Artiklid

Avaldatud: 06 Veebruar 2007

• Eesti Päevaleht
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Helve Toomla
jurist

•• Kas tööandja võib töölepingusse kirjutada netopalga? Meie firmas toimitakse nii, nüüd aga alanes tulumaks, mistõttu peaks tööandja netopalka tõstma. Seda aga tehtud ei ole. Kas selline käitumine on seaduslik? Tööandja lepingut muutma ei soostu, seda põhjendusega, et kõik lepingud on nii vormistatud ja ka allkirjastatud. Mida ette võtta? Kui tõstetakse maksuvaba miinimumi või alandatakse tulumaksu, kaotavad ju töötajad.

Töölepingus peab palga näitama brutopalgana, see tähendab summana, millest maksud on maha arvamata. Seda nõuab palgaseadus juba alates 2005. aasta juunist.

Töölepingu seaduse kohaselt on töölepingu tingimused, mis on töötaja jaoks seaduses ette nähtust halvemad, kehtetud. Kui pooled ei lepi uutes tingimustes kokku, kohaldatakse kehtetute tingimuste asemel seadust. Seega võib küsija nõuda aasta algusest alates üheprotsendist palgatõusu, kuna just selle võrra vähenes tulumaksu määr.

Tööandja peale, kes jätkab netopalga maksmist endises suuruses, võib kaevata kõigepealt tööinspektorile, tema saab teha ettekirjutuse töölepingu seadusega vastavusse viimiseks. Tööinspektor ei saa aga töötajale palka välja nõuda. Et oma palgaosa kätte saada, tuleb nõue esitada töövaidluskomisjoni või kohtusse. Samas võib muidugi nõuda ka ebaseadusliku töölepingutingimuse kehtetuks tunnistamist ja seaduslikuga asendamist.

•• Kui pikaks ajaks võib kokkuleppel tööandjaga võtta palgata puhkust, ilma et see katkestaks tööstaaži? Kui palju peab palgata puhkuse ajal tööandja maksma riigile tulu- ja sotsiaalmaksu?

Palgata puhkuse kestust seadus ei piira, pooled võivad selles nii kauaks kokku leppida kui vajalikuks peavad.

Töötaja soovil antud palgata puhkuse aega ei arvata tema puhkuseõigust andvasse tööaastasse, kuid see aeg läheb sama tööandja juures arvestatava pideva tööstaaži hulka, tööstaaž ei katke. Maksuküsimustes soovitan konsulteerida maksu- ja tolliameti spetsialistidega.

Avaldatud: 06 Veebruar 2007

• Postimees
• Töö- ja puhkeaja seadus

Mida teha, kui lõunapausil tekib vastupandamatu soov tukastada?

Annika Küüdorf, Viruplatsi Arstikeskuse töötervishoiuarst:

Pärast söömist tekib füsioloogiliselt ärkveloleku keskuse aktiivsuse langus. Inimene muutub uniseks ja tahaks tukastada. Juba 20-minutiline uinak kosutab inimest tublisti ja taastab töövõime.

Ma pole kuulnud, et ettevõtetes tukastamist praktiseeritakse. Samas on meil määrus rasedatele ja rinnaga toitvatele töötajatele, kellele peab võimaldama töökeskkonnas privaatsetes tingimustes lamamisvõimaluse. Rasedatel võib tukastamise soovi ette tulla küll ja neil on ka selleks õigus, kui nende tervislik seisund tööajal vajab rohkem puhkust.

Teiste töötajate kohta pole praegu määrust ega muud õigusakti, mis lubaks tööajal magada. Loomulikult võib tööandja oma ettevõttes teha sisekorraeeskirja, kus määrab töö- ja puhkeaja pikkuse. Kuid puhkeaeg – lõuna jm – ei lähe tööaja sisse, ainult lühikesed puhkepausid (kuni 15 minutit) loetakse tööaja sisse.

Kui inimesel on tekkinud tõsine probleem, et päeval on unine ja uimane ning see tunne segab töötamist, siis on vaja tervist uurida, et probleemi põhjusele jälile saada.

Kuna iga inimene on pärast lõunasööki unisem, ei tasu lõunasöögijärgsesse perioodi võtta selliseid töökohustusi, kus on vaja teha väga olulisi otsuseid, ning mis suurt keskendumist ja tähelepanu nõuavad.

Kas tööandjal on õigus nõuda töötajalt tõendeid, kui on küsitud vaba päev kas arsti või ametniku juurde minemiseks?

Niina Siitam, tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja:

Õigusakt ei tunne mõistet «vaba päev». Teatud juhtudel näeb seadus ette töötajale tööaja hulka arvatava vaba aja andmise – rasedale sünnituseelseks läbivaatuseks ning töötajale alla 1,5-aastase lapse toitmiseks.

