Artiklid
Sotsiaalministeerium kohtus 18. oktoober 2007 ametiühingutega, et arutada töölepinguseadusest tulenevaid töö- ja puhkeaja küsimusi.
Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Janno Järve sõnul peame oma töö- ja puhkeaja viima vastavusse Euroopa Liidu nõuetega. Kohtumisel räägiti näiteks ületunnitöö hüvitamisest, õhtusel ajal töötamisest, lühendatud tööajast ning puhkuse arvestamisest.
Osalejad olid arvamusel, et ületunnitööd peaks kindlasti rahaliselt hüvitama.
Samas jäädi seisukohale, et õhtusel ajal töötamine peaks jääma täiendavalt rahas hüvitatavaks. Leiti veel, et teatud tööd on pingelised, ohtlikud või kahjustavad ning nende puhul on lühendatud tööaeg põhjendatud.
Teise olulise teemana arutati puhkuse küsimusi. Ümarlaual osalejad olid ühel meelel, et puhkust võiks arvestada tööpäevades. Praktikas on meil probleeme, et kalendripäevades arvestatud puhkust võetakse välja tööpäevades (esmaspäevast reedeni). Seega on selguse huvides otstarbekas määrata puhkuse pikkus tööpäevades. Seaduse mõte on see, et inimene puhkaks neli nädalat, ütles Järve. Kohalolijad nõustusid, et puhkust võib kasutada osadena, kuid ühe osa pikkus peaks olema vähemalt kaks nädalat.
Räägiti ka pikendatud põhipuhkusest ja lisapuhkusest erinevatele töötajate gruppidele.
Ametiühingud hindasid kehtivat seadust sobivaks ja tegid ettepaneku, et täiendavat puhkust tuleks kasutada puhkamiseks ning ei tohiks olla võimalust täiendavaid puhkusepäevi rahas kompenseerida.
Kõik osapooled olid ühel meelel, et õppepuhkuse reegleid tuleb lihtsustada ja kasutajasõbralikumaks muuta.
Järgmine konsultatsioon partneritega toimub 24. oktoobril, teemal töösuhte alustamine ja lõpetamine.
Eli Lilles
Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja
Olga Grigorjeva
Pole saladus, et mõned võõrtöölised saavad Eestis madalamat palka kui kohalikud. Tõsi, keegi neist ei võitle oma õiguse eest saada kohalike elanikega võrdset palka.
Viimasel ajal on palju räägitud sellest, et Eestisse oleks vaja massiliselt odavat võõrtööjõudu. Tööandjad peaksid aga teadma, et iga Euroopa Liidu kodanik võib riigistruktuuridele nende peale kaevata ja kohalikega samaväärset tasustamist nõuda.
Ükski võõrtööline pole tööandja peale kaevanud
Praegu pole ükski võõrtööline oma kaebustega Eesti ametnike poole veel pöördunud. "Tegelikult pöördub riiklike struktuuride poole väga vähe võõrtöötajaid," tunnistas Euroopa tööhõivetalituse ehk EURESe peaspetsialist Marta Traks.
Tööinspektsiooni juriidilise osakonna juhataja Niina Siitami sõnul on nende poole pöördunud ka võõrtöölisi, aga kuna selle kohta eraldi statistikat ei peeta, pole esitatud kaebuste arv teada.
Just tööinspektsioon peab kontrollima, et palkade maksmisel inimesi ei diskrimineeritaks. Siitam rääkis, et võõrtöölised pöörduvad tööinspektsiooni kohalikest harvemini lihtsalt seetõttu, et nad ilmselt ei tea, kuhu pöörduma peaks, ega oska kohalikku keelt.
Puhkepäeval töötamise tasu jäetakse maksmata
Tööinspektsiooni andmetel on kohalike ja võõrtööliste probleemid samad. Põhilised mured on väljamaksmata töö- ja puhkusetasu ning maksmata jäetud lisatasu puhkepäevadel ja riigipühadel töötamise eest. Esineb ka seadusevastaseid töölepinguid.
Siitam tuletas meelde, et lisaks samaväärsele palgale peab tööandja võõrtöölistele pakkuma ka samu töötingimusi kui kohalikele.
Ametnikud ei osanud öelda, kui palju Eestis võõrtöötajaid praegu kokku on. Kui väljaspoolt Euroopa Liitu tulevale võõrtöölisele peab tööandja hankima kõigepealt tööloa, siis teiste liikmesriikide kodanike registreerimine jääb nende endi südametunnistusele.
Ametnik: Eesti ei tõmba võõrtöölisi kliima tõttu
Traksi sõnul pole Eestisse suurt võõrtööjõu tulva oodata. Teised Euroopa maad on lihtsalt palju ahvatlevamad, seda kas või kliimatingimuste ja või parema elukeskkonna poolest.
Mis on mis
* EURES Euroopa tööhõivetalitus (ingl European Employment Services) ühendab võrguna Euroopa Komisjoni ja Euroopa Majandusühenduse liikmesmaade tööhõiveameteid, ametiühinguid ning tööandjate liite.
