Artiklid
Merike Lees
Lühendatud tööpäev on vahetult riigipühale eelneval tööpäeval, pühapäevane püha ei lühenda reedest tööpäeva.
Seadus lühendab enne pühi tööaja normi kolme tunni võrra, kuid seda vaid vahetult pühale eelneval tööpäeval. Kui tänavu on jõululaupäev pühapäeval, siis lühendatakse laupäevast tööpäeva, mitte reedest.
Tekib ületunnitöö
Kuna tööpäeva lühendab seadus, võib töötaja lahkuda kolm tundi varem ja tööandja ei saa teda kinni hoida, ütles jurist Helve Toomla teabehommikul ""Knopkad" töösuhetes aastal 2006".
Kui näiteks kaupluses või mõnes teenindusasutuses ei saa töötajale võimaldada lühemat tööaega, tuleb käsitleda neid kolme tundi tema tööajast kui ületunnitööd ja tasustada seda kui ületunnitööd.
Topelttasu õigus
Näiteks kui inimese tööpäev kestab laupäeval kella 20ni, on viimased kolm tundi ületunnid. Kui aga inimese töövahetus algab laupäeva hommikul kell 8 ja lõpeb pühapäeva hommikul kell 8, siis on selle töötaja detsembrikuu tööajanorm ikka kolme tunni võrra väiksem ja tal võib selles kuus tekkida ületunnitöö. "Kogu vahetuse, st 24 tunni eest, tuleb maksta kahekordselt!" kinnitas Toomla.
Väiksem tööajanorm
Tallinna Kaubamaja lühendab pühade eel oma lahtiolekuaega kahe tunni võrra. Seega tekiks töötajatel sel päeval üks tund ületunnitööd, kuid kuna kaubamaja rakendab summeeritud tööaja arvestust ja graafikute tegemisel on arvestatud seaduses ette nähtud normtundidega, siis ületunde ja nende eest tasu arvestamise küsimust ei teki, kinnitas Tallinna Kaubamaja personali- ja teenindusdirektor Anu Press.
Tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja Niina Siitami sõnul ei taha tööandjad sageli aru saada, et arvestusperioodiks (näiteks kuuks) koostatava töögraafiku aluseks on arvestusperioodi tööajanorm.
Seaduseväänamine
Kui graafikus on töötaja tööle pandud riigipühale vahetult eelneval tööpäeval, siis tuleb graafiku koostamisel arvestada, et tööpäev on sellel päeval kolm tundi lühem ja kuu tööajaarvestuses tööajanorm kolm tundi väiksem. "Kui pühade kuul kavandatakse graafik selliselt, et pühade-eelsel tööpäeval tavalise vahetuse kestusega ületunde ei teki, on see ilmselge seadusest kõrvale hiilimine," nentis Siitam.
Pühadel töötamise eest kõrgem tasu
Puhkepäevi ja pühi ei saa tööandja oma käskkirjaga tööpäevadeks kuulutada, kuna selleks on üldjuhul vaja töötaja nõusolekut.
Sel ajal töötamise eest tuleb maksta kõrgemat tasu, kinnitas jurist Helve Toomla.
Toomla on näinud töölepinguid, kus on kirjas, et ületunnitöö, õhtusel ja öisel ajal ning pühadel ja puhkepäevadel töötamise eest kõrgemat tasu ei maksta. Paraku on selline säte seadusega vastuolus, mistõttu ka kehtetu.
Ületunnitööd ja puhkepäeval töötamist ei tohi panna töötasu sisse. Ületunnitööd ei tohi ette planeerida. Selline tööandja käitumine ei tulene seadusest, see ei ole seaduse mõte, ütles tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja Niina Siitam.
Siitami sõnul lubab seadus töölepingus sätestatud palga hulka lugeda ainult õhtuse ja öötöö ning täiendavate tööülesannete lisatasu ja sedagi poolte kokkuleppel. Ka sellisel juhul peab lisatasu olema põhipalgast selgelt eristatav. Merike Lees
Kuidas arvestada ületunde summeeritud tööaja arvestuse korral?
