Lauri Linnamäe

Ehkki statistika järgi ületas keskmine palk sügisel 9000 krooni piiri, teenib umbes pool eestimaalastest veel praegugi puhastulu vähem kui 5500 krooni kuus, selgub värskest uuringust.

Statistikaameti avaldatud palgauuring lubab üsna kindlalt väita, et ehkki keskmine palk juba läheneb maagilisena näivale 10 000-le, on niinimetatud mediaanpalk, millest suurema ja väiksema palga teenijad jagunevad täpselt pooleks, umbes 7300 krooni.

Kui maksud maha arvata, jääb sellest töötajale kätte viis ja pool tuhat krooni, mis kattub enam-vähem kahelapselise pere vaesuspiiriga.

Sama uurimuse järgi teenib umbes kaks kolmandikku palgasaajaist alla keskmise palga.

«Keskmine palk kui näitaja on olnud kõva kriitika all ja sellel on tõesti omad suured puudused,» tunnistas statistikaameti peadirektor Priit Potisepp. Ta viitas, et keskmise järgi arvutatakse teatavasti ka paljude ametikohtade palgad.

Uuriti esimest korda

Mediaanpalk iseloomustab reatöötaja majanduslikku olukorda paremini kui keskmine palk, kuna viimase paisutavad üles vähesed ülisuure palga teenijad. Statistikaamet avaldas eile mediaanpalga uuringu esmakordselt, kuna mediaanpalka arvutada on märksa töömahukam kui tavapärast keskmist palka.

Statistikaamet arvutas välja eelmise aasta oktoobri mediaanpalga, mis jääb keskmisele palgale viiendiku võrra alla.

Sama suhte järgi võibki statistikaameti palgastatistika talituse juhataja Mare Kusma kinnitusel teha oletusi ka tänavuste näitajate kohta. «See suhtarv väga kiiresti ei muutu, selleks peaks tööturul toimuma suuri muutusi,» selgitas Kusma. Tema sõnul võib arvata, et tänavu jääb mediaan- ja keskmise palga erinevus 19–25 protsendi vahele.

Et tänavu oli kolmanda kvartali keskmine palk pisut alla 9100 krooni, võib mediaanpalga suuruseks hinnata umbes 7300 krooni. Tegemist pole siiski statistikaameti hinnanguga, vaid Postimehe arvutusega.

Sama arvutuse järgi võib kõige väiksemat palka saava kalapüügisektori mediaanpalga suuruseks hinnata veidi rohkem kui 4000 krooni. Hotelli- ja restoranitöötajate puhul on see näitaja umbes 4500 krooni.

Samas on töötleva tööstuse sektoris mediaanpalk suurusjärgus 10 700 krooni, mis ületab sektori keskmist palka

1900 krooni võrra. See näitab, et tööstussektoris on madala palgaga töötajaid väga vähe.

Eelmise aasta oktoobri andmete põhjal oli suurim erinevus mediaan- ja keskmise palga vahel kinnisvara, rentimise ja äritegevuse alal, kus vahe oli koguni 34 protsenti, selgus statistikaameti kogumikust. Väikseim erinevus oli metsamajanduses: kaheksa protsenti. Mulluse oktoobri statistika järgi teenis 60 protsenti töötajaist alla keskmise palga.

Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutotunnitasu oli mullu oktoobris 48 krooni, kuid mediaantunnitasu 37,75 krooni. Vaid kolmandikul töötajaist ulatus tunnitasu üle keskmise.

Naised teenivad vähem

Sama uuring näitas ka, et naised teenisid mullu meestest veerandi võrra madalamat tunnitasu.

Meeste keskmine brutotunnitasu oli 55,3 ja naistel 41,2 krooni. Suurim palgalõhe oli finantsvahenduses, kus vaid iga neljas töötaja on meessoost, kuid nende keskmine palk ületab naistöötajate keskmist palka 46 protsendi võrra.