Ille Grün-Ots
Haigusraha saab täistööpäeva summast vähem ja maha läheb ka tulumaks.
Mees sai mais palgakõrgendust, kohe kõvasti. Noh, oli teine ka hirmsalt tööd rabanud. Ületöötamine andis aga tunda ja tõbi tuli kallale. Kui tubli töötaja haiguslehelt naastes mõne aja pärast pangaarvet vaatas, ei saanud ta mõhkugi aru: nii vähe raha haigekassalt? Seda ta küll teadis, et töövõimetushüvitis on täismehel 80% maksimumist, aga praeguse palgaga võrreldes ei klappinud arvutused kohe kuidagi.
Sander (25) murdis aga juuli lõpus jalaluu. Kui oktoobri alguses haigusrahad pangaarvele laekusid, venis noormehel nägu pikaks: miks nii vähe? Asja uurides selgus: Sandril tõsteti palka tänavuse aasta sees. Aga haigusraha arvestati ikka eelmisel aastal tema eest makstud sotsiaalmaksu järgi, nagu seadus ette näeb.
Töövõimetushüvitise, s.t nii haigus- kui ka hooldushüvitise arvutamise aluseks ongi eelmise kalendriaasta sotsiaalmaks, antud juhul siis see, mille töö-andja inimese eest tasus. Nii et kui inimene on haige aastal 2007, arvutatakse tema hüvitise suurust 2006. aasta sotsiaalmaksu järgi. Tänavu saadav suurem palk ehk siis sellelt makstav sotsiaalmaks hakkab mõjutama töövõimetushüvitist alles järgmisel aastal, ütleb Eesti haigekassa avalike suhete juht Anne Osvet.
Samas ta nendib, et hüvitise arvutamise süsteem on tõesti pisut keeruline ja tavainimene ei pruugi esimese hooga sellest aru saada. Hüvitise suurust mõjutab ka näiteks see, kas inimene on selle eelnenud kalendriaasta jooksul töövõimetushüvitist saa-nud ja veel mõni muugi nüanss.
Vaid ametlik sissetulek
Seejuures tuletab Osvet meelde, et hüvitist makstakse ainult töövõimetuslehe alusel ja ainult inimestele, kes on kindlustatud tööandja või võlaõigusliku lepingupartneri kaudu või füüsilisest isikust ettevõtjana. Töö-võimetushüvitise arvutamisel lähtub haigekassa maksu- ja tolliametilt saadavatest andmetest. See tähendab, et arvesse lähevad ainult ametlikud sissetulekud. Kui makstakse ümbrikupalka, siis saab inimene hüvitist vä-hem.
Haigusrahaks arvestatud summalt läheb maha veel tulumaks. Mõni haiguslehel olija on selle üle nördinud, aga ei tohi unustada, et töövõimetushüvitise puhul on tegu siiski tuluga (formaalselt küll saamata tulu kompenseerimisega), mille pealt alati tuleb maksu maksta. Töötasult tulumaksu maksmise vastu ei protesteeri ju keegi.
Osvet lisab, et hiljem maksu- ja tolliametile interneti kaudu tuludeklaratsiooni esitamisel ning eeltäidetud deklaratsiooni tellimisel on tuludeklaratsioonil juba olemas ka ajutise töövõi-metuse hüvitise ja sellelt kinnipeetud tulumaksu andmed. Nii et kui inimesel on mingil põhjusel õigus osa makstud tulumaksust tagasi saada, läheb arvesse ka haigekassa poolt makstud hüvitiselt kinni peetud tulumaks. Iseasi, et selle saab alles järgmisel aastal tagasi.
Haiguspäevade eest saab suhteliselt vähe raha
Haige kaheksa päeva,
raha vaid 1476 krooni
Vaatame, kui palju saab tavaline töömees Mart kaheksa haiguspäeva eest raha.
Tavaline palgasaaja, kes töötab töölepingu alusel.
Haigestus sel aastal ja oli kaheksa päeva töövõimetuslehel.
Arvutamise aluseks olevat sotsiaalmaksu maksti tema eest eelmisel aastal 39 600 krooni.
Seega tema eelmise aasta brutotulu oli 39 600 / 0,33 = 120 000 krooni, kuus aga 10 000 krooni.
Eelmisel aastal oli ta haiguslehel kümme päeva.
Hüvitise arvutamise aluseks on eelmine aasta.
Ühe kalendripäeva tulu arvutamiseks tuleb eelmise aasta kümne haiguspäeva tõttu aastane brutotulu jagada mitte 365, vaid 355-ga ehk 120 000 / 355 = 338,03 krooni.
Et haigushüvitist makstakse alates teisest päevast (antud juhul siis haiguslehel oldud päevade arv 8 1 = 7), oleks 100% hüvitist 7 * 338,03 = 2366,21 krooni.
Kuna hüvitist makstakse 80 protsendi ulatuses, siis 2366,21 * 0,8 = 1892,97 krooni.
