Vastab

Karin Ungro
RMP Eesti OÜ tegevjuht

Palga ettemaksu ehk avansi suurust ei piira ükski seadus. Tööandja ja töötaja peavad selles summas saavutama kokkuleppe. Arvestada tuleb seda, et töötajal, kes saab ettemaksuna näiteks viie kuu töötasu, pole järgneval kuul töötasu näol sissetulekut.

Samuti peab tööandja makstud avansilt järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks arvestama, deklareerima ja tasuma nii tulu- ja sotsiaalmaksu kui ka töötuskindlustuse ja kogumispensioni. Aja eest, mil töötaja ei saa tasu (nt viis kuud), peab tööandja maksma kuus minimaalselt 660 krooni sotsiaalmaksu.

Avansi maksmisel mitme kuupalga ulatuses tuleks mõelda ka sellele, kuidas tagasi maksta või tagasi nõutada juba saadud/makstud summat, kui töötaja lahkub enne avansiks saadud töötasu väljateenimist.

Üldiselt oleks mõistlik avanss maksta poole kuu netopalga ulatuses ja suuremate summade korral anda hoopis laenu, mille minimaalne intress on 3%. Otseselt pole keelatud ka väiksema intressiga laenu andmine, kuid siis on tegemist töösuhtest tuleneva soodustusega, millest tulevad erisoodustuse maksud.

Helve Toomla
ametiühingute jurist

Töötan FIE-na, olen meelelahutaja. Tööandja hoidub töölepingut sõlmimast. Kui meilitsi saadetakse töögraafikud, siis tehakse seal ootamatuid muudatusi ja esinemise tühistamiseks teatatakse mõnikord väga vähe ette. Kompensatsioone ei maksta. Kui tekitada tülikas dialoog, siis võib graafikust üldse välja jääda. See tähendab, et mingeid garantiisid ei soovi firma anda. Juristidega nõu pidades on firma jõudnud niikaugele, et FIE-de ja osaühingutega ei peetagi vajalikuks kirjalikke lepinguid sõlmida. Kuidas on sellisel juhul kaitstud inimõigused ja tagatud sotsiaalsed garantiid? Mis õigused siis üldse alles jäävad? Kuidas saab FIE end töötuks registreerida?

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) võib küll töötada töölepingu alusel, kuid enamasti müüvad nad oma teenuseid võlaõigusliku lepingu – käsundus- või töövõtulepingu järgi. Nende lepingute suhtes tööseadused ei kehti, s.t seaduse alusel ei saa käsundisaaja või töövõtja nõuda palka vähemalt riigi alampalga ulatuses, puhkust ega kindlat tööaega tööajanormi piires jne. Ei ole ka kohustust vormistada neid lepinguid kirjalikult, ehkki vaidluste vältimiseks soovitan seda alati teha.

Peamine erinevus töölepingu ja töövõtu- või käsunduslepingu vahel seisneb selles, et töölepingu puhul on töötaja ning töö-andja vahel alluvus- ja kontrollisuhe, võlaõiguslike lepingute vahel seda ei ole. Töölepingu võib sõlmida või avalikku teenistusse asuda ka FIE-na tegutsemise ajal, kuid siis tuleb silmas pidada, et FIE ei osutaks tööandjale konkurentsi ega tekiks huvide konflikti.

FIE on iseenda tööandja. Ta võib teenuste osutamise lõpetada, end registrist kustutada ja asuda tööle töölepingu alusel. Siis kehtivad tema suhtes ka tööseadustes ettenähtud tagatised, kuid ta peab alluma tööandja kehtestatud seaduslikele reeglitele.

Kui küsija leiab, et tema peab oma töö tegemisel alluma eeldatava tööandja korraldustele, sisekorraeeskirjale, töödistsipliinile jms, siis võib ta pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse nõudega tunnistada tema töösuhe töölepinguliseks suhteks ning lisada kõik tööseadustest tulenevad nõuded. Töölepingu seaduse § 8 kohaselt otsustatakse vaidluse korral lepingu olemuse üle, et pooled sõlmisid töölepingu, kui väidetav tööandja ei tõenda vastupidist või kui pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu. Seega peab vaidluse korral just tööandja tõendama, et tegemist on võlaõigusliku lepinguga ning poolte vahel puudub alluvus- ja kontrollisuhe. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse kohaselt ei võeta töötuna arvele isikut, kes on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana.

Merike Lees
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Aasta aega töövaidluskomisjonides kehtinud 50 000kroonine nõude piirang ei võimalda enam isegi lihttööliste palganõudeid arutada.

Tavaline ehitusmees ei saa töövaidluskomisjonis täna enam oma kahe kuu palkagi nõuda. Kuid neid lihttöölisi, kelle palk on 20 000-30 000 krooni vahel, on küll olnud, rääkis Tallinna ja Harjumaa töövaidluskomisjoni esimees Enn Reinsalu. Töölepingu ebaseadusliku lõpetamise korral on aga töötajal võimalust saada kuue kuu keskmine palk.

"50 000 krooni on naeruväärne summa! See on põhjendatud siis, kui justiitsministeerium otsustab, et töövaidluskomisjon on Eestis töötavate majahoidjate ja koristajate vaidluste lahendamiseks, kui see koristaja aga töötab Soomes on ta juba liiga tähtis töötaja, et töövaidluskomisjon tema asju arutaks," märkis Reinsalu. Tema sõnul on see põhiseaduse vastane, kuna piirab töötajate võimalust pöörduda töövaidluskomisjoni.

