Artiklid
Tiina E. Tammeleht
EAKLi õigussekretär
Väidetavalt ei pea tööandja hüvitama töötaja esmaseid prille, kuna need võivad olla tingitud töötaja vanusest. Samuti ei kompenseerita prille osalise tööajaga töötajatele. Kas selline määruse tõlgendus on õige?
Määrus kohustab tööandjat korraldama töötajale, kes vähemalt poole oma tööajast töötab kuvariga, tervisekontrolli tööle asumise esimese kuu jooksul, hiljem töötervishoiuarsti ettenähtud ajal, kuid mitte harvem kui kolme aasta tagant.
Kui tööandja pole seda teinud ega oma kohustust täitnud, siis ei ole mõtet hakata keerutama, vaid tuleb arstitõendi alusel mõistlikus ulatuses prillid või muud abivahendid kas hankida või kokkuleppel töötajaga kompenseerida. Töötaja ei pea minema küsima tervisekontrolli, sinna peab teda saatma tööandja. Kui tööandja seda ei teinud, on see tema viga.
Määrus näeb ette, et prillid või muud nägemise abivahendid kompenseeritakse töötajatele, kes vähemalt poole oma tööajast töötavad kuvariga.
Siin ei ole öeldud, et tööpäev peaks olema kaheksa tundi, jutt on töötaja tööajast. Kui inimesel on neljatunnine tööpäev, siis määruse järgi peab ta vähemalt kaks tundi töötama kuvari taga.
Kadri Lühiste, töötukassa nõunik
Kui ma jäin töötuks Soomes, kuid elan Eestis ja olen Eesti kodanik, siis kummast riigist ma töötuskindlustust saan? Kuhu pöörduda?
Töötuks jäädes on üldjuhul õigus taotleda töötushüvitist selles riigis, kus te töötuks jäite, antud juhul Soomes. Kui aga olete pärast töötuks jäämist pöördunud tagasi Eestisse, on teil õigus taotleda töötuskindlustushüvitist ka Eestis, kuid ainult juhul kui läksite välisriiki ajutiselt tööle, näiteks töötasite aastase lepinguga, ja naasite lepingu lõppedes Eestisse. Või olete piirialatöötaja, see tähendab, et töökoht oli küll Soomes, kuid säilitasite elukoha Eestis ning olete Eestis käinud vähemalt kord nädalas.
Kui taotlete erandkorras Eestis töötuskindlustushüvitist, peate pöörduma kõigepealt tööturuameti piirkondlikku osakonda ja võtma end töötuna arvele. Tööturuameti piirkondlikus osakonnas tuleb esitada avaldus töötuskindlustushüvitise taotlemiseks ja lisada avaldusele Soome tööhõiveameti väljastatud tõend E301. Juhul kui te ei lasknud endale enne Soomest lahkumist väljastada tõendit E301, tuleb esitada taotlus tõendi E301 saamiseks. Töötuskindlustushüvitise taotlusele tuleb lisada ka kõik Soomes töötamist tõendavad dokumendid, nagu tööleping, palgalehed, tööandja tõendid jmt.
Anne Adamson
advokaadibüroo Sorainen Law Offices jurist
Kindlasti ei meeldiks kellelegi meist olukord, kui äriühingu aktsionäri või osanikuna avastad ühel päeval, et sinu äriühingust lahkunud juhtorganite liikmed on asutanud sinu ühinguga konkureeriva ühingu, värvanud sinu juurest lahkunud töötajad ning kasutavad oma tegevuses olulisel määral sinu ühingus saadud teadmisi ja kogemust. Sellises olukorras leidsid end ASi Balteco (edaspidi: hageja) aktsionärid 2002. aastal ning esitasid hagi oma konkurendi vastu, mille asutasid 2001. aastal hageja juhtorganite endised liikmed koos hageja endiste töötajatega. Alles 16. novembril 2005. a jõudis see hagi lõpliku lahenduseni Riigikohtus.