Sellest läheb veel maha tulumaks 22 protsenti ehk 416,45 krooni.
Reaalselt sai Mart selle aasta kaheksa haiguspäeva eest kätte 1476 krooni ja 52 senti.
Oma ajutise töövõimetuslehe käsitluse seisu saab teada internetipangast kodanikuportaali (http://x-tee.riik.ee/portaal/) kaudu või helistades haigekassa infotelefonil 16363.
Kuigi mitmed tööandjad kurdavad ja kardavad, et maksuhaldur maksustab töötervishoiule ja tööohutusele tehtud kulutused, pole kartusteks alust, väitis maksuameti esindaja.
Maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Aule Kindsigo ütles tänasel erisoodustusmaksukohtumisel, et tööandja poolt töötaja tervise ja ohutuse tagamiseks tehtud põhjendatud kulutusi käsitletakse ettevõtlusega seotud kuludena.
Tööandjale kohustuslikud riskianalüüs ja tegevuskava on tööandjale abiks töötervishoiu ja tööohutusega seotud kulude vajalikkuse põhjendamisel, teatas tööinspektsiooni pressiesindaja.
Maksuameti esindaja lubas, et nad ei vali suvaliselt, millal tööandja poolt tehtud kulutused maksustatakse ja millal mitte, vaid lähtub õigusaktidest ja nende täitmisest tööandja poolt, vaadates konkreetse juhtumi erisuste sobivust üldiste põhimõtete raamistikku.
Pikemalt peatuti kohtumisel riskianalüüsi kvaliteedil, töötervishoiuteenuse saamisel ja osutamisel, sealhulgas ka konkreetsetel kulutustel, mis on seotud vaktsineerimise, silmanägemise parandamise, esmaabivahendite ja tööriietega.
Täna kohtusid Tallinnas maksu- ja tolliametis ameti, tööinspektsiooni, tervishoiuameti, Tallinna Tehnikaülikooli ja töötervishoiuarstide esindajad, arutamaks erisoodustusmaksustamist töötervishoius.
Helve Toomla
Olen praegu lapsehoolduspuhkusel ning soovisin vanale töökohale naasta septembris, kui laps sai kaheaastaseks. Tööandjaga vesteldes selgus, et mulle tööd pakkuda ei ole. Minu varasem ametikoht on täidetud ja selle töötajaga on sõlmitud tähtajatu tööleping. Seega ei ole keegi minu asendaja ning kellegi tööleping pole seotud minu tööle naasmisega. Täiendavalt aga polevat inimest juurde võtta vaja. Olen küll teadlik, et mul on õigus oma vana ametikoht tagasi nõuda ja tööandja peab selle mulle garanteerima, kuid lahkhelide vältimiseks olen pidanud paremaks võtta vastu tööandja pakkumine lõpetada tööleping poolte kokkuleppel. Siinkohal on mul aga küsimus: kuna olin kaks aastat tööturult eemal ning peale vanemahüvitise pole mul sissetulekuid olnud, siis kuidas arvestada minu puhul keskmist palka, sest tööandja lähtus oma pakkumises töölepingu seaduse alusel koondamisel makstavast hüvitisest?
Keskmise palga arvutamisel töötajale, kelle tööleping on üle aasta peatunud ja kes pole pärast seda päevagi töötanud, peab teadma, kui suur on tema töölepingus näidatud palgamäär. Kui palgamäär (põhipalk) on võrdne statistikaameti avaldatud viimase kvartali riigi keskmise brutopalgaga (2007. aasta II kvartalis oli see 11 549 krooni kuus ja 66,50 krooni tunnis) või sellest suurem, siis arvutatakse töötaja keskmine palk töölepingus kokkulepitud palgamäära alusel.
Kui töölepingus näidatud palk on riigi keskmisest palgast väiksem, tuleb palgamäära korrigeerida palga alammäära muutumise indeksiga.
Oletame näiteks, et töölepingu järgne palgamäär jäi kaks aastat tagasi 8000 kroonile kuus.
2005. aastal oli alampalk 2690 krooni, tänavu on see 3600 krooni kuus.
Palga alammäära muutumise indeksi väärtuseks saame 1,338 tehtega 3600 : 2690.
Korrigeeritud palgamäär, mis võetakse hüvituse maksmisel aluseks, on seega 10 704 kr (8000 x 1,338).
Kui aga korrigeeritud palgamäär osutub kõrgemaks, kui on riigi keskmine palk, jääb see maksmisel piiriks, s.t üle 11 549 krooni kuu kohta ei maksta.
Palgamäära ei indekseerita juhul, kui see on kehtestatud seaduse, vabariigi valitsuse või kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega (s.t avalikus teenistuses ja riigi või kohaliku omavalitsuse hallatavas asutuses) või kollektiivlepinguga. Sel juhul jääb hüvitise arvutamise aluseks kehtestatud palgamäär.
Lehekülg 1437 / 1592