Suurim mediaanpalk oli mullu oktoobris Harjumaal, kus brutotunnitasu oli 42,9 krooni, mis jäi keskmisele tunnipalgale alla 12,1 krooni võrra. Väikseimad olid tunnitasud Ida-Viru ja Jõgeva maakonnas, mõlemas 29,8 krooni.

Kristiina Viiron, Signe Kalberg

Meestest paremat palka saavad naised Eestis vaid metsamajanduses töötades.

Lõhe Eesti naiste ja meeste töötasu vahel on aastaga kasvanud 1,9% ning nagu selgub statistikaameti 2005. aasta uuringust, maksti naistele tunnis 25,4% vähem kui meestele. Kui meeste keskmine brutotunnitasu oli 2005. aastal 55,22 krooni, siis naistel vaid 41,22 krooni.

Mehed teenivad paremat palka ka neis valdkondades, kus domineerivad naised – tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, haridus ja ka finantsvahendus. Viimases on lõhe meeste ja naiste tunnitasu vahel eriti suur: kui naistel õnnestub teenida keskmiselt 70 krooni tunnist, siis mehed võivad kiidelda lausa 123-kroonise tunnitasuga. Ometi on naistöötajate osakaal selles sektoris ligi 70%.

Samuti ületab meeste tunnipalk naiste oma haridusvallas, kus meestele makstav keskmine tunnipalk küünib 60 kroonini, naistel aga vaevu 55 kroonini. Sama kehtib ka tervishoius ja avalikus halduses. Naiste keskmine töötasu on kõrgem (umbes 55 krooni tunnist meeste 48 vastu) vaid metsamajanduses, kus naistöötajate osakaal jääb alla veerandi.

Sotsioloog Marju Lauristin selgitab palgavahet naiste lepliku meelega. “Meil on ju väga vähe kollektiivlepinguid ja tööandja on palga individuaalsel tasemel salastanud,” sõnas Lauristin. “Tööandjal on naist kergem survestada, sest naisel on pere ees vastutus suurem.”

Väljapääs sellest olukorrast oleks Lauristini sõnul nii naiste endi kui ka tööandjate suhtumise muutmises: esimesed peaks seisma enda eest, teised peaks aru saama, et inimkapitali pole võimalik panustada ilma naistesse panustamata.

Ometi on ka ametikohti, kus naised teenivad meestest rohkem, märkis statistikaameti palgastatistika talituse juhataja Mare Kusma. Näiteks võivad meestest parema teenistusega kiidelda naissoost raamatupidajad, vangivalvurid, bussi- ja trollijuhid.

Seda, et reaalses elus teenivadki mehed rohkem, tunnistab ka Põltsamaa Felixi juht Anti Orav. “Viimastel aastatel on palgateema olnud kõige huvitavam valdkond, kuigi rohkem peaks tööst rääkima,” leidis Orav.

Seadus pooldab võrdset palka

•• Mees- ja naistöötajatele võrdväärse töö eest võrdse palga maksmine on sätestatud palgaseaduses.

••Töötajal on õigus nõuda sama või võrdväärse töö eest võrdset tasustamist ning võrdse tasustamise põhimõtte rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

••Soolise võrdõiguslikkuse seaduse kohaselt ei tohi tööandja kehtestada ühest soost töötajale või töötajatele ebasoodsamaid töö tasustamise või muid tingimusi kui sama või nendega võrdväärset tööd tegevatele teisest soost töötajale või töötajatele.

••Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Katrin Pärgmäe sõnul on naiste ja meeste erineva palga probleemi ühiskonnas teadvustatud ja diskussioon on käivitunud paari viimase aasta jooksul.

••Tööinspektsioonidest laekunud informatsiooni põhjal on Eestis siiani tehtud ka mõned sama või võrdväärse töö eest ebavõrdse tasu maksmisega seotud ettekirjutused.