Konkurentsiseaduse järgi on konkurents kõlvatu, kui konkurendi teod on heade kommete ja tavadega vastuolus ning tema äritegevus ebaaus. Keelatud tegude mitteammendava loeteluna toob seadus muuhulgas konfidentsiaalse teabe kuritarvitamist ning konkurendi töötaja või esindaja ärakasutamist. Nimetatud teod loetakse kõlvatuks konkurentsiks ainult juhul, kui:
- kasutatud teave on saadud seadusevastaselt ja
- konkurendi töötajat või esindajat kasutatakse ära, mõjutades teda tegutsema mõjutaja või kolmanda isiku huvides.
Hageja leidis, et konkurendi tegevus rikkus kõlvatu konkurentsi keeldu, kuna konkurent sai olulise konkurentsieelise, kasutades ära hageja endiste juhtivate isikute kaudu hageja konfidentsiaalset teavet, võttes üle hageja poolt välja koolitatud töötajaid ning hageja toodete tarnijaid.
Antud kaasuses ei vaidlustanud keegi asjaolu, et loodud äriühing osutas hagejale konkurentsi. Küsimus seisnes vaid selles, kas konkureeriv tegevus oli keelatud. Kohus leidis, et hageja endise juhatuse liikme saamisega konkurendi juhatuse liikmeks ning selle kaudu varem saadud kogemuste ja teadmiste kasutamisega uues ametis ei ole toimunud konfidentsiaalse informatsiooni kuritarvitamist ega seega ka kõlvatut konkurentsi, kuna teave, mida konkurent kasutas, ei olnud saadud seadusevastaselt. Samuti polnud hageja töötajaid või esindajat mõjutatud kellegi kolmanda huvides.
Samuti toonitas kohus, et aktsiaseltsi nõukogu ja juhatuse liikme osas kohalduv äriseadustikust tulenev konkurentsikeeld ei laiene aktsiaseltsist lahkunud äriühingu juhtorganite liikmete suhtes ning kuna hageja ei olnud oma juhatuse või nõukogu liikmetega ega ka töötajatega sõlminud kokkulepet konkurentsi osutamise keelamise kohta pärast nende isikute kohustuste täitmise lõppemist hageja juures - ei tulenenud toodud isikutele konkurentsikeeldu ka lepingulistest seostest hagejaga.
Siinkohal sai taaskord kinnitust põhimõte, et kuna konkurentsikeelu näol on tegemist nii töötaja kui ka juhtorgani liikme tegevusala või töö- ja ametikoha vaba valiku piiramisega, siis peab lepingu kehtivuse lõppedes kehtiv konkurentsikeeld olema sätestatud seaduses või poolte sätestatud kokkuleppes. Seetõttu on oluline, et töö- või juhtorgani liikme lepingus oleks vastav piirang selgelt märgitud.
Seega ei päästa ettevõtjat ülalkirjeldatud ebameeldivast olukorrast ka konkurentsiseadus, kui töötajate, juhatuse ja nõukogu liikmetega puuduvad vastavat tegevust keelavad või piiravad kirjalikud kokkulepped. Sellest hoolimata usutakse paljudes organisatsioonides ikka veel, et võimalikke ülejooksmisi on võimalik muul viisil ennetada, või et töö- või ametisuhte lõpetamisel suudetakse jõuda edasises "lubatud tegevuses" kokkuleppele.
Enne võtmeisikute lahkumismomenti tuleks kokkuleppele jõuda, mis ootab neid ja äriühingut ees, kui nendevaheline koostöö peaks lõppema.
Eesti Tööandjate Keskliit tahab tõsta sotsiaalmaksu miinimumkohustuse praegu kehtiva alampalgani ehk 3000 kroonini järgmisest aastast.
