Artiklid
Ille Grün-Ots
Helista minu telefoniga, mu tööandja maksab! Pole just harv repliik seltskonnas.
Oma kasutamata jäänud limiidiga töötelefoni pakutakse teistele helistamiseks eriti kuu lõpus. Üldjuhul kehtib tööandja poolt makstavate telefoniarvete puhul reegel: limiiti ületavad kõned tuleb kinni maksta ja jääki ei kanta järgmisesse kuusse üle. Tavaliselt ei kontrolli tööandja ka seda, kellele on helistatud.
AS-i Topauto müügidirektor Erkki Ots ütleb, et nende firmas on mobiilide kuulimiit 1000 ja 2000 krooni vahel, see sõltub inimese ametipostist ning on kirjas töölepingu lisas. Kui üle limiidi räägitakse, tuleb see järgmisel kuul palgast kinni maksta. Keegi ei aja ka näpuga järge, veel vähem tellitakse mingeid kõne-eristusi: millised töö-, millised erakõned. Kord aastas vaadatakse firmas kõigi töötajate kuulimiit üle.
Mõnes firmas kehtivad samad limiidid juba viis-kuus aastat. See on töötajale pigem kasulik, sest kõned lähevad odavamaks ja juurde tuleb soodustusi.
Tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja Niina Siitami sõnul ei sätestagi õigusaktid töötajale mobiiltelefoniga rääkimise kululimiiti tööülesannete täitmiseks. Ehk siis mingit erisoodustusmaksu pole vaja maksta. Limiidi kehtestamine ja selle suurus ei sõltu sellest, kes on telefoni omanik kas töötaja või tööandja, ütleb Siitam.
Talle jääb ka arusaamatuks, miks nõutakse mõnel pool, et uus töötaja, kes soovib oma isiklikku telefoni koos numbriga ka töötelefonina kasutada, vormistaks numbri telefoni operaatorfirmas ametlikult tööandjale.
Hulgimüügifirma müügimees Mart kiidab oma tööandjat taevani: Meilt on korra juurdemaksu nõutud n-ö erakõnede eest kui ühel jõuluajal reklaamiti kodututele koertele annetamist, mida sai teha mobiili teel. See ei sobinud kuidagi töiste asjade alla. Aga muidu on meil kunagi ammu suuliselt paika pandud kuulimiit, mille ületamisel keegi küll seni pole raha nõudnud. Kui just keegi pidevalt intiimteenuste telefonile ei helista, see hakkaks ju silma.
Tihti on töötajad nõutud: paljude teenuste eest saab maksta mobiiltelefoni vahendusel, kuidas aga toimida, kui tegu on isikliku teenusega, aga telefon on firma oma? Erkki Otsa sõnul on Topautos korraldatud asi nii, et parkimise eest saab firma telefoniga maksta. Sama ütleb ka Mart: Meil on parkimine mobiiliga firma kulul, sest pidevalt tuleb tööasju ajades auto kuhugi ju seisma jätta.
Majandusministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Kalev Vapperi sõnul tuleb nende töötajatel mobiiltelefoniga tehtud maksed tasuda (esitatakse arve). Ka ei varusta ministeerium sellest aastast töötajaid mobiiltelefoniga, välja arvatud erandjuhud (nt juhtkond).
Kuupileti ostmine
Vahel oleks vaja osta ka ühis-transpordi kuupiletit mobiili vahendusel, eriti kui kodus pole tavatelefoni. Portaal www.pilet.ee pakub selleks omapoolset lahendust:
Kui töötelefoniga ost õnnestub, puudutab teema vaid töötaja ja tööandja vahelisi kokkuleppeid;
kui ei õnnestu, peab tööandja tegema avalduse mobiilioperaatorile, võimaldamaks ka piletiostu;
kui tööandjal puudub selleks soov, peab sõlmima kodupangaga lepingu, et tellida isikliku raha eest töötelefonilt pileteid (analoogselt näiteks parkimisteenusega).
Mis parkimisse puutub, siis kõige lihtsam ja kiirem viis on proovida oma mobiiltelefoniga teha üks katsetehing.
FIE-l on kasutusel mitu telefoni
Hoopis teine mure on telefoniarvetega neil, kes on ise endale tööandjad ehk siis FIE-d (füüsilisest isikust ettevõtjad).