Kui tööandja võimaldab töötajale vaba päeva muudel juhtudel, kas arsti juures käimiseks või muul põhjusel isiklike asjade ajamiseks, võib see toimuda poolte kokkuleppel. Sõltuvalt kokkuleppest säilitatakse vaba päeva eest töötasu.

Seadus ei näe ette tööandja õigust nõuda töötajalt tõendit vaba päeva kasutamise kohta. Seadus on eeldanud, et vaba päeva kasutatakse selleks, milleks seda soovitakse.

Vajadus tõendit nõuda tekib ilmselt siis, kui tööandjal pole töötajaga usalduslikku suhet. Samas aga tuleks tõendi nõudmist lugeda põhjendatuks, kui tööandjal on põhjust kahelda või ta tahab kindel olla, et töötaja kasutab vaba päeva selleks, milleks seda palus.

Avaldatud: 06 Veebruar 2007

• Eesti Päevaleht
• TULUMAKSUSEADUS

Liis Plakk

Kui töötaja elukoht Eestis säilib, peab tulud deklareerima ka siis, kui välismaal viibiti üle 183 päeva.

Eesti elanikud peavad Eestis deklareerima nii Eestis kui ka välismaal saadud tulud. Et eri riikides teenitud tulusid ei maksustataks topelt, lähtutakse maksustamisel riigisisestest topeltmaksustamise vältimise sätetest ning riikidevahelistest topeltmaksustamise vältimise lepingutest. Välisriigi tulud deklareeritakse residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni lisalehel “Välismaalt saadud tulu”.

Eesti elanikud (residendid) peavad deklareerima välisriigis saadud tulu, nt palgatulu, rendi- või üüritulu, litsentsitasu, kasu vara võõrandamisest jm, tabelis 8.1.

Vajalik tõendamine

Välisriigis juba tasutud tulumaks võetakse Eestis tulumaksu tasumisel arvesse osas, mille tasumine oli kohustuslik. Kui välisriigis tasutud tulumaks on väiksem Eesti tulumaksust, tuleb Eestis välisriigi tulult juurde maksta vahe, mille võrra välisriigi tulumaks on Eestis arvutatud tulumaksust väiksem. Välisriigis tasutud tulumaksu saab arvesse võtta vaid tulumaksu tasumist tõendava dokumendi alusel.

Füüsiline isik peab deklareerima kogu maailmas teenitud tulud ja tasuma juurdemääratud maksud Eestis ka siis, kui ta viibib Eestist väljaspool kauem kui 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul, kuid tema elukoht Eestis säilib. Tulumaksuga maksustamise mõttes on isiku elukoht või tegelik Eestis viibimine (seega isiklikud ja majanduslikud sidemed riigiga) tema kodakondsusest määravamad.

Kuigi välisriigist saadud maksustatud palgatulult ning dividendilt Eestis tulumaksu enam tasuma ei pea, tuleb need siiski deklareerida tuludeklaratsiooni välismaalt saadud tulu vormi tabelis 8.8.

Tulumaksuvaba
Tulumaksu maksmine välismaal peab olema tõestatud

•• Välisriigis töötamise eest saadud tulud, võlaõigusliku lepingu alusel teenuse osutamise eest saadud tasud ning juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme tasud on Eestis tulumaksuvabad, kui:

isik viibis töötamise eesmärgil välisriigis vähemalt 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul,

palgatulu ja tasud olid välisriigis maksustatud (ka siis, kui maksu lõppsummaks jäi 0 krooni),

maksustamine on dokumentaalselt tõendatud.

•• Välisriigist saadud dividend, kui dividendi maksmise aluseks olevalt kasumiosalt on tulumaks makstud või kui dividendilt on tulumaks välisriigis kinni peetud.

Avaldatud: 05 Veebruar 2007

• Äripäev
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Helve Toomla
jurist

Mis leping sõlmida projektijuhiga?

Siin on kaks võimalust sõltuvalt sellest, kui suurt kontrolli te tahate projektijuhi üle saavutada.

Kui töötegemisel soovitakse alluvussuhet, on kasulikum töölepinguline suhe, seda ka siis, kui see on vormistatud muu lepinguna, kuid selles on vihjeid alluvussuhtele.

Kui üksikasjalik kontroll töö üle ei ole oluline, tähtsaks peetakse vaid eesmärgipärast tegutsemist, võib inimesega sõlmida käsunduslepingu.

Üks inimene võib töötada üheaegselt nii töö- kui ka käsunduslepingu alusel. Kuna käsunduslepingu suhtes tööseadused ei kehti, siis ei peeta selle puhul ka tööajaarvestust, ei ole nõutav vähemalt palga alammäära maksmine jne.

Igal juhul tuleb silmas pidada, et vaidluse korral lepingu olemuse üle loetakse, et pooled sõlmisid töölepingu. Seda juhul, kui väidetav tööandja ei tõenda vastupidist või kui pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu.