Maksu- ja Tolliamet taunib ettevõtjate tegevust, kes avaldavad palgatöötajatele survet enda FIE-ks vormistamiseks, kuna see loob äriühingutele ebaausal teel konkurentsieelise ning asetab töövõtja ebasoodsasse positsiooni.

Maksuhalduri andmetel leidub ettevõtjaid, kes avaldavad palgatöötajatele survet enda FIE-ks vormistamiseks, et hoida kokku palga ja sotsiaalmaksu arvelt. See omakorda parandab äriühingu finantsnäitajaid ja loob ebaausal teel konkurentsieelise ausate äriühingute ees. Maksu- ja Tolliameti kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe sõnul on tegu kasvava trendiga. "Sellega seoses soovib amet nii töötajate kui tööandjate täehepanu probleemile juhtida ning avalikkust ameti lähenemisest teavitada. Maksuhaldur näeb maksuriski üle 1700 FIE puhul, kes tegelikult on oma olemuselt palgatöölised, " ütles Veermäe.

Palgatöötajad pole alati teadlikud, et FIE staatusega kaasneb hulk kohustusi ja riske ning kaovad paljud palgatöötaja hüved, näiteks ei laiene FIE-le puhkuse ja töölepingu seadusest tulenevad õigused. Erinevalt palgatöötajast, kelle eest tasub tööandja nii sotsiaalmaksu kui töötuskindlustusmakse, tasub FIE ise oma ettevõtluse tulemilt 33% sotsiaalmaksu ega ole kaitstud töötuskindlustusega. FIE vastutab ise oma töötervishoiu ja tööohutuse ning ettevõtluse tagajärgede eest, viimast kogu oma isikliku varaga. Samuti lasub FIE-l raamatupidamiskohustus.

Kuigi FIE-ks sunnitud jätkavad reeglina töötamist sisuliselt palgatöötajatena, leiavad tööandjad, et töölepingu puudumise tõttu pole neil FIE-de suhtes mingeid kohustusi. Maksuhaldur on menetluses olevate äriühingute ja FIE-de vaheliste võlaõiguslike teenuste osutamise lepingute analüüsimisel jõudnud järeldusele, et antud lepingud on tegelikkuses töölepingud.

Maksu- ja Tolliameti kontrolli osakonna juhataja Egon Veermäe sõnul pole majanduslike suhete vorm kooskõlas nende sisuga, kui FIE-ks vormistatu jätkab töötamist tööandja kontrolli all, ning sel juhul annab maksukorralduse seaduse § 84 maksuhaldurile õiguse kvalifitseerida ettevõtja tulu ümber palgatuluks. "Kui lähtume seisukohast, et tegemist on varjatud töölepinguga, ning loeme FIE-le tehtud väljamaksed tema palgatuluks, ei tohi sellest mahaarvamisi teha ning sotsiaalmaksu kohustus lasub ettevõtjal," lisas Veermäe.

Kindlasti peaksid töötajad enne tööandja survel FIE-ks astumist oma otsuse ja sellega kaasnevad tagajärjed põhjalikult läbi kaaluma. Küsimuste tekkimisel on maksuhaldur alati nõus abistama, informatsiooni FIE kohustuste kohta saab teenindusbüroodest, infotelefonilt 8800811 ja 1811 ning Maksu- ja Tolliameti veebilehelt.

Lugupidamisega,
Liis Plakk
Maksu- ja Tolliameti pressiesindaja
tel: 6967906, 52 10 550
e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
www.emta.ee

Andrus Karnau, reporter
Kaire Uusen, reporter

Maksuamet leiab, et paljud firmad käituvad ebaõiglaselt, kui nõuavad maksuraha kokkuhoiu nimel suurelt osalt töövõtjailt enda vormistamist füüsilisest isikust ettevõtjaks.

Füüsilisest isikust ettevõtjate (FIE) nõustaja Olavi Kärsna ütles, et teab mitmeid näiteid, kus tööandja on seadnud tingimuse, et töötajal tuleb hakata FIEks. «Raplas oli selline juhtum, kus metsameestel kästi FIEks hakata, ja seda nad tegidki,» meenutas Kärsna.

Kui aga aasta sai läbi ja meestelt küsiti deklaratsiooni ja maksude kohta, siis selgus, et mehed ei teadnud FIEnduse reeglitest üldse midagi.