Nad maksavad ise küll kinni kõik kõned, aga töökõned on töine kulu ja seega ka legaalselt tulust mahaarvatav.
Kuidas aga hiljem maksuametile põhjendada, et just nii palju kõnesid olid töised ja nii palju erakõned?
FIE-asjatundja Olavi Kärsna pakub, et maksuvabade kõnede aluseks võib võtta mingi enda meelest reaalse protsendi kõikidest kõnedest.
Aga võib ka näiteks kolme kuu kõnede väljavõtte pealt võtta keskmise protsendi ja seda siis kasutada.
On ka võimalus, et inimese nimele, kes on FIE, on registreeritud viis telefoni.
Siis võib olla variant, et üks neist on n-ö töötelefon, mille kõik kõned võib kuludesse kanda. Nii ka tihti tehakse.
Kui kauaks võib saata töötajat välislähetusse? Millised kulutused hüvitatakse ja kui suur on päevaraha?
Erki Vabamets, Advokaadibüroo Ruus, Koch & Vabamets vandeadvokaat:
Tööandjal on õigus lähetada töötaja töölähetusse mitte kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks. Lähetuse kestus ei sõltu sellest, kas sihtkohaks on välisriik või mõni paikkond Eestis, mis jääb väljapoole töölepinguga määratud töö tegemise asukohta. Poolte kokkuleppel võib lähetus kesta ka kauem.
Töölähetuse korral on tööandja kohustatud hüvitama töötajale sõidukulud töökohast lähetuskohta ja tagasi, majutuskulud lähetuspaigas ning muud dokumentaalselt tõendatud lähetusülesande täitmisega seotud kulud (nt pagasivedu, linnasisesed sõidud, sideteenused jms). Samuti peab töötajale maksma päevaraha teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest.
Välislähetuse korral peab töötajale lisaks hüvitama ka reisikindlustuse ja viisa vormistamise kulud kindlustuspoliisi koopia või viisakoopia või muu seda kulu tõendava dokumendi alusel.
Päevaraha peab töötajale maksma juhul, kui lähetuskoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel asula piirist, kus paikneb töökoht. Päevaraha alammäär on riigisisesel lähetusel 50 krooni päevas ja välislähetusel 350 krooni päevas. Kuid tööandja võib n-ö maksuvabalt maksta päevaraha riigisisesel lähetusel kuni 80 krooni päevas ja välislähetusel kuni 500 krooni päevas.
Olen töötanud aastaid ühe tööandja juures. Viimasel ajal on nägemine halvenenud. Kas mul on õigust nõuda, et tööandja hüvitaks mulle prillid (või ka operatsiooni). Peab mu töölepingus olema sellekohane punkt?
Niina Siitam, tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja:
Tööandja peab töötajale, kes vähemalt poole oma tööajast töötab kuvariga, korraldama tervisekontrolli, mis hõlmab silmade ja nägemise kontrolli.
Silmade ja nägemise kontrolli korraldamisel arvestatakse silmaarsti määratud tähtaega konkreetsele töötajale, kuid mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul, või töötaja nõudmisel kuvariga töötamisel tekkinud nägemishäirete korral.
Kui kontrollis selgub, et töötaja nägemisteravus on vähenenud, peab tööandja hankima arsti tõendi alusel töötajale kuvariga tööks ettenähtud prillid või muud nägemisteravust korrigeerivad abivahendid (läätsed) või kokkuleppel töötajaga hüvitama nende maksumuse.
Kui tööandja töötajale vajalikke prille ei hangi, võivad pooled kokku leppida prillide maksumuse hüvitamises töölepingus.
Muid tööandja kohustusi nägemisteravuse taastamiseks (operatsioon) seadus ette ei näe.
Heike Härma
Heli Raidve Tööõigusabi jurist
Detsembris võib mõne töötaja tööajanorm lüheneda kuni 6 tunni võrra, ühtlasi võib tekkida kolme eri tööajanormiga töötajaid.
Seadus
* N 25 Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale vahetult eelnevat tööpäeva lühendatakse kolme tunni võrra. töö- ja puhkeaja seadus
Töö- ja puhkeaja seaduse kohaselt on töötaja tööaja üldine riiklik norm 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas. Tööaja summeeritud arvestuse korral lähtutakse tööaja arvestamisel tööaja üldisest riiklikust normist.
