Artiklid
Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) seisab kategooriliselt vastu ideele jätta alampalk uuest aastast tõstmata.
Samas toetab liit tööandjate seisukohta, et sotsiaalmaksu miinimummäära peaks tõstma kiiremas tempos, kui valitsus ja sotsiaalministeerium on lähiaastateks kavandanud.
Reaktsiooniks sotsiaalministeeriumi kavale sotsiaalmaksu miinimummäära tõsta otsustas Tööandjate Keskliidu volikogu mitte suurendada järgmisel aastal alampalka, ja tegi ettepaneku jätta Haigekassa eelarve kinnitamata.
Kui rääkida sotsiaalmaksu miinimumäärast, siis nii ametiühingud kui tööandjad peavad vajalikuks tõsta see järgmisel aastal praeguselt 1400 kroonilt 2250 kroonini ehk 75 protsendini praegusest alampalgast. Sotsiaalminister jaak Aab pakkus aga välja aga vaid 100-kroonise tõusu.
Sotsiaalministeeriumi plaani järgi moodustaks järgmise aasta 1500-kroonine sotsiaalmaksu miinimummäär 50 protsenti tänavusest alampalgast, 75 protsendini alampalgast jõutaks alles 2008. aastal.
EAKL taotleb alampalga tõstmist praeguselt 3000 kroonilt 4050ni, tööandjad on varem väljendanud valmisolekut tõsta alampalk 3500 kroonini.
«Kindlasti saavad ametiühingud ja tööandjad oma esindajate kaudu Haigekassa nõukogus avaldada survet valitsusele, kui meid ei taheta kuulda võtta,» ütles EAKLi esimees Harri Taliga.
«Ent ametiühingud välistavad täielikult võimaluse, et alampalk järgmisel aastal samaks jääks alampalga tõusu ei saa siduda teiste küsimuste lahendamisega.»
Sotsiaalmaksu miinimumi tõstmine on üks teema homme toimuvatel ametiühingute, tööandjate ja valitsuse kolmepoolsetel läbirääkimistel, mis algavad kell 11 sotsiaalministeeriumis.
Teisteks teemadeks on täiskasvanute koolituse rahastamise mudel, riigi toetused tehnoloogia uuendamiseks ettevõtetes ning tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse seaduse eelnõu.
Toimetas Alo Raun, PM online
Gertlin Lindmaa, personalitöö koolituskeskuse Personalis juhataja
Laste saamine muutub Eestis üha popimaks. Töötajate saamine lapsevanemateks seab nõudmisi ka tööandjatele. Viimased peavad looma rasedatele sobivad töö- ja olmetingimused, vajadusel on lapseootel naisel õigus nõuda haiguslehe alusel töötingimuste kergendamist või ajutiselt kergemale tööle üleviimist. Kui seejuures tekib palgalangus, peab palgavahe kinni maksma haigekassa.
Seadus ei reguleeri, millal peaks töötaja oma rasedusest tööandjat teavitama. Ent kui töö võib raseduse kulgu negatiivselt mõjutada, peaks tööandjale teatama võimalikult kohe. Siis on tööandjal võimalik tööd ümber korraldada.
Lapseootel töötajatel on päris mitu lisaõigust. Nimelt on rasedat naist keelatud rakendada tööle puhkepäevadel, ööajal ja ületunnitööle ning saata töölähetusse. Rasedat ei tohi kohustada töötama kõrge õhurõhu tingimustes ning punetistesse ja toksoplasmoosi nakatumise ohu korral, samuti on keelatud töötada plii ja selle mürgiste ühenditega. Rase naine ei tohi töötada allmaatöödel ning tõsta käsitsi raskusi.
Tööandja on kohustatud lubama rasedat arsti juurde sünnituseelsele läbivaatusele, kusjuures arstilkäik arvestatakse tööaja hulka. Rasedal peab olema võimalik puhkeruumis sobivates tingimustes lamada. Kui töökohas puhkeruumi ei ole, peab tööandja sobiva koha looma.