Helve Toomla
EAKLi jurist
Ületunnitöö on töötamine üle tööajanormi. Tööajanorm on töölepingu kohustuslik tingimus.
Kui tegu on summeeritud tööajaga, arvestatakse ületunnitööd terve summeeritud tööaja perioodi kohta ega loeta üksikuid kauem töötatud päevi. Ületunnitööd ei teki, kui summeeritud tööaja arvestusperioodi lõpuks ei ole ületatud kogu perioodi töötunde kokku.
Näiteks on arvestusperiood neli kuud, milles on kokku 672 töötundi. Töötaja teeb küll ühes kuus rohkem tööd, kuid teises kuus töötab alakoormusega ning ületunde ei ole, kui perioodi lõpuks on töötatud täpselt 672 tundi.
Tuleb töötunde rohkem, on tegemist ületunnitööga; jääb neid vähemaks, tuleb tööandjal teha juurdemakse, et tagada palk 672 tunni eest.
Ületunnitööd saab teha ainult poolte kokkuleppel, v.a juhul, kui vahetustöötaja ei ilmu tööle, kuid töös ei või tekkida vaheaega, samuti vääramatu jõu (näiteks loodusõnnetuse) korral.
pane tähele
* Lühendatud tööpäev on vahetult enne: Jõululaupäeva - 24.12
* Uut aastat - 1.01
* Vabariigi aastapäeva - 24.02
* Võidupüha - 23.06
Allikas: töö- ja puhkeaja seadus N 25
Pille Liimal
Eesti töötukassa nõunik
Tööandjal tuleb 1. jaanuarist töötukassale esitada senisest vähem andmeid paberil, kuna töötuskindlustushüvitist hakatakse määrama andmekogu andmete alusel.
Nii töötuskindlustusstaai kui ka hüvitise suurust arvestatakse järgmise aasta algusest seniste tekkepõhiste andmete asemel kassapõhiste andmete alusel.
Teisisõnu: oluline on, millises kuus töötaja töötasud tegelikult välja maksti ja töötuskindlustusmakse kinni peeti. Tänu sellele on hüvitisi võimalik määrata maksu- ja tolliametilt saadud andmete järgi.
Päriselt ilma tööandjalt andmeid juurde küsimata siiski läbi ei saa, sest maksutehnilistel põhjustel on tõenäoline, et viimase kolme kuu andmed ei ole hüvitise taotlemise ajaks veel töötukassa andmekogusse jõudnud.
Seepärast tuleb tööandjal endiselt esitada tõend kindlustatule makstud tasude ja tasudelt kinnipeetud töötuskindlustusmaksete kohta, kuid võrreldes varasemaga on sellele vaja märkida palju vähem andmeid. Tõendil tuleb näidata vaid kolmel viimasel töökuul väljamakstud tasude ja kinnipeetud töötuskindlustusmaksete suurused.
Tõendi täitmist peaks hõlbustama seegi, et seda tuleb teha samade andmete põhjal, mis esitatakse maksu- ja tolliametile. Samuti on tõendi vorm lihtsam - näiteks ei ole vaja enam eraldi välja tuua puhkusetasu ja koondamishüvitisi. Tõendil tuleb iga kuu kohta märkida vaid nende tasude summa, millelt on töötuskindlustusmakse kinni peetud. Töötukassa tahab luua 2007. aasta jooksul võimaluse esitada tõendit elektrooniliselt portaali X-tee kaudu.
Kindlustusstaai ja hüvitise suuruse arvutamise uute põhimõtete rakendudes on oluline, et tööandja maksaks ja deklareeriks töötaja tasult kinnipeetud töötuskindlustusmakse õigeaegselt, kuna sellest võib sõltuda töö kaotanud inimese õigus töötuskindlustushüvitisele ja hüvitise suurus.
Mis muutub tööandja jaoks töötuskindlustuses 2007. aastal?
kuni 31. detsembrini 2006
* Tööandja on kohustatud kindlustatu nõudmisel andma talle töösuhte lõpetamisel tõendi viimasel 12 töötatud kalendrikuul makstud tasude ja kinnipeetud töötuskindlustusmaksete kohta (tõend tuleb täita tekkepõhiselt).
