alammäär on 800 krooni ööpäevas) ning muud lähetusülesande täitmisega seotud kulud. Välislähetuse korral makstakse teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest päevaraha vähemalt 350 krooni päevas. Tulumaksuvabalt võib see summa olla kuni 500 krooni päevas.
Täpne päevaraha suurus tuleks juba enne lähetusse sõitu kokku leppida, soovitan lepingu vormistada kirjalikult.
Töölähetuse kulude hüvitus ja päevaraha ei ole palk, neid summasid ei arvestata keskmises palgas, puhkusetasus, haigusrahas ega mujal.
Küsija peaks tingimata hoolikalt uurima oma töölepingut, võib-olla on seal mingeid kokkuleppeid elamispinna kohta, kuid need ei tohi olla vastuolus seadusega.
Ille Grün-Ots
Uuest aastast ei tohi tööandja laenu anda väiksema aastaintressiga kui viis protsenti.
Palgapäevani on kaks nädalat, aga rahakotis ulub tuul. Pangaarve on kah miinustes, krediitkaardiga sai just lapsele suusad ostetud. Appi! Mida teha? Kass on näljas ja naise kehakaal hakkab Aafrika näljahädalise klassi langema.
Nõukogude ajal oli asi nii sätitud, et said kaks korda kuus raamatupidaja juures sappa võtta: avansipäeval ja palgapäeval. Mõni leiab siiani, et oli praegusest parem süsteem: kui kõik raha korraga käes, tekib eufooria oh, kui palju pappi! ja sama eufooriliselt kulub see raha ka hästi ruttu ära. Kui jupikaupa tilgutati, oli justkui lihtsam majandada.
Tegelikult on kaks täiesti legaalset võimalust, kuidas rahahädas töötaja saab tööandja abil palgapäevani välja venitada: paluda avanssi või suurema summa saamiseks võtta firmast laenu.
Arno (35) oli võtnud pangalaenu uue kodu jaoks. Sissetulekud-väljaminekud olid viimase piiri peal balansis, aga ikka mingi 40 000 krooni jäi korteri sisustamisel puudu. Tarbimislaenud ja muu säärane kallis värk oleks eelarve lõhki ajanud. Küsiski mees siis tööandjalt ja oh imet, oldigi nõus! Eks need n-ö kuldsed käerauad olid töötad ju ikka vähemalt seni, kuni laen on tagasi makstud. Intress oli ligi kolm protsenti aastas, nii et sisuliselt oli protsendita laen ja sai kenasti tagasi makstud. Järgmisest aastast ei tohi alla viieprotsendise intressiga laenu anda, aga see on ka ülimalt soodus võrreldes 16-protsendise intressiga antavatest tarbimislaenudest-arvelduskrediidist, arvab Arno.
Samasuguste kuldsete käeraudade stiilis on ka praegu kindlustusfirmade pakutav investeerimiskindlustus, mille tööandja sõlmib töötaja kasuks. Sampo Lifeil on sobiva nimega teenus: Kuldsed Käed.
Kuldsed Käed
Asja iva on selles, et kui mõne teise kindlustusteenuse puhul (töötaja saab teoreetiliselt raha kasutada kohe esimese vajaduse korral) peab tööandja tasuma erisoodustusmaksu, siis Kuldsete Käte puhul makstakse töötajale kindlustussumma välja alles pärast lepingu lõppemist (näiteks viie aasta pärast) ning tööandja peab makse maksma alles siis. Kui töötaja peaks varem töölt lahkuma, ei saa ta tuhkagi, sest kindlustuslepingus on soodustatud isikuks märgitud tööandja ja kui töötaja n-ö alt veab, võib tööandja kasutada raha millekski muuks näiteks uue töötaja leidmiseks.