Hoiavad kulusid kokku

Maksuameti hinnangul on Eestis kuni 1700 FIEt, kelle tööülesanded on sisuliselt samad tavalise palgatöölise omaga. Tööandjale tähendab FIE palgakulude kokkuhoidu.

«Erinevalt palgatöötajast, kelle eest tasub tööandja nii sotsiaalmaksu kui ka töötuskindlustusmakse, tasub FIE oma tulemilt ise 33 protsenti sotsiaalmaksu ega ole kaitstud töötuskindlustusega,» kommenteeris maksuameti osakonnajuhataja Egon Veermäe.

Kärstna andmetel läksid kunagi Soome ka paar ehitusmeest, keda firma sundis enne FIEks hakkama.

«Lahke Soome ametnik täitiski ankeedi ära, aga tegi kõigisse lahtritesse linnukese, muu hulgas ka sellesse, et registreeriti end käibemaksukohuslasena,» selgitas Kärsna. Juba kahe kuu pärast said mehed Soome ametivõimudelt kurja kirja, et nad ei ole maksnud käibemaksu.

«Need õnnetukesed, keda sunnitakse FIEks, ei tea ka nõu küsima tulla,» rääkis Kärsna.

Oma nime ei soovi FIEdeks sunnitud inimesed tihti avaldada. Kärsna märkis, et tema seminaridel on tulnud nõu küsima ligi paarkümmend inimest, kes on tunnistanud, et tööandja sundis FIEks hakkama. «Neid, kellega nii on juhtunud, on aga kindlasti palju rohkem,» nentis Kärsna.

Mitme taksofirma mure

Eestis ei ole Kärsna sõnul näiteks üldse võimalik, et kui suur firma saab ehituselt tellimuse, et siis vabatahtlikult FIEks hakanud saaksid seal alltöövõttu.

«Minu kogemus ütleb, et kui suurel objektil töötavad kõrvuti FIEd ja palgatöötajad, siis need FIEd ei ole mitte vabatahtlikult selleks hakanud,» rääkis Kärsna. «Ehitajate seas on ka vabatahtlikke FIEsid, kuid need nokitsevad oma väikesi asju ise.»

Postimehe andmetel on ka taksofirmad tööandjaiks, kus taksojuhil peaaegu puudub võimalus palgatöötajana ametisse asuda, kuigi lepingu järgi seda justkui ollakse.

Taksojuhtide liidu juhatuse liige Lembit Poolak ütles, et hiljutisel Tallinna linnavalitsuses toimunud arutelul andis maksu- ja tolliamet seda tõesti mõista, et taksofirmades pole FIEdega asjad korras.

«Üks taksofirma lausa võpatas selle peale,» rääkis Poolak, kes usub, et maksuamet hakkab taksofirmasid tõsisemalt jälgima.

Siiski ei usu Poolak, et maksuameti suurem huvi taksondusse erilisi muutusi tooks. «Kaldun arvama, et mõni firma võib lihtsalt korstnasse lennata ja nende asemel tekivad uued, kes hakkavad jälgima kriteeriume, mida tahab maksuamet,» rääkis Poolak. «Mõnel firmal tuleb aga kindlasti oma rahakotti kergendada.»

Maksuameti osakonnajuhataja Veermäe sõnul pole majanduslike suhete vorm kooskõlas nende sisuga, kui FIEks vormistatu jätkab töötamist tööandja kontrolli all, ja sel juhul võib maksuamet ka ettevõttele lisamakse määrata.

Lisaks on FIE-l raamatupidamiskohustus, ta vastutab ise tööohutuse eest ja ettevõtluse tagajärgede eest kogu isikliku varaga.

Tööandja priske võit

• Töölepinguga läheb 10 000-kroonist brutopalka teeniv inimene firmale maksma iga kuu 13 330 krooni.
• Sellest sotsiaalmaks on 33 protsenti ehk 3300 kr.
• Lisaks tasub tööandja 0,3 protsenti töötuskindlustusmaksu – 30 kr.
• FIE peab aga varjatud tööandjalt saadud summast peale tulumaksu tasuma ise ka sotsiaalmaksu.

Allikas: maksuamet

Helve Toomla
ametiühingute jurist

•• Üks töötaja töötab kontserni ühes ettevõttes töölepingu alusel 0,75 kohaga ja teises ettevõttes töölepingu alusel 0,25 kohaga. Kuidas jaotatakse põhipuhkus?