Nõudeid hakitakse

Vältimaks 50 000 krooni ületamist, kalkuleerivad hagejad nõudeid ja esitavad neid mitmes osas. Liita neid ei ole töövaidluskomisjonil Reinsalu sõnul õigust, teatud juhtudel võib liita vaid palganõudeid.

"Kui me näeme, et inimesel on õigus hüvitiseks saada rohkem kui 50 000 krooni, siis me hoiatame teda, et meil ei ole võimalik seda summat välja mõista ja soovitame pöörduda kohtusse," rääkis Reinsalu. Inimesed lähevadki sellisel juhul kohtusse edasi.

Labour Consulting OÜ jurist Katrin Sarap esindas töövaidluskomisjonis töötajat, kelle nõude summa küündis 63 000 kroonini.

"Töötaja jäi fakti ette, kas lõpetada vaidlus ja minna kohtusse või loobuda 13 000 kroonist," rääkis Sarap.

Töötaja loobus 13 000 kroonist, kuid nõuab seda summat oma teises avalduses, mis tuleb arutusele veebruari lõpus. "Tegemist on palganõudega, mida saab kolm aastat nõuda," selgitas Sarap.

Suurema nõudega kohtusse

Tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja Niina Siitami sõnul on töövaidluskomisjoni esitatavate rahaliste nõuete osadeks jagamine praktikas tõesti levinud. "See, et TVK nõuded liidab ja kui see ületab 50 000 krooni, saadab avaldaja kohtusse, on seaduse mõtet arvestades õige," märkis Siitam. "Kui avaldaja jagab oma sisuliselt tervikliku, samadel faktilistel asjaoludel põhineva nõude osadeks eesmärgiga, et iga nõuet menetletaks töövaidluskomisjonis eraldi, on tegemist seaduse eesmärgist möödaminekuga."

TVKsse minekuga ei kaasne inimesel mingeid õigusabikulusid ega riigilõive. Kohtus tuleb inimesel teatud nõuete korral maksta riigilõiv, samuti on vaja palgata esindaja, ajakulu on kas topelt või kolmekordne.

Kommentaar
Kaupo Paal
justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja

Töövaidluskomisjoni pöördumisel kehtivat rahalise nõude piirangut, mille järgi saab töövaidluskomisjon lahendada nõuet, mis ei ulatu üle 50 000 krooni, ei ole kavas leevendada.

Selline piirang kehtib, kuna meie põhiseaduse kohaselt mõistab õigust ainult kohus. Töövaidluskomisjonid tegelevad sisuliselt kohtute tööga, st nad teevad töötajate ja tööandjate suhtes otsuseid, mis kohtusse mittepöördumise korral muutuvad poolte suhtes siduvaks selliselt, et otsuse täitmiseks saab pöörduda kohtutäituri poole ning pärast otsuse jõustumist ei saa enam samas asjas uut vaidlust avada.

Sellele lisaks näeb põhiseadus ette terve hulga garantiisid, mis õigustmõistva tegevuse puhul peavad olema igal juhul tagatud - kohtud peavad olema sõltumatud, erapooletud, piisavalt heade teadmistega, kohtumenetlus peab toimuma seaduse alusel ja kindlate reeglite järgi, igaühele peab olema tagatud see, et ta saab viibida enda kohtuasja arutamise juures ning olla ärakuulatud jne.

Kõikide nende nõuete täitmine on tagatud kohtutes toimuva õigusemõistmise puhul aga kõik need nõuded ei pruugi olla alati tagatud kohtuväliste organite puhul, mistõttu ongi isikute kaitseks see 50 000kroonine piirang kehtestatud.

Niina Siitam
Tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja

Millal võib vähendada töötajale makstavat lähetuse päevaraha määra?

Valitsuse määruses sätestatud lähetuse päevaraha määra võib vähendada, kui vastuvõtja tagab töötajale sihtkohas toitlustamise.

Määrus ei ütle, kui palju toidukordi peab olema töötajale tagatud. Kui toitlustamine vastuvõtja kulul on kindel, siis on tööandjal õigus vähendada päevaraha määra, mis Eesti-sisese lähetuse korral on 50-80 ja välislähetuse korral 350-500 krooni, kuni 70 protsendi võrra.

Valitsuse määrus ei konkretiseeri, millist päevaraha määra, kas alammäära või piirmäära, vähendatakse. Tööandjal tuleks kehtestada oma korraga päevaraha määr.

Päevaraha määra ei saa vähendada hotelli hinna sees oleva hommikusöögi ega lennukis serveeritavate söökide arvel. Muudel juhtudel valitsuse määruses sätestatud päevaraha määra vähendada ei saa.

Lähetuse päevaraha ei ole ainult toiduraha. See on mõeldud lisaks toidule muude täiendavate lähetuses ettetulevate kulude katmiseks.

Ingrid Tomson-Kärner
Tartu Ülikooli õigusinstituudi magistrant

Kas tööandja võib kohustada alaealist töötama öisel ajal?

Tavalise tööaja väline aeg jagatakse seaduse alusel õhtuseks ja ööajaks. Õhtune aeg on kella 18st kuni 22ni. Ööaeg kella 22st kuni kella 6ni.

13- ja 14aastasi alaealisi ei tohi tööle rakendada õhtusel ja öisel ajal. Seda võib teha ainult juhul, kui alaealine osaleb etendusasutuse loomingulises tegevuses. Öötööle võib neid sellisel juhul rakendada kuni 23ni.

15-17aastasi alaealisi töötajaid võib samadel tingimustel rakendada öötööle kuni kella 23ni. Mõlemal juhul peab tööandjal olema selleks tööinspektori luba.