23. ja 31. detsembril tuleb tuleb tööajanormi kolme tunni võrra lühendada. Tööõigusnõukogu on selgitanud, et tööajanormi lühendatakse ainult nendel töötajatel, kes töötavad vahetult pühadele eelneval päeval. Seega töötajatel, kes ei tööta vahetult pühadele eelneval päeval, tööajanorm ei vähene.
Juhul, kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik inimese tööpäeva kolme tunni võrra lühendada, lüheneb vaatamata sellele tema tööajanorm ning üle kokkulepitud tööajanormi töötatud tunnid muutuvad ületundideks. Töö- ja puhkeaja seadus ei tee osalise tööajaga töötava isiku puhul tööaja lühendamise osas erandit. Seega tuleb lühendada ka osalise tööajaga töötaja tööajanormi.
PANE TÄHELE
* Kui töötaja töötab graafiku ehk tööajakava alusel, siis tuleb normtundidele vastavat ajakava töötajatele tutvustada 5 päeva enne kuu algust.
Arvuta enda detsembri tööajanormi
1. Tööajanorm ei lühene - norm 144 tundi
* Lühendamata riiklik täistööaja norm on 144 tundi.
* Kui töötaja ei tööta 23. ega 31. detsembril, siis tema tööajanorm ei vähene üldse.
2. Norm väheneb 3 tunni võrra - norm 141 tundi
* Töötaja töötab ainult ühel riigipühale eelneval päeval, st 23. või 31. detsembril. Teisel riigipühale eelneval päeval töötaja ei tööta.
* Töötaja detsembri tööajanorm väheneb kolme tunni võrra ning on 141 tundi.
* Arvestades, et enamik inimesi töötab esmaspäevast reedeni, ongi nende detsembrikuine tööajanorm sel aastal 141 tundi.
3. Norm väheneb kuue tunni võrra - norm 138 tundi
* Töötaja töötab nii pühapäeval, 23. detsembril, kui ka esmaspäeval, 31. detsembril, ehk mõlemal riigipüha eelsel päeval.
* Töötaja detsembri tööajanorm väheneb 6 tunni võrra ning on 144-6=138 tundi.
Helve Toomla,
ametiühingute jurist
Sooviksin teada, kuidas on määratud korteriühistu juhatuse esimehe palk. Korteriühistuseadusest ja mittetulundusühingute seadusest seda välja ei lugenud, põhikirjas ka märget pole. Kas KÜ juhatus võib palga suuruse ise otsustada või on selleks vaja üldkoosoleku otsust? Kas juhatuse esimehe mobiilikõned võib kinni maksta ilma kõneeristusteta ja kas selleks on ette nähtud ka mingi piirmäär?
Korteriühistu juhatuse esimehega ei sõlmita töölepingut, seepärast pole õige rääkida ka tema palgast. See ei tähenda, et esimees peaks oma tööd tasuta tegema. Temaga sõlmitakse volituste ajaks käsundusleping, milles näidatakse muu hulgas tasu suurus ja võidakse kokku leppida ka telefonikõnede limiidis jms. Õigusaktid selles osas täpseid ettekirjutusi ei anna.
Käsunduslepingu suhtes tööseadused ei kehti, seda reguleerib võlaõigusseadus.
Mittetulundusühingute seaduse kohaselt on juhatuse või muu organi liikmega, sh esimehega, tehingu (lepingu) tegemise otsustamine ja selles tehingus esindaja määramine üldkoosoleku pädevuses. Seega tuleks korteriühistu üldkoosolekul üheaegselt juhatuse ja esimehe valimisega määrata ka inimene, kes sõlmib esimehega käsunduslepingu. Igati mõistlik on lepingutingimused, sh tasu, üldkoosolekul otsustada.
Kui mul on pedagoogika magistrikraad, kas mul on võimalus tööandjalt palgatõusu nõuda? Sel aastal sain magistrikraadi (koolieelse lasteasutuse juhtimine). Praegu töötan õpetajana.
Töölepingu alusel töötav töötaja (sh õpetaja) teaduskraadi eest lisatasu nõuda ei saa. Ainult riigiametnikele makstakse lisatasu magistrikraadi eest 10% ja doktorikraadi eest 20% ametipalgast.
Lisatasu saamiseks või palga tõstmiseks tuleb küsijal tööandjaga läbi rääkida. Soodsa kokkuleppe korral tehakse töölepingus palgatingimuste muudatus.
Lehekülg 1433 / 1593