Mees- ja naistöötajatele võrdväärse töö eest võrdse palga maksmine on sätestatud palgaseaduses.
Sotsiaalministeeriumi kinnitusel on naiste ja meeste erineva palga probleem ühiskonnas teadvustatud ja sellekohane diskussioon on käivitunud paari viimase aasta jooksul.

«Tööinspektsioonidest laekunud informatsiooni põhjal on Eestis tänaseni tehtud ka mõned sama või võrdväärse töö eest ebavõrdse tasu maksmisega seotud ettekirjutused,» ütles ministeeriumi pressiesindaja Katrin Pärgmäe.

Palgaseaduse § 51 kohaselt on keelatud kehtestada eri soost töötajatele sama või võrdväärse töö eest erinevaid palgatingimusi. Töötajal on õigus nõuda sama või võrdväärse töö eest võrdset tasustamist ning võrdse tasustamise põhimõtte rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

Ministeeriumi kinnitusel võetakse hüvitise suuruse kindlaksmääramisel arvesse ebavõrdse tasustamise kestust, ulatust ja laadi.

Soolise võrdõiguslikkuse seaduse kohaselt ei tohi tööandja kehtestada ühest soost töötajale või töötajatele ebasoodsamaid töö tasustamise või muid tingimusi kui sama või nendega võrdväärset tööd tegevatele teisest soost töötajale või töötajatele.

Seadus annab aluse mees- ja naistöötajate palkade võrdlemiseks sama ja võrdväärse töö puhul.

Seadust saab Pärgmäe sõnul rakendada sellise diskrimineerimise puhul, mis lähtub erinevatest palgasüsteemidest, ametikohtade klassifikatsioonidest või tööalase hindamise kriteeriumidest.

«Töötajal on õigus nõuda tööandjalt selgitust palga arvutamise aluste kohta, samuti saada tööandjalt 15 tööpäeva jooksul kirjalik seletus tema tegevuse kohta, kui isik leiab, et teda on sooliselt diskrimineeritud,» teatas ministeerium.

Toimetas Kaire Uusen, PM online

Vahur Koorits, reporter

Uuest aastast kasvab alampalk, tõuseb õpetajate ja teiste riigiametnike palk ning kümnekordistub ajateenijatele makstav toetus.

Kopsakamaks muutuvad ka kõikvõimalikud abirahad – näiteks kerkivad vanemapalga alam- ja ülemmäär, töötutoetus enam kui kahekordistub ja toimetulekutoetuse piir tõuseb. Koolides hakatakse kinni maksma töövihikuid ja katsetama pikapäevarühmadega, raha antakse ka lastelaagritele ja huvikoolidele.

Uus aasta toob teisigi muudatusi. Venekeelsed koolid hakkavad samm-sammult üle minema eestikeelsele õppele. Ettevõtteid on edaspidi võimalik asutada kahe tunniga ja pättidelt saab kergemini vara konfiskeerida. Postimees tegi olulisematest uuendustest ja muudatustest ülevaate.

--------------------------------------------------------

• Tulumaksu määr väheneb 23 protsendilt 22 protsendile.

• Alates teisest lapsest on 24 000 krooni perekonna tuludest maksuvaba, sama palju maksuvabastust lisandub iga järgmise lapse pealt. Vastav seadus hakkas kehtima juba eelmisel aastal, kuid raha saab alles pärast tuludeklaratsiooni esitamist ehk sel aastal.

• Ajateenijate toetus kümnekordistub. Sõdurpoisid hakkavad 150 krooni asemel saama 1500 krooni kuus kuni ametikohale määramiseni. Alates sõduri, vanemsõduri, jaoülema, rühmavanema või rühmaülema ametikohale määramisest ja sõltuvalt ajateenistuse kestusest suureneb toetus ligi 3000 kroonini.

• Tõuseb riigitöötajate miinimumpalk. Kokkuleppe kohaselt on riigiametnike ametiühingu TALO liikmeskonda kuuluva riigieelarvest töötasu saava kõrgharidusega töötaja palga alammäär töötamisel täistööajaga kõrgharidust nõudval ametikohal vähemalt 7475 krooni kuus.