Eeldan, et mõlemad ettevõtted on juriidilised isikud, mis tähendab, et on osaühingu, aktsiaseltsi või muu sellisena kantud äriregistrisse. Sel juhul on tegemist kahe eri tööandjaga. Mõlemad võivad töötajate puhkuseaja määramisel üldjuhul lähtuda oma töö korraldamise huvidest. Nii võib ühes ettevõttes antava puhkuse aeg erineda teise omast ja inimene ei saagi korralikult puhata. Et seda ei juhtuks, tuleks mõlemal tööandjal juba puhkuste ajakava koostamise ajal omavahel kokku leppida, et puhkust antakse ühel ajal. Muidugi võidakse siis arvestada ka töötaja soove.

Vaatamata sellele, et inimene töötab osalise tööajaga, on tal mõlema tööandja juures õigus täispuhkusele, see tähendab vähemalt 28 kalendripäevale.

•• Vallale kuuluvas lasteaias kstab tööpäev kella 7–18. Üks vahetus on 7-13 ja teine vahetus 12-18, 12-13 on tööl mõlemad õpetajad üheaegselt. Kui täiskohaga lasteaiaõpetaja asendab puuduvat õpetajat, siis kas see on ületunnitöö?

Asendamine võib toimuda nii oma tööajanormi piires kui ka seda ületades.

Töötajal, kes asub ajutiselt äraolevat töötajat asendama, oleks mõistlik juba enne lisatöö võtmist tööandjaga kirjalikult lisatasus kokku leppida. Seadus lisatasu suurust ei sätesta. Kui lisatöö tõttu tuleb tööandja taotlusel töötada kauem, kui töölepingus on kokku lepitud, tähendab see ületunnitööd, mille eest peab tööandja maksma lisatasu vähemalt 50% töötaja tunnipalga määrast.

Taivo Ruus
vandeadvokaat, advokaadibüroo Ruus, Koch & Vabamets

Tahan tööle asuda müüjana, kuid mu tulevane tööandja nõuab, et võtaksin töölepinguga endale ka varalise vastutuse (näiteks vargustega tekitatud kahjude katteks). Kas pean sellega nõustuma? Kas sissenõutaval summal on ka mingid piirid?

Tulenevalt eraõiguses kehtivast üldisest lepinguvabaduse põhimõttest on nii töötajal kui tööandjal põhimõtteliselt vabadus otsustada, kellega ja millistel tingimustel töölepingut sõlmida. Seega, kuni teie vahel veel töösuhet tekkinud ei ole, võib tööandja tõesti keelduda teiega lepingu sõlmimisest, kui te ei soovi vastu võtta tema pakutud tingimusi.

Ehkki varalise vastutuse lepingu sõlmimine on töötajale vabatahtlik ja teda ei või selleks sundida, ei satuta seadusega vastuollu, kui varalise vastutuse leping on üheks tööleasumise tingimuseks ning töö iseloom ei välista sellise lepingu sõlmimist.

Kui te ei nõustu varalise vastutuse lepingut sõlmima, ei ole tööandja kohustatud teiega töösuhet looma. Kui teil aga õnnestub sõlmida tööleping ilma varalise vastutuseta, siis ei saa tööandja teid hiljem kohustada seda kohustust võtma.

Ehkki töötaja võib keelduda varalise vastutuse lepingust, ei vabasta sellise lepingu puudumine töötajat täiesti varalisest vastutusest tööandja ees. Kui kahju tekib töötajal lasuvate kohustuste rikkumise tagajärjel või on töötaja süüdi kahju tekitamises, vastutab ta oma ühe keskmise kuupalga ulatuses.

Ka täielikku varalist vastutust saab teatud juhtudel kohaldada ilma vastava lepingu olemasoluta, näiteks kui töötaja tekitab kahju kuriteoga, ebakainena või tahtlikult.

Tahan töökohta vahetada. Mu praegune ülemus nõuab nüüd, et kompenseeriksin mobiiltelefoni, mis firma kulul mulle aasta eest osteti. Kas ma pean tasuma? Samuti nõuab ta, et maksaksin tagasi 500 krooni prillikompensatsiooni, mille sain paari kuu eest – kas firmal on tõesti õigus minult neid summasid nõuda?

Kui teil puudub tööandjaga vastupidine kokkulepe, tuleb töösuhte ajal töötaja kasutusse antud tööandjale kuuluvad vahendid töösuhte lõpetamisel tagastada või nende väärtus hüvitada.

Kas peate telefoni tagastama või selle väärtuse kompenseerima, sõltub sellest, kas telefon kuulub teile või tööandjale (kas tööandja andis telefoni teie omandusse või ainult kasutusse).