* Töötuskindlustusmakset makstakse palgalt ja muudelt tasudelt, v.a töö- või teenistussuhte lõpetamise hüvitistelt ja sotsiaalmaksu seaduse N 3 nimetatud summadelt.
* Töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitise taotlemiseks tuleb avaldus töötukassale esitada 5 päeva jooksul tööinspektsiooni kooskõlastuse saamisest.
alates 1. jaanuarist 2007
* Tööandja on kohustatud andma tõendi viimasel kolmel töötatud kalendrikuul makstud tasude ja kinnipeetud töötuskindlustusmaksete kohta (tõend tuleb täita kassapõhiselt).
* Tasud, millelt töötuskindlustusmakset ei maksta, on eraldi loetletud. Makset ei pea maksma ka töö- või teenistussuhte ebaseadusliku lõpetamise tõttu ettenähtud hüvitiselt või viiviselt ning tööraamatu või lõpparve kinnipidamisel ettenähtud palgalt.
* Avaldus tuleb töötukassale esitada hiljemalt 25 päeva enne esimese töö- või teenistussuhte lõpetamise päeva (tähtaeg tuleneb nõudest maksta hüvitis välja töö- või teenistussuhte viimasel päeval).
* Tööinspektsiooni kooskõlastust ei nõuta, kui koondatakse ainult ametnikke - piisab tööandja teatisest, kus on kirjas koondamise põhjus ja töötajate koguarv.
Allikas: töötukassa
7. detsembril võttis Riigikogu vastu sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse.
Olulisim on muudatus, mis puudutab kõiki sotsiaalmaksu maksjaid (tööandja, FIE, riik ja kohalik omavalitsus) - sotsiaalmaksu kuumäära järk-järguline tõstmine. Sotsiaalmaksuseaduse §-s 2¹ tehtud muudatuse kohaselt tõuseb 2007. aastal sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär 2000 kroonini kalendrikuus, 2008. aastal moodustab kuumäär 75% 2007. aasta kuupalga alammäärast ning edaspidi ehk aastast 2009 on võrdsustatud Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud eelmise aasta kuupalga alammääraga.
Seega on tööandja kohustatud maksma 2007. aastal sotsiaalmaksu töötajale või teenistujale kuu eest makstud tasult, kuid mitte vähem kui 660 krooni kuus (2000 x 33% = 660).
Samas on täiendatud isikute nimekirja, kelle puhul ei ole tööandjal sotsiaalmaksu kuumääralt tasumise kohustust, st kelle eest sotsiaalmaksu tasutakse alati tegelikult makstud palgalt. Seni on nendeks isikuteks olnud: riikliku pensioni saajad; töötajad, kellele on kehtestatud osaline tööaeg või kes on saadetud osaliselt tasustatavale puhkusele Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 68 alusel; töötajad, kellele on kehtestatud lühendatud tööaeg töö- ja puhkeaja seaduse § 5 lõike 1 alusel. Seaduse muudatuse kohaselt on eelloetletud isikutele alates 2007. aastast lisandunud:
- töötaja või teenistuja, kes kasvatab vanema või eestkostjana alla 3-aastast last või kolme või enamat alla 19-aastast last;
- töötaja või teenistuja, kes on nimetatud ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 4 punktis 5 ehk: õigusaktide alusel asutatud ja tegutsevas Eesti õppeasutuses või välisriigi samaväärses õppeasutuses põhiharidust omandav õpilane kuni 21 aasta vanuseni, üldkeskharidust omandav õpilane kuni 24 aasta vanuseni, kutseõpet omandav koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta isik, põhihariduse või keskhariduse baasil kutseharidust omandav õpilane ning Eesti alalisest elanikust üliõpilane.