Pisikese õmblusfirma juht Mare ütleb, et tema annab nii avanssi kui ka laenu vaid erandkorras. Ma tean kõikvõimalikke seadusi ja määrusi, aga eelistan laenu anda n-ö omast taskust, mitte firma rahast. Selliseid juhuseid tuleb ette kõige rohkem kord kahe kuu kohta ja seda ka mõne üksiku inimese puhul. Kõike võib ju juhtuda: kellel suri isa ära, kellel mees joob, kes tegi autoga avarii Ja minu töötajad on üldjuhul niigi vaesed, kinnitab Mare.
Laenuintress kerkib
Seni kolm protsenti
Jaanuarist viis protsenti
Tööandjal on kogu aeg olnud õigus anda oma töötajale pisikese protsendiga laenu.
Rahandusministri selle aasta 3. septembri aasta määrusega nr 46 muudeti Tulumaksuseadusest tulenevate õigusaktide kinnitamine § 2.
Muudatus sätestab, et vastavalt tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 punktile 6 loetakse erisoodustuseks töötajale laenu andmine intressiga alla viie protsendi aastas.
Kehtima hakkab uus intress 1. jaanuarist 2008.
Helve Toomla
jurist
Kui kuupalgaline kontoritöötaja teeb pärast oma tavapärase tööaja lõppu (17.00) ületunde kella 20-ni, kas siis töö tasustamisel tuleb maksta kahe tunni eest 10% lisatasu tunnipalgamäärast õhtusel ajal töötamise eest ning kolme tunni eest lisatasu 50% tunnipalgamäärast ületundide eest? Ehk teisisõnu kui ületunnid jäävad õhtusesse või öisesse aega, siis kas makstakse selle aja eest tavapärast töötasu + ületunni lisatasu (50% tunnipalgamäärast)? + lisatasu õhtusel ja/või öisel ajal töötamise eest vastavalt vähemalt 10% või 20% tunnipalgamäärast?
Töö- ja puhkeaja seadus ei tee kuupalgalise kontoritöötaja suhtes mingeid erandeid. Ületunnitöö suhtes tuleb pooltel kokku leppida. Samas kokkuleppes tuleks näidata ka hüvitamise viis lisatasu või vaba aeg.
Seega peab tööandja taotlema töötajalt üle normi töötamist või vähemalt olema sellega nõus. Kui tööandja seda ei tee ja vahel isegi ei tea, et kontoris tehakse hilisõhtuni tööd, ei saa rääkida ületunnitööst ega ka lisatasudest sel põhjusel, et töötaja ei ole ilma kokkuleppeta kohustatud üle oma aja tööd tegema.
Kui aga üle normi töötamiseks ja selle rahaliseks hüvitamiseks on kokkulepe olemas, tuleb selle eest ka kuupalgalisele kontoritöötajale maksta lisatasu ületunnitöö eest vähemalt 50%, õhtusel ajal töötamise eest 10% ja öisel ajal 20% töötaja tunnipalga määrast. Kõik lisatasud arvutatakse tunnipalgast lähtudes eraldi ja lisatakse põhipalgale.
Nelli Pello
Riiklikel pühadel töötamine korvatakse kas kahekordse tasu või vaba aja andmisega. Nii tööandjad kui töövõtjad on päri, et esimene variant on motiveerivam.
Tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja Niina Siitami sõnul makstakse riiklikel pühadel tehtud töö eest vähemalt kahekordset tasu. «Kui töötatakse graafiku järgi, lisandub kuupalga sees olevale päevapalgale üks päevapalk. Graafikuvälisel töötamisel makstakse kuupalgale lisaks kahekordne päevapalk. Kui kas või osa pühadest langeb vahetuse ajale, makstakse kahekordset tasu kogu vahetuse eest,» selgitab Siitam.
Veendumaks, et pühadel töötamise eest on makstud seadusega ettenähtud tasu, on Siitami sõnul töötajal õigus nõuda palga maksmisel kirjalikku teatist talle arvutatud palga koostisosade ehk põhipalga, lisatasude, preemia ja juurdemaksete kohta. «Kui tööandja on jätnud lisatasud maksmata, võib talt selgitust nõuda. Kui see tulemusi ei anna, on töötajal õigus pöörduda nõudega töövaidluskomisjoni või kohtusse,» ütleb Siitam.
Kui aga tööandja ja töövõtja lepivad kokku, et pühadel töötamise eest antakse töövõtjale vaba aeg, makstakse pühadel töötamise eest nagu tavalisel tööpäeval.
Pühadel töötavad noored
Sokos Hotel Viru personalijuhi Maret Kaldmaa sõnul eelistavad hotelli töötajad pühadel töötades topelttasu vabadele päevadele.
«Meie töötajate seas on neid, kes ise ennast pühadeks tööle panevad. Üldiselt on tegu nooremate inimestega, kel veel peret ei ole. Detsembrikuu vahetuste koostamise teeb lihtsamaks seegi, et kui eestlased eelistavad olla kodus pigem jõulude ajal, siis vene rahvusest töötajatele on olulisem aastavahetus. Graafikuid koostades jälgime alati seda, et need, kes kord pühade ajal tööl olnud, kindlasti järgmiste pühade ajal vabad oleksid,» räägib Kaldmaa.
Sokos Hotel Viru vastuvõtu vahetusevanem Siim Palu töötab nii 24. kui 26. detsembril ning saab selle eest topelttasu. «24. detsember on minu jaoks tavaline tööpäev. Töötan kaheksast kaheksani. Jõule tähistan pärast tööd kodus. Minu jaoks oli olulisem, et 31. detsember oleks vaba,» seletab Palu.
Tööandjale kulukam
Ka Tallinna kaubamaja personalijuht Malle Annuka kinnitab, et enamik nende töötajaist soovib pühadel töötamise eest kahekordset tasu, mitte vaba aega. «On töötajaid, kes just soovivadki pühadel töötada, nii selle melu kui ka topelt tasustamise pärast,» nendib Annuka.
Personalijuhi sõnul jälgitakse graafikute tegemisel, et töötajad, kes on jõululaupäeval tööl, oleksid teisel jõulupühal vabad ja vastupidi. Esimesel jõulupühal on kaubamaja traditsiooniliselt kinni.
A&G Toitlustuse ASi juhataja Riho Mahlapuu sõnul makstakse firma restoranide Paat, Balthasar, Karl Friedrich ja Postipoisi trahteri töötajatele riiklikel pühadel töötamise eest kahekordset tasu.
«See kokkulepe kujunes välja juba 1996. aastal, mil tegevust alustasime. Arvan, et kahekordne töötasu on töötajale motiveerivam hüvitis kui vabade päevade andmine, kuigi tööandjale palju kulukam. Enamik seitse päeva nädalas avatud restoranidest töötab kahes vahetuses, mis koosneb ühest nn pikast viiepäevasest ja ühest nn lühikesest kahepäevasest vahetusest kahe nädala jooksul. Kuna kahe nädala sisse jääb ka seitse vaba päeva, on see töötajale piisav ning lisapäevadele eelistatakse kahekordset töötasu,» kommenteerib Mahlapuu.
Riigipühal tehtud töö
Riigipühal tehtud töö eest makstakse vähemalt kahekordselt, olenemata sellest, kas töötati graafikukohaselt või graafikuväliselt.
Kui vahetus algab riigipühaeelsel päeval ja lõpeb riigipühal või algab riigipühal ja lõpeb riigipühajärgsel päeval, tasustatakse tööd sellises vahetuses nagu riigipühal.
Töötaja soovil võib tööandja hüvitada riigipühal graafikuvälist töötamist vaba aja andmisega tööl oldud aja ulatuses. Sel juhul tasustatakse riigipühal tehtud tööd nagu tööd tavalisel tööpäeval.
Allikas: palgaseadus
Ille Grün-Ots
Ületunnitöö tegemise kokkulepe tuleks kindlasti kirjalikult fikseerida.