"Arvestades eelseisvaid meditsiinisektori palgaläbirääkimisi, mis haigekassa järgmise aasta eelarvet taas defitsiidiga ähvardavad, tuleks kriisisituatsiooni ennetada ja sotsiaalmaksu miinimumbaasi tõstmine varakult ära otsustada," ütles Tööandjate Keskliidu juhataja Tarmo Kriis.
Sotsiaalmaksu miinimumi arvestusbaas puudutab kõige otsesemalt FIEde maksukoormust ja riigi tulusid, kuna riik tagab teatud osale elanikkonnast (ca 50 000 isikut) tasuta pensioni- ja ravikindlustuse.
Sellest aastast tõsteti tänu Tööandjate Keskliidu survele sotsiaalmaksu miinimumi arvestusbaas 700 kroonilt 1400 kroonile, mis tõi haigekassa eelarvesse juurde 140 miljonit krooni.
"Miinimumbaasi tõstmine võimaldaks ühtlasi tööõnnetuste ja kutsehaiguste hüvitiste katmist jätkuvalt haigekassa eelarvest, mis aitaks lahendada palju vaidlusi tekitanud tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustamise küsimuse," märkis Kriis.
Koostöös sotsiaalmaksu miinimumkohustuse tõstmiseks alampalgani leppisid Tööandjate Keskliit ja Ametiühingute Keskliit kokku mullu sõlmitud alampalga leppes.
Helve Toomla, ametiühingute jurist
Töötan riigiasutuses juba kümme aastat. Eelmisel aastal jäin lapsehoolduspuhkusele ja minu asemele võeti uus inimene. Talle määratud töötasu erineb minu omast. Kas on õigus määrata asendajale kõrgem töötasu, kui mõlema inimese ametijuhend on ühesugune? Kas tööle tagasi minnes on ka minul õigus nõuda kõrgemat töötasu?
Ühesuguste tööülesannete täitmisel võivad palgad olla erinevad nii avalikus teenistuses kui ka töölepingu alusel töötavatel inimestel, kuna töö tegijad on erinevad oma oskuste, kvalifikatsiooni, kohusetundlikkuse, suhtlemisoskuse, töökogemuste ja palju muu poolest. Tööandja või asutus võib asendajale kõrgemat palka maksta, see ei ole keelatud. Pärast lapsehoolduspuhkuse lõppu võib ka küsija kõrgemat palka taotleda, kuid nõudeõigust üksnes selle tõttu, et asendaja töötasu oli kõrgem, tal ei ole.
Töötan töölepinguga riigiasutuses. Olen 65-aastane ja töötanud samas asutuses veidi üle kümne aasta. Kui mind vanuse tõttu koondatakse, siis mitu kuud peab mulle sellest ette teatama ja mitme kuu eest makstakse kompensatsiooni?
Töölepingu lõpetamine koondamise tõttu on üks lepingu lõpetamise alus, vanus teine. Koondamine on lubatud siis, kui väheneb töömaht, töö korraldatakse ümber või lõpeb töötaja töö mingil muul põhjusel. Sel juhul tuleb töötajale, kelle tööstaa tööandja juures on üle kümne aasta, eelseisvast koondamisest vähemalt neli kuud kirjalikult ette teatada.
Kui teatatakse vähem, tuleb tööandjal vähem teatatud aja eest maksta hüvitust keskmise päevapalga ulatuses iga tööpäeva eest, mille võrra töölepingu lõpetamisest vähem ette teatati.
Lisaks etteteatamistähtaja rikkumise hüvitusele tuleb sellise staaiga inimesele töölepingu lõpetamisel koondamise tõttu maksta hüvituseks neli keskmist kuupalka.
Vanuse tõttu kellegi töölepingut enam lõpetada ei saa, sest see oleks töötaja diskrimineerimine ehk ebavõrdne kohtlemine vanuse tõttu. 8. veebruaril muutis riigikogu töölepingu seadust nii, et see töölepingu lõpetamise alus on nüüd kehtetu.
Lehekülg 1431 / 1514