Sotsiaalmaksu kuumäära summa järk-järguline tõstmine ja selle võrdsustamine eelmise aasta palga alammääraga alates 2009. aastast avaldab mõju ka FIE-de poolt makstavale sotsiaalmaksule, kuna FIE sotsiaalmaksu miinimumkohustus ja avansiliste maksete suurus on seotud sotsiaalmaksu kuumääraga. Seega on FIE 2007.a. sotsiaalmaksu kvartaalse avansilise makse suuruseks 1980 krooni (660 krooni kuus ja 7920 krooni aastas). Sotsiaalmaksu kvartaalsete avansiliste maksete tasumise tähtajad on endiselt 15. märts, 15. juuni, 15. september ja 15. detsember. Iga kvartali FIE sotsiaalmaksu avansilise makse arvutamisel vähendatakse FIE sotsiaalmaksu kohustust tööandja poolt selles kvartalis FIE eest makstud sotsiaalmaksu võrra. Samuti võetakse 2007. aastal FIE avansilise makse kindlaks määramisel arvesse riigi või kohaliku omavalitsuse poolt sotsiaalmaksuseaduse § 6 alusel selle isiku eest makstud sotsiaalmaksu (erinevalt seni kehtivast korrast, kui FIE avansiliste maksete määramisel arvestatakse ainult riigi poolt sotsiaalmaksuseaduse § 6 lg 1 punktide 1, 1.1 ja 5 alusel makstud sotsiaalmaksu).
Mõnevõrra laiendatud on sotsiaalmaksuseaduse §-s 6 erijuhtude loetelu, millal riik maksab mittetöötavate isikute eest sotsiaalmaksu neile isikutele sotsiaalsete garantiide, sh ravikindlustuse tagamise eesmärgil. Näiteks hakkab riik alates 2007. aastast maksma sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa (13%) töötuna arvel olevate isikute eest alates 31. arveloleku päevast.
Täpsustatud on riigipoolse sotsiaalmaksu soodustuse andminse tööandjatele, kelle juures töötavad töövõimetuspensionärid (sotsiaalmaksuseadus § 6 lg 3). Kui töövõimetuspensionär töötab samaaegselt mitme tööandja juures, siis seni kehtiva korra järgi maksab riik sotsiaalmaksu kuumääralt tööandja eest, kes tulumaksu kinnipidamisel arvestab maksuvaba tulu töötaja vastavasisulise avalduse alusel. Reguleerimaks sotsiaalmaksu maksmist olukorras, kus töövõimetuspensioni saav töötaja töötab mitme tööandja juures, kuid maksuvaba tulu arvestamise avaldus ei ole esitatud ühelegi tööandjale, on seadusesse lisatud täpsustus, et töötaja valib oma äranägemisel ühe tööandja, kelle eest riik hakkab sotsiaalmaksu maksma. Valik tuleb tööandjale esitada kirjalikult.
Alates jaanuarist 2007 on TSD põhivormile lisandunud alljärgnev kontrollküsimustik:
Küsimused seotud isikutega sooritatud tehingute ning nimetatud tehingutest tulenevate kohustuste kohta
a. Kas maksustamisperioodil on sooritatud tehinguid seotud isikutega?
b. Kas maksukohustuslane on osaline seotud isikute vahelises kulude jaotuse kokkuleppes, millele laienevad kohustuslikud kulude jaotuse kokkulepete dokumenteerimise nõuded?
c. Kas maksukohustuslasele on kohustuslikud seotud isikute vaheliste tehingute detailsed dokumenteerimise reeglid?
Nimetatud küsimustiku täitmine on maksumaksjale igal maksustamisperioodil kohustuslik. Kõigile nimetatud küsimustele vastamiseks tuleb õige vastusevariant, kas Jah või Ei märkida ristikesega X küsimuse taga olevasse kastikesse. Küsimustikule vastavad kõik vormi TSD täitvad residendist juriidilised isikud ja mitteresidendist juriidilised isikud, kellel on Eestis registreeritud püsiv tegevuskoht. Kui maksumaksjal ei ole maksustamisperioodil tehinguid ning kulude jagamise kokkuleppeid seotud isikutega, ei ole midagi ka dokumenteerida ning kõigi kolme kontrollküsimuse vastuseks tuleb märkida Ei.