Lapseootel naisega ei tohi töölepingut lõpetada koondamise, tööoskuste või tervise, pikaajalise töövõimetuse ega korruptiivse teo tõttu. Üksnes tööinspektori nõusolekul võib raseda töölepingu lõpetada asutuse likvideerimise ja tööandja pankrotistumise korral. Tööinspektsiooni luba on vaja ka siis, kui raseda töölepingut soovitakse lõpetada katseaja ebarahuldavate tulemuste, töökohustuste rikkumise, usalduse kaotamise või vääritu teo tõttu.
Lapsehoolduspuhkusele mineva töötaja asemele võetava töötaja töölepingusse tuleb märkida, et ta võetakse asendama näiteks Pille Porgandit kuni viimase tööle naasmiseni. Täpset kuupäeva ei saa lepingusse kirja panna, kuna Pille Porgand võib tööle naasta igal suvalisel päeval pärast sünnitust.
Helve Toomla
ametiühingute jurist
Kuna kasutame töös raadiosidet, nõuab meie tööandja kehtivat raadioside operaatori sertifikaati. Samas ei arvestata selle sertifikaadi saamiseks läbitavaid kursusi tööaja sisse. Samuti lisas tööandja, et kursuste maksumus korvatakse ka ainult lahkusest. Need, kes keelduvad kursustel osalemast, ähvardatakse vallandada. Kas tööandja selline käitumine on ka seaduslikult põhjendatud?
Ammendavat vastust on raske anda, teadmata, millised koolitusalased kokkulepped sisalduvad töölepingutes.
Üldiselt peab tööandja korraldama enda kulul tööalase koolituse, kui ta ise muudab tööks vajalike kutseoskuste nõudeid. Kui töölepingu sõlmimisel töötajalt raadioside operaatori sertifikaati ei nõutud, kuid hiljem hakkas tööandja omal algatusel seda nõudma, peabki ta koolituse kinni maksma.
Koolituse aja võib arvata töö-aja hulka, kui koolituse läbimine on tehtud tööülesandeks. Samas võivad töötajad täiskasvanute koolituse seaduse alusel nõuda kursuste ajaks õppepuhkust vähemalt 14 kalendripäeva aastas.
Puhkuse saamiseks tuleb esitada tööandjale sellekohane avaldus ja lisada kursuste korraldaja teatis, milles on näidatud osaleva töötaja nimi ning koolituse toimumise aeg.
Õppepuhkuse ajaks peab töö-andja säilitama töötajatele keskmise palga.
Anu Ojasalu
Töötaja peab töö-raamatu kinnipidamisest tekkinud kahju ise tõendama.
Kuigi Eesti kogub kuulsust tehnoloogiliste uuendustega, on mustakaanelise tööraamatu pidamine endiselt kohustuslik, kuna ligi poole miljoni tööraamatu andmete registrisse kandmine võtaks aega aastaid.
Pirita TOP SPA hotelli personali- ja koolitusjuhi Tiiu Vilmsi sõnul saab iga nende juurde tööle tulev inimene kohe nimekirja tööle asumiseks vajalikest dokumentidest, mille hulka kuulub ka tööraamat.
Tiiu Vilmsi sõnul on inimesed tööraamatu kohustuslikkusest teadlikud. Mõned noored lausa nõuavad ise tööraamatu väljastamist, ilmselt vanemate mõjul, rääkis Vilms. Samas on tal ka kogemusi, kus töölt lahkunud inimese jätab tööraamatu neile ja ka meeldetuletuste peale sellele järele ei tule. Sellisel juhul jääb tööraamat hoiule arhiivi. Tähitud postiga pole õigust seda töötajale saata, sest tööraamat antakse kätte allkirja vastu.
Kuid võib ka juhtuda, et töötaja ei saa oma tööraamatut firmast kätte. Hiljutise kohtuotsuse põhjal võib tööandja venitada tööraamatu kätteandmisega, ilma et ta peaks töötajale iga viivitatud päeva eest keskmise päevapalga suurust hüvitist maksma. Töötaja võib nüüd küll nõuda kahju hüvitamist, kuid peab tõendama, et tööraamatu kinnipidamisega on talle kahju tekkinud.