• Alampalk tõuseb 3600 kroonini. Tunnipalga alammääraks on tulevast aastast 21 krooni ja 50 senti.

• Eestkostel ja perekonnas hooldusel olevate laste toetus tõuseb 600 krooni võrra kuus, 900 kroonilt 1500 kroonile.

• Kultuuritöötajate palgad tõusevad 15 protsenti. Keskmine palk kultuurivaldkonnas jõuab jaanuaris 9026 kroonini.

• Uuest aastast saavad 6000 krooni elluastumistoetust ka eestkostel ja peres hooldamisel olnud lapsed. Seni toetati iseseisva elu alustamisel ühekordse toetusega lastekodudes kasvanud lapsi.

• 2007. aastal tõuseb vanemahüvitise alammäär 3600 kroonini ja maksimaalse hüvitise suurus 21 624 kroonini.

• Ohvriabi seaduse muudatusega tõstetakse makstava hüvitise suurust 70 protsendilt 80 protsendile vägivallakuriteoga tekitatud varalisest kahjust. Hüvitiste maksimumsumma tõuseb 50 000 kroonilt 150 000 kroonile, ohvri surma korral makstava matusekulude hüvitise määr tõuseb 5500 kroonilt 7000 kroonile.

• Toetused represseeritutele tõusevad 3000 kroonini. Hüvitise maksimum tervishoiuteenustele, retseptiravimitele või taastusravi tuusikule tõuseb 2500 kroonini (2006. aastal 2000 krooni), aastane transpordihüvitis on 500 krooni.

• Toimetulekupiir tõuseb ettepaneku järgi 900 kroonini üksi elavale inimesele või pere esimesele liikmele ja 720 kroonini pere teisele ja igale järgnevale liikmele.

• Töötutoetus tõuseb seniselt 400 kroonilt 1000 kroonile.

• Riik tagab ravikindlustuse kõikidele tööturuametis arvel olevatele aktiivselt tööd otsivatele töötutele. Kindlustuse saavad nad võrdsetel alustel töötutoetuse saajatega kuni üheksaks kuuks ehk 270 päevaks.

• Pedagoogide palga alammäär tõuseb 18 protsenti. Järgmisest aastast on noorempedagoogi palk 7800 krooni, pedagoogil 8260, vanempedagoogil 9440 ja pedagoog-metoodikul 11400 krooni.

• Aktsiisimaksust vabastatakse kutseliste kalurite kalastamisel kasutatav kütus.

• Riik hakkab toetama huviharidust 10 miljoni krooniga, mille jagamise täpne kord pole veel vastu võetud. Tõenäoliselt makstakse raha otse koolidele.

• Hakatakse toetama lastelaagreid. Toetada on plaanis 25 protsendi ulatuses iga noore (laagrites käijaid on umbes 33 000) laagris osalemist, ükskõik millise laagriga on tegemist.

• Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi alustatakse 2007. aasta 1. septembril vene õppekeelega gümnaasiumides üleminekut osalisele aineõpetusele eesti keeles. Haridus- ja teadusministeerium on määranud viis õppeainet, milles järk-järgult eestikeelsele õppele üle minnakse. Lisaks neile viiele tuleb koolil endal valida veel kaks õppeainet. Eestikeelne aineõpe on plaanis eesti kirjanduses, ühiskonnaõpetuses, geograafias, muusikas ja Eesti ajaloos.

• Plaanis on käivitada riiklikult finantseeritavate pikapäevakoolide katseprojekt 1.–6. klassi õpilastele. Pikapäevakool tähendab, et igal õpilasel on võimalus pärast tundide lõppu leida endale tegevust meelepärastes huviringides, saada osa ühistegevusest ning vajadusel ka õpiabi või tuge koduste õppetükkide lahendamisel. Pikapäevakoolis peaks õpilasel olema võimalus leida tegevust kuni vanemate tööpäeva lõpuni (kella 18–19ni). Korraldatud on nii õpilaste järelevalve kui ka toitlustamine.