Helistad sõbrale reedel kell kuus nädalalõpp ja teeks midagi. Oh, olen tööl, läheb veel paar tunnikest, on vastus. Helistad nädala, kahe pärast samal ajal jutt sama. Rohkem enam ei helista.
Kolme nädala pärast helistab sõber ja küsib roppväsinud häälega: Ega sa mõnd head tööõiguse juristi tea? Tegi teine, lollike, ületunde. Enda meelest hirmus tubli, et palgapäeval kena lisaraha näha. Selgus aga, et tühjagi. Ülemus vaid irvitas: ise ei saa tööga töö ajal hakkama ja kui ei saa, siis tulebki nii kaua teha, kui asi tehtud saab. Mis raha siin veel?!
Õigusbüroo Conseil jurist Inge Veso on veendunud: vaatamata sellele, et töötaja ei jõua tööd valmis seadusega ette nähtud tööajal, ei saa tööandja teda kohustada töötama üle kokkulepitud tööajanormi. Ta täpsustab: Töölepingu mõiste järgi on tööleping töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd ja tööks loetakse töötegemist kui protsessi. Kuna töö- ja puhkeaja seaduse kohaselt on ületunnitöö töötamine üle kokkulepitud tööajanormi, siis, vaatamata sellele, et töötaja ei jõua tööd valmis, ei saa tööandja kohustada töötajat töötama üle kokkulepitud tööajanormi, välja arvatud vääramatu jõu korral.
Veso soovitab igal juhul enne ületundide tegemist tööandjaga kokkulepe sõlmida: Seadus ei sätesta kokkuleppe kirjalikku vormi. Töö- ja puhkeaja seadus ütleb, et ületunnitööd võib teha poolte kokkuleppel. Ületunnitöö tegemise kokkuleppes tuleb kokku leppida ka ületunnitöö hüvitamise viisis: kas ületunnitöö hüvitatakse vaba aja andmisega või makstakse lisatasu. Siiski on soovitav kokkulepe sõlmida kirjalikus vormis või meilide vahetamise teel. Kuid kokkuleppe puudumine ületunnitöö tegemiseks ei võta töötajalt õigust nõuda lisatasu võimaliku tehtud ületunnitöö eest. Vaidluse korral on oluline ületunnitöö tõendamine, mistõttu on võimalik kasutada ka tunnistajaid, e-kirju jne.
Ülemus kiusab
Ikkagi: tööaeg on meil põhimõtteliselt küll seadusega normeeritud. Mida aga ikkagi teha, kui ülemus laob nii palju ülesandeid, et neid pole võimalik kaheksatunnise tööpäeva jooksul teha ja peab pidevalt 1012 tundi tööl istuma? Veso seisukoht on, et tööülesanded, mida töötaja on kohustatud täitma, peavad olema kirjeldatud ja kokku lepitud töölepingus. Ülesandeid ja kohustusi, milles ei ole kokku lepitud või mis ei tulene seadusest, ei ole töötaja kohustatud täitma. Töötaja on kohustatud tegema vaid kokkulepitud tööd, täitma ilma erikorralduseta ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust, kuid seda ikkagi kokkulepitud tööaja piirides.
Kui ülemus laob ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö käigust ja nende täitmiseks peab töötaja pidevalt ületunde tegema, on see ületunnitöö. Kui aga lihtsalt tööl istutakse, siis see küll ületunnitöö olla ei saa.
Vääramatu jõud
Vääramatu jõud kohustab töötama
Vääramatu jõu korral on töötaja kohustatud täitma tööandja korraldust teha ületunnitööd, kui selline töö on ajutine ja tuleb teha viivitamata.
Vääramatuks jõuks loetakse:
loodusõnnetust või tootmisavarii ennetamist või nende tagajärgede kiire kõrvaldamise vajadust
õnnetusjuhtumi, tööseisaku, tööandja asjade hävimise või riknemise ärahoidmist
ajutiselt äraoleva töötaja asendamist
muud seaduses sätestatud juhud.
Lehekülg 1430 / 1593