Prillikompensatsiooni tagastamine sõltub sellest, millisel alusel teile vastavat kompensatsiooni maksti. Kui hüvitis on makstud vastavalt valitsuse määrusele «Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded», siis ei ole tööandjal õigust seda tagasi nõuda.

Piret Jamnes
FONTES PMP vanemkonsultant

Töötajate hoidmiseks on mõned ettevõtted pidanud palku tõstma aasta jooksul juba mitu korda. Kui aga töötajate palka enam samasuguses tempos tõsta ei saa, kas on muid hoobasid, millega saaks neid ettevõttega siduda?

Tuginedes eri tootmisettevõtetest saadud infole, võib järeldada, et juhte ja töölisi ei motiveeri täpselt samad tegurid. Keskastmejuhte motiveerib peamiselt võimalus teha huvitavat tööd, end teostada, töötada õpitud erialal ja näha karjääris edasiliikumise võimalust. Oluline on ka töötamine hea mainega ettevõttes, juhi/omaniku usaldus ning pingutusele ja panusele vastav töötasu.

Juhtidele peaks siiski lähenema individuaalselt, lähtudes põhimõttest, et mitte midagi ei saa pidada enesestmõistetavaks. Kui ühe keskjuhi jaoks on väga motiveerivad regulaarsed arutelud tippjuhiga, siis teine võib oma väärtust ettevõtte jaoks hinnata peamiselt palgatõusu-protsendi alusel.

Töölise rahulolu mõjutab aga põhiliselt kolm motivaatorite gruppi: töötasu ja -tingimused ning juhtide suhtumine. Mida väiksem on töölise palk võrreldes keskmisega, seda olulisemaks muutub tema jaoks töötasu ja seda avatum on ta suuremat palka lubavatele pakkumistele. Kuna töö ise on füüsiliselt raske ja pingutust nõudev, tunnistab suur osa töölisi, et käib tööl vaid raha teenimiseks.

Ehituselt tehasesse tulnud tööline oskab hinnata tööd sisetingimustes ehk lihtsalt sooja tuba, kuid üldiselt tunnustavad töölised just neid tööandjaid, kes on teinud investeeringuid näiteks korralike ventilatsiooni- ja küttesüsteemide sisseseadmiseks.

Väga oluliseks peetakse häid pesemistingimusi, toitlustamist töökohal. Kui tööline peab näiteks katkise dušš pärast mitu korda oma juhi poole pöörduma ja seda ikka ära ei parandata, kahandab see töölise motivatsiooni oluliselt. Tema jaoks on vahetuse lõpus dušijärjekorras seismine ebamugav ja frustreeriv. Juhi jaoks on aga katkine dušš pisiprobleem, mis kaob suuremate ja tähtsamate teemade vahele ära.

Tundlikud oskustöölised

Iga tööline soovib, et temasse suhtutaks kui professionaali ja teda koheldaks austusega.

Eriti tundlikud on selles suhtes kogenud oskustöölised. Kui tööline saadetakse seletusteta teisele objektile, kui meistrid näitavad positsioonist tulenevat võimu ja üleolekut või kui juhtkonna liikmed töölisi ei tereta, tekivad neil tugevad negatiivsed emotsioonid, mis panevad ka lahkumisele mõtlema. Kõige intensiivsemalt tuleb tegelda uustulnukatega. Siin aitab palju kaasa korralik sisseelamis- ja väljaõppesüsteem.

Kui uus töötaja jäetakse omapead, kuna vanad olijad ei saa oma töö kõrvalt teda korralikult juhendada, muutub ta kiiresti potentsiaalseks lahkujaks. Head suhted ja enda väärtuse tunnetamine aga aitavad töölisi ettevõttega siduda ka siis, kui mujal pakutakse pisut kõrgemat palka.

Kas on siiski võimalik töölisi ja spetsialiste ettevõttega siduda ka siis, kui palgafondi lagi hakkab paistma? On küll, kui panustada töötingimustele ja eelkõige inimeste tunnustamisele ja respekteerimisele.

Nii liht- kui ka oskustöölised soovivad teha mõtestatud tööd ja näha, et nende panust hinnatakse. Sealjuures peab palk olema muidugi sektori või piirkonna keskmisel tasemel või sellest pisut kõrgemal. Lihtsat äraelamist mittevõimaldavat palka ei korva ka head suhted.