• Laieneb koolide ring, kus saab läbida õpipoisikoolituse. Õpipoisikoolitus võimaldab põhihariduseta inimestel läbida suurema osa koolitusest ettevõtetes ning omandada tööoskus pead teooriaga vaevamata.

• Ettevõtet saab asutada kahe tunniga. Ettevõtte kaughalduse portaal võimaldab juba jaanuaris teha äriregistriga seotud toiminguid kiirmenetluse korras läbi internetiportaali. See on oluline aja ja kulude kokkuhoid, sest näiteks notari juurde ei pea enam minema.

• Riigilõivud vähenevad. Näiteks kinnistamislõivud vähenevad keskeltläbi 40 protsenti, eriti suures mahus vähenevad äriregistri lõivud. 5 miljoni kroonise maja või korteri ostmisel tuleb uuest aastast tasuda senise 14 500 krooni asemel 5800 krooni.

• Seadus lihtsustab kriminaalsel teel saadud tulu, näiteks autode, majade ja pangaarvete konfiskeerimist. Täiendatud on ka kolmandatelt isikutelt konfiskeerimise kord – nii võib riik ära võtta vara, mille kolmas isik omandas kuriteo toimepanijalt saadud kingitusena või muul viisil turuhinnast palju soodsamalt. Näiteks võib tuua juhtumid, kus süüdi mõistetud isik vormistab vara omanikuks oma vanaema või lapsed, samuti kui ta kingib pojale Ferrari või armukesele maja.

Muudatused 2007. aasta jooksul

• 1. aprillist tõuseb keskmine vanaduspension 11 protsenti, 3490 kroonini.

• 1. juulist tõstetakse lapsetoetus alates pere kolmandast lapsest 900 kroonini. Muudatusest võidavad kolmelapselised pered 300 krooni, neljalapselised 600, viielapselised 1050 ja kuuelapselised 1500 krooni kuus.

• 1. juulist on isadel võimalik saada vanemahüvitist, kui laps on 70 päeva vanune. Varem tuli oodata lapse kuuekuuseks saamiseni.

• Riik annab uuest õppeaastast tasuta õpikud, töövihikud, tööraamatud, töölehed ja muu vajaliku põhiharidust omandavatele õpilastele ning vähemalt õpikud keskharidust omandavatele õpilastele.

Alates 2007. aasta 1. jaanuarist alaneb tulumaksumäär 22 protsendile, maksuvaba tulu suurus on endiselt 2000 krooni kuus.

Kalendriaasta jooksul tehtud väljamaksetelt tulumaksu kinnipidamisel kasutatakse väljamakse tegemise aastal ja kuus kehtivat maksumäära, olenemata sellest, millise perioodi eest väljamakset tehakse. Näiteks kui jaanuaris 2007 makstakse välja detsembrikuu palk, siis rakendatakse tulumaksu kinnipidamisel jaanuaris 2007 kehtivat maksumäära (22%).

Füüsilise isiku tuludeklaratsioonis kasutatakse samuti deklareeritaval aastal kehtinud maksumäära. Näiteks 2007. aastal esitatakse tuludeklaratsioon 2006. aasta eest ning selles rakendatakse 2006. aastal kehtinud maksuvaba tulu 2000 krooni aastas ja maksumäära 23%.

Eelmise aastaga võrreldes ei muutunud töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse määrad. Seega on töötuskindlustusmakse määr tööandjale 0,3% ja kindlustatule 0,6%, kohustusliku kogumispensioniga liitunud isiku endapoolse panuse osa jätkuvalt 2% brutopalgast.

Lugupidamisega,
Liis Plakk
Maksu- ja Tolliameti pressiesindaja
tel: 6967906, 52 10 550
e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
www.emta.ee