Siirdehindade turuväärtuse leidmine ning turuväärtusest erinevate tehinguväärtuste maksustamise eesmärk on tuvastada ning maksustada kasumi varjatud kujul jaotamine.
Alates 01.01.2007 laienes isikute ring, kelle vahel toimuvatele tehingutele saab kohaldada siirdehindade turuväärtusest erinevate tehinguväärtuste maksustamist. Nimetatud sätteid kohaldatakse uuest aastast residendist juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja tehingutele seotud isikutega, samuti mitteresidendist juriidilise isiku Eestis asuva püsiva tegevuskoha tehingutele nimetatud mitteresidendiga seotud isikutega. Samad sätted laienevad ka: residendist juriidilise isiku tehingutele tema teistes riikides asuvate püsivate tegevuskohtadega ning mitteresidendist juriidilise isiku tehingutele tema Eestis asuva püsiva tegevuskohaga (tulumaksuseaduse § 50 lg 4, § 53 lg 46).
Juhime Teie tähelepanu, et juhul, kui siirdehind erineb turuväärtusest, lähtutakse maksustamisel turuhindadest ning tulumaksuga kuulub maksustamisele kas tulu, mille maksumaksja oleks saanud, või kulu, mis oleks maksumaksjal jäänud kandmata, kui seotud isikutega tehtud tehingu väärtus oleks olnud selline, mida rakendavad sarnastes tingimustes mitteseotud isikud (tulumaksuseaduse § 50 lg 5).
a. Kas maksustamisperioodil on sooritatud tehinguid seotud isikutega?
Kui maksustamisperioodil on maksumaksja sooritanud tehinguid seotud isikutega (tulumaksuseaduse § 8), märgib ta küsimuse a vastuseks Jah ning seda ka juhul, kui tehingud on toimunud turuhinnas. Vormil TSD märgitud küsimustiku mõistes loetakse tehing toimunuks maksustamisperioodil, mil vara võõrandati, st omandiõigus läks ühelt seotud isikult üle teisele seotud isikule, teenuste puhul maksustamisperioodil, millal teenused osutati, mitte perioodil, mil tehti väljamakse, olenemata asjaolust, et maksustamise hetk on sarnane juriidilise isiku tavapärase tulumaksuga maksustamisega, ehk reeglina väljamakse tegemise aeg.
b. Kas maksukohustuslane on osaline seotud isikute vahelises kulude jaotuse kokkuleppes, millele laienevad kohustuslikud kulude jaotuse kokkulepete dokumenteerimise nõuded?
Küsimusele b märgitakse jaatav vastus igal maksustamisperioodil juhul, kui maksumaksjal on olemas kehtiv kulude jagamise kokkulepe seotud isikutega. 2007.a jõustuva rahandusministri määruse Seotud isikute vahel tehtud tehingute väärtuse määramise meetodid (edaspidi määrus, RTL 2006,81,1506) § 17 lg 1 kohaselt on kulude jagamise kokkulepe seotud isikute vahel sõlmitud leping, millega jagatakse kokkuleppeosaliste vahel kulud ja riskid varade, teenuste või õiguste arendamisel, loomisel või omandamisel ning määratletakse poolte õigused kokkuleppe eseme suhtes. Määrusega sätestatakse kulude jagamise kokkuleppe põhimõtted ja dokumenteerimise nõuded. Kulude jagamise kokkulepe asendab teenuse osutamise olukorras, kus ühisel tegutsemisel otsustatakse kulud huvitatud osapoolte vahel jagada. Kuigi omandiõigus kokkuleppe objektile kuulub ühele isikule, võib õigus asjast kasu saada ning kohustus kulusid kanda olla kokkuleppe kohaselt mitmel isikul. Iga kokkuleppe osalise poolt kantavad kulud peavad olema samaväärsed samadel tingimustel sõltumatute ettevõtjate poolt kantud kuludega proportsionaalselt konkreetse kokkuleppe osalise teenitud või loodetava tuluga.
c. Kas maksukohustuslasele on kohustuslikud seotud isikute vaheliste tehingute detailsed dokumenteerimise reeglid?