Advokaadibüroo Sorainen advokaadi Viljar Kähari sõnul oli tööandjatel selline kohustus seetõttu, et tööraamatuta ei saanud töötaja uut töölepingut sõlmida. Võlaõigusseaduse jõustumisega 2002 suvest selline piirang kadus. Milline kahju töötajale tööraamatu kätteandmisega viivitamisel tekib ja kuidas töötaja seda tõendab, on raske prognoosida, ütles Kähari. Selleks võib olla näiteks aja- ja rahakulu, mis kaasneb enne 1999. aastat tekkinud tööstaai kohta tõendite kogumisel, märkis Kähari.
Kas või kohtu kaudu
Sotsiaalkindlustusameti avalike suhete nõuniku Elve Tontsi sõnul on aga ka hulk teisi dokumente, mille põhjal on võimalik oma tööstaai tõestada. Muu hulgas sobivad selleks ka tööleping, käskkiri, kaitseväeteenistuse tunnistus, ülikoolidiplom, lapse sünnitunnistus jne. Kui sellised dokumendid ei ole säilinud, on pensionitaotlejal õigus pöörduda pensioniõigusliku staai tõendamiseks kohtusse. Palju abi saab Elve Tontsi sõnul arhiividest ja endise tööandja juurest.
Esimesed sammud on juba tehtud. Eelmisel aastal lõppenud pilootprojekti käigus kandis sotsiaalkindlustusamet koostöös sotsiaalministeeriumiga registrisse 15 292 tööraamatu andmed.
Kui projekt lõppes, tõdesime, et tööraamatute andmete registrisse kandmine on põhimõtteliselt võimalik, kuid kõigi umbes 450 000 tööraamatu andmete sisestamine võtaks aastaid, ütles Elve Tonts.
Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Katrin Pärgmäe sõnul oleks mõistlik tööraamat kaotada koos uue töölepingu seadusega see jääks aga kindlasti juba uue valitsuse aega.
Vanaduspension
63-aastaselt vajalik
15-aastane pensionistaa
Üldjuhul on vanaduspensionile õigus minna 1953. aastal ja hiljem sündinud naistel ja kõikidel meestel 63 aasta vanuselt.
Vaja on ka vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaai.
Pensionistaa jaguneb pensioniõiguslikuks staaiks ja pensionikindlustusstaaiks. Pensioniõiguslikku staai arvestatakse kuni 31. detsembrini 1998 tegevusperioodide summana.
Alates 1999. aasta 1. jaanuarist arvestatakse pensionikindlustusstaai vastavalt isiku eest arvestatud või makstud sotsiaalmaksu suurusele.
Allikas: sotsiaalkindlustusamet
Andrus Lipand
Seaduses pole punkti, et tänaval ei tohi suitsetada, kui välja arvata tänaval paiknevad ühis-sõidukite ootekojad. Välisõhus suitsetamine on keelatud vaid koolieelsete lasteasutuste, lasteaed-algkoolide, algkoolide, põhikoolide, gümnaasiumide, kutseõppeasutuste, huvialakoolide, avatud noortekeskuste ning noorte- ja projektlaagrite piiratud maa-alal.
Tundub, et suitsuruumide ja suitsetamisalade loomine ei kuulu üldjuhul tööandjate prioriteetide hulka, sest nende rajamine koos korraliku ja nõuetekohase ventilatsiooniga on kallis ning kui asutuses pole eriti palju suitsetajaid, siis ei tasu see ära.
Tööandja jaoks odavam ja lihtsam variant on väljas suitsetamine. Kuid nad ei arvesta, et töötajate välja ajamine võib külmemal ajal põhjustada haigestumisi, millega kaasnevad töötajate haiguslehele jäämine ning töölt eemal olek jne.
Tubakaseaduses määratud kohtades, kus suitsetamine on lubatud üksnes suitsetamisruumis või suitsetamisalal, tuleb suitsetamisala loomisel arvestada järgmisi nõudeid: ala peab olema tähistatud suitsetamist lubava sõnalise teabe või sellekohase tingmärgiga. Seal peab olema nähtaval kohal mõistlikus suuruses eestikeelne teade: Suitsetamine kahjustab tervist!
Ventilatsioon peab tagama õhu liikumise suitsetamisalalt otse väliskeskkonda. Akna avamine ei taga loomuliku ventilatsiooni korras kahjulikest ainetest vaba keskkonda.
Lehekülg 1477 / 1593
