Helve Toomla
jurist

Mis leping sõlmida projektijuhiga?

Siin on kaks võimalust sõltuvalt sellest, kui suurt kontrolli te tahate projektijuhi üle saavutada.

Kui töötegemisel soovitakse alluvussuhet, on kasulikum töölepinguline suhe, seda ka siis, kui see on vormistatud muu lepinguna, kuid selles on vihjeid alluvussuhtele.

Kui üksikasjalik kontroll töö üle ei ole oluline, tähtsaks peetakse vaid eesmärgipärast tegutsemist, võib inimesega sõlmida käsunduslepingu.

Üks inimene võib töötada üheaegselt nii töö- kui ka käsunduslepingu alusel. Kuna käsunduslepingu suhtes tööseadused ei kehti, siis ei peeta selle puhul ka tööajaarvestust, ei ole nõutav vähemalt palga alammäära maksmine jne.

Igal juhul tuleb silmas pidada, et vaidluse korral lepingu olemuse üle loetakse, et pooled sõlmisid töölepingu. Seda juhul, kui väidetav tööandja ei tõenda vastupidist või kui pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu.

Reelika Raudla
Tartu Ülikooli Õigusinstituudi magistrant

Kuidas toimub füüsiliste isikute välisriigist saadud tulude maksustamine?

Välismaal saadud tulu tuleb Eestis deklareerida. Füüsiline isik peab deklareerima kõik maailmas teenitud tulud ja tasuma juurde määratud maksud Eestis ka siis, kui ta viibib Eestist väljaspool kauem kui 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul, kuid tema elukoht Eestis säilib.

Välisriigis saadud tulult juba tasutud tulumaksu võetakse Eestis tulumaksu arvutamisel arvesse. Kui välisriigis tasutud tulumaks on väiksem Eesti tulumaksuseaduse alusel tuludeklaratsioonis arvutatud tulumaksust, tuleb Eestis välisriigi tulult maksta juurde vahe, mille võrra välisriigi tulumaks on Eestis arvutatud tulumaksust väiksem.

Olen alla kolmeaastase lapsega lapsehoolduspuhkusel ja ootan uut last. Kavatsen paari aasta pärast endisele kohale tööle tagasi minna. Kolleegidelt olen kuulnud, et firma, kust ma lapsehoolduspuhkusele jäin, on raskustes. Kui firma peaks pankrotti minema, kas tööandjal on õigus mind vallandada?

Taivo Ruus, advokaadibüroo Ruus, Koch & Vabamets vandeadvokaat:

Mõistet «vallandamine» kehtiv õigus ei tunne. Ilmselt tahate teada, kas ja millistel tingimustel võib tööandja töölepingu lõpetada, juhul kui ta peaks muutuma püsivalt maksejõuetuks.

Kui teie tööandja majanduslikud raskused peaksid tõepoolest osutuma sedavõrd suureks, et kohtuotsusega kuulutatakse välja tema pankrot või lõppeb pankrotimenetlus raugemise tõttu, tekib tööandjal tõepoolest õigus lõpetada teiega sõlmitud tööleping.

Nii pankroti väljakuulutamine kui pankrotimenetluse raugemine peavad aga nähtuma vastavatest kohtulahenditest, paljasõnalisest tööandja väitest oma makseraskuste kohta sellel alusel töölepingu lõpetamiseks ei piisa.

Reeglina on töölepingu lõpetamine tööandja algatusel nii rasedaga kui alla kolmeaastast last kasvatava isikuga ebaseaduslik. Näiteks ei või sellist isikut tulenevalt töölepinguseaduses sätestatud sõnaselgest keelust koondada.

Pankroti, samuti ettevõtte likvideerimise, töötaja süütegude ja katseaja ebarahuldavate tulemuste korral võib selliste töötajatega töölepinguid siiski lõpetada, kuid vaid tööinspektori eelneval nõusolekul.

Seega: kui te olete rase ja/või lapsehoolduspuhkusel, võib tööandja teiega sõlmitud töölepingu tööandja maksejõuetuse tõttu tõepoolest lõpetada juhul, kui tööinspektor on andnud selleks oma nõusoleku.

Kui töölepingu lõpetamise aluseks on tööandja pankrot või pankrotimenetluse raugemine, on teil õigus nõuda tööandjalt hüvitist, mille suurus sõltub teie tööstaažist selle tööandja juures.

Hüvitise saamise kindlustab töötukassa. Viimane maksab hüvitise välja ning hüvitab ka enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist saamata jäänud palga ja puhkusetasu töötuskindlustuse seaduses märgitud ulatuses.

Kui teie rahalised nõuded on suuremad kui töötuskindlustuse seaduses sätestatud hüvitiste maksimummäärad, on teil õigus taotleda nende rahuldamist tööandja pankrotimenetluses üldises korras.

Kui tööandja lõpetab töölepingu ebaseaduslikult ega ole nõus tehtud viga kohtuväliselt parandama, on töötajal õigus nõuda töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist, enda ennistamist või hüvitist töövaidlusi lahendavas organis.

Helve Toomla
ametiühingute jurist

•• Kas tähtajalise töölepinguga töötavat inimest ei ole tööandjal võimalik koondada?

On ikka võimalik, kui koondamise vajadus tekib enne töölepingu lõpetamise tähtaega. Koondamise olukord tekib töö lõppemise, töömahu vähenemise, tootmise või töö ümberkorraldamise, varem töötanud töötaja tööle ennistamise jms tõttu.

•• Kui töölepingu tähtaeg saabub enne töö lõppemist, lõpetatakse leping tähtaja saabumise tõttu.

Ajutisel töötajal tasuks kontrollida, kas tema töölepingu sõlmimine tähtajalisena on olnud seaduslik. Üldjuhul tuleb tööleping sõlmida määramata ajaks. Ainult töölepingu seaduses näidatud juhtudel võib määrata töölepingu tähtaja.

•• Kuidas tasustatakse laupäeval-pühapäeval töötamist? Arstid ja teised meditsiinitöötajad käivad valvetes ka puhkepäevadel. Vahetus kestab 12 tundi. Kas puhkepäevadel töötades on kõrgem töötasu?

Peab vahet tegema kalendrijärgsete puhkepäevade ja graafikujärgsete puhkepäevade vahel. Kalendrijärgsed puhkepäevad, laupäev-pühapäev, ei pruugi olla kõigile tegelikud puhkepäevad. Graafikujärgse töö puhul, mida meditsiiniasutuses tavaliselt rakendatakse, võivad puhkepäevad langeda ka teistele nädalapäevadele, näiteks kolma-päevale-neljapäevale. Oluline on, et töötajal oleks üldjuhul vähemalt kaks puhkepäeva nädalas.

Kui töötaja kutsutakse tööle tema graafikus ettenähtud puhkepäeval, siis tuleb sel ajal tehtud töö hüvitada poolte kokkuleppel kas raha või vaba ajaga, mõlemat korraga ei saa. Rahalise hüvituse puhul peab tööandja maksma lisatasu vähemalt 50% töötaja palga määrast. Näide: töötaja töölepingus on tunnipalgamäär 30 kr. Graafikujärgne puhkepäev on 30. jaanuaril, kuid tal palutakse sel päeval kaheksa tundi tööl olla. Selle päeva palgaks tuleb 360 kr, millest lisatasu on 120 kr (15 x 8).

Kokkuleppe hüvitusviisi, vaba aja andmise korral selle kasutamise konkreetse aja kohta soovitan vormistada kirjalikult enne puhkepäeval tööle asumist, sest hüvituse üle vaieldakse kahjuks üsna sageli.

•• Tahaksin teada, kas tööandja käitumine oli seaduslik või mitte. Andsin detsembris sisse lahkumisavalduse (tööleping oli sõlmitud määramata ajaks) sooviga lahkuda pooltevahelisel kokkuleppel töölt kahe nädala pärast. Tööandja võttis avalduse vastu ning me saavutasime suusõnalise kokkuleppe, et minu avaldus rahuldatakse. Päev hiljem lõpetas tööandja minu töölepingu distsiplinaarkaristusena. Punkt, mille alusel mu tööleping lõpetati, oli küll õigustatud, sest olin üle astunud keelust, mis puudutas suhteid tööandja konkurentidega. Tööandja väitis, et ta oli selle samal päeval avastanud. Kas tööandja töölepingu lõpetamine karistusena oli õigustatud, arvestades, et olin päev varem esitanud lahkumisavalduse?

Tööandjal on õigus määrata süüteole vastav karistus, sealhulgas lõpetada tööleping, ka enne seda tähtaega, mil leping lõppeks poolte kokkuleppel või töötaja omal soovil. Lahkumis-avalduse esitamine karistamist ei välista. Selles osas tööandja seadust ei rikkunud.

Merike Lees

Veel on jäänud kolm päeva selleaastase puhkuste ajakava koostamiseks ja töötajatele tutvustamiseks.

"Päris 100 protsenti allkirju ei ole veel koos, kuid me jälgime seda protsessi pidevalt ja saame õigeks ajaks need allkirjad kokku," kinnitas 4000 töötajaga Falck Eesti personalijuht Eela Velström. Falckis saadetakse alguses otsestele juhtidele koosseisu nimekirjad koos puhkuse jääkidega. Inimestel on siis kohe selge, milline nende seis on, selgitas Velström. Falck annab oma töötajatele seaduses ettenähtud 28 kalendripäeva pluss muud seadusega ettenähtud lisapäevad.

Ka 200 töötajaga reisibüroos Estravel käis veel eelmisel neljapäeval usin allkirjade kogumine. Estraveli personalidirektori Kati Oja sõnul alustasid nad ajakava tegemist juba detsembris. Töötaja ei pea ajakavasse märkima kogu neljanädalast puhkust, nädal on jäetud töötajatele ootamatuteks puhkusevajadusteks, mida kahenädalase etteteatamisega võtta. Tööandja soovitab võtta puhkust vähemalt kolm nädalat korraga, kuna kahe nädalaga ei puhka inimene Oja sõnul välja.

"Samas ei jää puhkuse ajakava kunagi selliseks, nagu ta jaanuari lõpus paika pannakse, vaid plaanide muutudes võimaldatakse töötajal oma puhkuse aega muuta," kinnitas Oja. Alates neljandast tööaastast saab Estravelis 30 päeva puhkust, sellele lisanduvad ka kolm tervisepäeva, millest esimene on makstud.

Comarketit haldavas ABC Grupis oli eelmine neljapäev esimene allkirjade kogumise päev. Personalijuht Kärt Kirso lootis need allkirjad viie päevaga ka enam kui 500 töötajalt kätte saada. Enne seda koguti töötajatelt puhkuse sooviavaldusi ja juhid kontrollisid, kas neid on võimalik täita.

"Kui puhkusegraafik on kinnitatud, siis ta sellisel kujul ka jääb," ütles Kirso. "Kui tegelikku puhkust soovitakse graafikuvälisel ajal, siis teatatakse sellest kaks nädalat ette, kuid tööandja ei pea graafikuvälist puhkusesoovi rahuldama."

Ajakava vajab töötaja allkirja

Külliki Koppel
Sakias Internationali jurist

Kõige sagedasem viga puhkuste ajakava tegemisel on ajakava üldse tegemata või töötajale allkirja vastu tutvustamata jätmine.

Näide. Mart on raamatupidamisfirma juht. Kolm tema raamatupidajat leidsid ülisoodsa puhkusereisi pakkumise ja Mardi lauale ilmus kolm puhkuseavaldust ühel ajal.

Paraku oli Mart jätnud puhkuste ajakava koostamata ning seetõttu ei saanud ta neid ka keelata.

Sageli ei tutvustata tööandjad puhkuse ajakava töötajale õigeks ajaks või jäetakse märkimata tutvustamise kuupäev.

Üsna tihti eksitakse ka puhkusepäevade arvestamises -puhkust antakse tööpäevades.

Puhkuste ajakava

Muudatused vaid poolte kokkuleppel

* Tööandja on kohustatud koostama puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta. Puhkuste ajakava saab muuta poolte kokkuleppel. Kui tööandja ei tee puhkuste ajakava töötajale teatavaks jaanuaris, on töötajal õigus jääda puhkusele töötaja poolt vabalt valitud ajal, teatades sellest tööandjale kirjalikult ette kaks nädalat.
* Põhipuhkust antakse tööaasta eest. Tööaastast lühema töötatud aja eest antakse puhkust võrdeliselt töötatud ajaga. Töötaja peab olema töötanud esimesel tööaastal vähemalt kuus kuud, et tekiks puhkuse saamise õigus. Poolte kokkuleppel võib puhkust anda ka varem ning rohkem.
* Puhkuse kestust arvutatakse alati kalendripäevades, mille hulka ei arvestata rahvuspüha ja riigipühi (N 5).
* Põhipuhkus on 28 kalendripäeva. Osalise tööajaga on põhipuhkus sama kestusega kui täistööajaga töötajal .Tööandja võib kehtestada töötajale soodsamaid tingimusi.
* Puhkuste ajakava koostamisel lähtub tööandja töö korraldamise huvidest, arvestades võimaluse korral töötajate soove. Tööandja on kohustatud arvestama N-s 16 nimetatud töötajate soovidega.
* Poolte kokkuleppel võib puhkust anda osade kaupa, ühe katkestamatu osa kestus peab olema 14 kalendripäeva.
* Puhkusenõude õigus kehtib kuni neli aastat.

Sagedasemad vead

* puhkuste ajakava ei peeta oluliseks ning jäetakse koostamata;
* puhkuste ajakava jäetakse töötajatele allkirja vastu tutvustamata või ei tutvustata seda õigeks ajaks või jäetakse märkimata tutvustamise kuupäev;
* puhkust antakse tööpäevades.

Tasub teada

Teatud töötajatel õigus saada puhkust omale sobival ajal

Töötaja soovitud ajal on tööandja kohustatud andma puhkust
* naisele vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnitus-puhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;
* mehele vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;
* vanemale, kes kasvatab kuni 7aastast last;
* vanemale, kes kasvatab 7-10aastast last lapse koolivaheajal;
* alaealisele;
* tööga seotud tervisekahjustuse järel töövõime osaliselt kaotanud töötajale.

Allikas: puhkuseseaduse N 16