Määruse § 18 lg-s 1 on nimetatud isikud, kellele ja olukorrad, millal kohaldatakse määruse §-s 18 sätestatud täiendavaid dokumenteerimise nõudeid seotud isikute vaheliste tehingute osas. Need on:
1) residendist krediidiasutus, kindlustusselts ning väärtpaberibörsil noteeritud äriühing;
2) äriühingud, kui tehingu üheks osapooleks on madala maksumääraga territooriumil asuv isik;
3) residendist äriühing, kellel on töötajaid arvestatuna koos seotud isikutega 250 või rohkem või kelle tehingueelse majandusaasta käive koos seotud isikutega oli 50 miljonit eurot või rohkem või kelle konsolideeritud bilansimaht oli 43 miljonit eurot või rohkem;
4) mitteresident, kes tegutseb Eestis püsiva tegevuskoha kaudu ja kellel on töötajaid arvestatuna koos seotud isikutega 250 või rohkem või kelle tehingueelse majandusaasta käive koos seotud isikutega oli 50 miljonit eurot või rohkem või kelle konsolideeritud bilansimaht oli 43 miljonit eurot või rohkem.
Kõik punktides 1 kuni 4 nimetatud isikud vastavad TSD põhivormi küsimusele c jaatavalt igal maksustamisperioodil, mil on sooritatud tehinguid seotud isikutega ning küsimusele a on vastatud jaatavalt.
Detailne dokumentatsioon koosneb kahest osast:
- põhitoimik dokumentide kogum, mis sisaldab ühtlustatud teavet kõigi kontserni liikmete kohta
- riigiomased dokumendid dokumentide kogum, mis sisaldab teavet konkreetse maksumaksja poolt seotud isikutega tehtavate tehingute kohta.
Dokumentatsioonis sisalduv teave peab olema piisavalt põhjalik võimaldamaks maksuhalduril veenduda, et maksumaksjal oli põhjust uskuda siirdehinna turuväärtusele vastavusse. Rahandusministeerium on dokumendinõuete kehtestamise aluseks võtnud Euroopa Liidu siirdehindadealase ühendatud foorumi (EU Joint Transfer Pricing Forum) 7. novembril 2005 Euroopa Komisjonile esitatud juhendmaterjali COM (2005) 543 Tegevusjuhend Euroopa Liidus asuvate sidusettevõtete siirdehindade dokumenteerimiseks.
Suurte äriühingute eristamisel väikestest ja keskmise suurusega äriühingutest lähtutakse Euroopa Komisjoni 2003. aasta 6. mai soovitusest 2003/361/EC (OJ 2003 L124 (lk 36-41), mille kohaselt loetakse väikesteks ja keskmise suurusega äriühinguteks äriühingud,
- kellel on töötajaid arvestatuna koos seotud isikutega vähem kui 250 ning kelle majandusaasta käive koos seotud isikutega on vähem kui 50 miljonit eurot (ligikaudu 782, 3 miljonit Eesti krooni) või
- kelle konsolideeritud bilansimaht on väiksem kui 43 miljonit eurot (ligikaudu 672,8 miljonit Eesti krooni).
Eestis kasutatakse dokumenteerimisnõuete kohaldamiseks väikeste ning keskmise suurusega äriühingute eristamiseks suurtest äriühingutest kõiki kolme nimetatud kriteeriumi eraldi ning piisab juba ühe kriteeriumi ületamisest, et äriühingul tekiks suurtele äriühingutele kohustuslik dokumenteerimise kohustus.
Kuigi ametiühingud esitasid alampalga taotluseks 4050 krooni suuruse nõude, tegid tööandjad täna toimunud läbirääkimistel ettepaneku kehtestada järgmise aasta alampalgaks 3600 krooni.
«Alampalga tõus 20 protsendi ulatuses on väga hea pakkumine ja sellest üles poole ei ole tööandjad enam valmis minema,» ütles tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis, kelle sõnul soovivad tööandjad kirjutada alampalga kokkuleppele alla veel enne jõule.
Käesoleval aastal on alampalk 3000 krooni.
Lehekülg 1470 / 1592
