Artiklid
Ingrid Tomson-Kärner
Tartu Ülikooli õigusinstituudi magistrant
Kas alaealist töötajat võib koondada?
Tööandjal on õigus töötaja koondada töömahu vähenemisel, tootmise või töö ümberkorraldamisel, varem töötanud töötaja tööle ennistamisel ja muudel juhtudel, mis tingivad konkreetse töötaja töö lõppemise.
Alaealise koondamine on lubatud, kuid seda võib teha üksnes tööandja asukoha tööinspektori nõusolekul.
Alaealise koondamisel kehtivad ka kõik muud nõuded, mis on kehtestatud koondamise kohta. Enne koondamist on tööandja kohustatud pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Koondamisest tuleb teatada ette vähemalt 2 kuud. Koondamisteade peab olema kirjalik ja sisaldama ka põhjendust koondamise vajalikkusest. Koondamise puhul on tööandja kohustatud maksma alaealisele koondamishüvitist kahe kuu keskmise palga ulatuses.
Valitsus kiitis täna heaks kaks sotsiaalminister Jaak Aabi ettepaneku tõsta tervishoiu jätkusuutlikkuse tagamiseks sotsiaalmaksu alammäära pooleni miinimumpalgast.
Lisaks tagatakse edaspidi ravikindlustus aktiivsetes tööturumeetmetes osalevatele ravikindlustamata inimestele, teatas sotsiaalministeerium.
Tulevast aastast tõuseb sotsiaalmaksu kuumäär 1500 kroonini kalendrikuus.
2008. aastal moodustab kuumäär 75 protsenti 2007. aasta alampalgast ühes kalendrikuus.
Aastast 2009 on sotsiaalmaksu kuumäär võrdsustatud valitsuse poolt kehtestatud eelmise aasta kuupalga alammääraga.
Sotsiaalminister Jaak Aabi sõnul annab muudatus lisavahendeid nii riikliku pensionikindlustuse kui ka ravikindlustuse eelarvesse.
«Võrreldes 2005 aastaga, kui määr oli veel 700 krooni, toob see 2009. aastal täiendavalt pensionikindlustuse eelarvesse 660 miljonit ja ravikindlustusse 480 miljonit krooni. 2010 aastal aga vastavalt 900 miljonit ja 650 miljonit krooni,» ütles minister.
Selle aasta jaanuarist tõstis riigikogu sotsiaalministeeriumi ettepanekul miinimummäära 1400-le kroonile.
See tõi haigekassa eelarvesse tänavu juurde ligi 120 miljonit krooni.
Eelmisel aastal tasus riik 700 krooniselt määralt sotsiaalmaksu enam kui 70 000 inimese eest, sealhulgas lapsehooldustasu, vanemahüvitise ja töötu abiraha saajate ning kaitsejõududes ajateenijate eest.
Riik ja kohalikud omavalitsused panustavad võrreldes 2005. aastaga sotsiaalmaksu miinimummäära tõstmisesse 2007 aastal 205 miljonit.
2008. aastal paneb riik 470 miljonit ja 2009. aastal üle 530 miljoni krooni rohkem.
Samuti väärtustab riik läbi sotsiaalmaksu kohustuse suurendamise senisest enam teatud mitte-aktiivseid perioode, näiteks laste kasvatamise ja pensionikindlustuskaitse osas.
Teise meetme järgi tagab riik alates 2007. aastast ravikindlustuse kõikidele tööturuametis arvel olevatele aktiivset tööd otsivatele töötutele.
Seeläbi laieneb ravikindlustusega kaetud isikute ring ligikaudu 10 900 inimese võrra, kes on motiveeritud osalema pikaajaliselt töötutele mõeldud tööturuteenuses ja aktiivsemalt tööd otsima.
Siiani on ravikindlustuse saamist piiratud töötutoetusega, mis on tekitanud töötute seas ebavõrdse olukorra.
Kui 2002. aastal oli ravikindlustuseta inimesi 6,1 protsenti, siis aastal 2006 on ravikindlustamata inimesi 5,4 protsenti rahvastiku üldarvust.
Käesoleva seaduse muudatusega väheneb ravikindlustamata inimeste arv järgmisel aastal 10 900 inimese võrra, mis on sama suurusjärk kui eelneval viiel aastal kokku.
Kindlustuse saavad nad võrdsetel alustel töötutoetuse saajatega kuni üheksaks kuuks ehk 270 päevaks.
Tagamaks, et ravikindlustuse saavad tõepoolest ainult aktiivselt tööd otsivad töötud, kehtestatakse neile ravikindlustuse saamiseks ühe kuu pikkune ooteperiood ehk aktiivse töö otsimise ülesnäitamise aeg.
Kaks kolmandikku ravikindlustamata inimestest Eestis on töötud.
Toimetas Rando Tooming, PM online
Alates esmaspäevast, 13. novembrist, saab Maksu- ja Tolliameti veebilehel ja e-maksuametis kontrollida registrisse kantud mitteresidentide andmeid.
Rakendus tehti, kuna alates 1. jaanuarist 2007 tuleb tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsiooni (edaspidi TSD) lisadel 2 ja 3 tehtavate väljamaksete puhul märkida väljamakse saaja kohta registrikood Eestis.
Uus rakendus võimaldab mitteresidentidele tehtavate väljamaksete tegijail kontrollida, kas tulusaaja on Maksu- ja Tolliameti andmetel väljamakse saamise perioodil mitteresident ning kas tema kohta on andmebaasis välisriigi residentsustõend. Samuti seda, kas isik on mitteresidendina juba registrisse kantud olnud ja omab nõutavat registrikoodi Eestis.
Kontrollimisvõimaluse leiab ameti veebilehelt ning samuti e-maksuameti esilehelt lingi MR koodi otsing alt.
Palume tähele panna, et registrikood Eestis tähendab käesoleval juhul füüsiliste isikute puhul Eesti isikukoodi või maksuhalduri poolt väljastatavat maksukohustuslaste registri koodi ning juriidiliste isikute puhul äriregistri koodi või maksukohustuslaste registri koodi, mitte käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri.
Rakenduse kaudu otsitakse andmeid vaid isikute hulgast, kes on kantud maksuhalduri poolt peetavasse mitteresidentide registrisse ehk olnud Maksu- ja Tolliameti informatsiooni põhjal mingil hetkel mitteresidendid.
Kuna mitteresidentide registreerimise süsteem töötab Maksu- ja Tolliametis alates käesoleva aasta kevadest, palume mõistvat suhtumist võimalike ebatäpsuste osas. Juhul, kui kliendile teadaolevad andmete ja otsimise tulemusena kuvatavad andmed erinevad, palume maksuhaldurit sellest teavitada kas e-maksuameti kaudu või pöördudes lähimasse kohalikku teenindusbüroosse.
Kui kontrollotsinguga ei leitud mitteresidendi registrikoodi, tuleb väljamakse tegijal pöörduda registrikoodi saamiseks Maksu- ja Tolliameti poole, edastades isiku registreerimiseks vajalikud andmed (andmed on samad, mis näidatakse isiku kohta vormi TSD lisadel 2 või 3). Esitatud andmete alusel väljastatakse avalduse esitajale registreeritava isiku registrikood Eestis 30 päeva jooksul.
On oluline tähele panna, et maksuhalduri poolt mitteresidendile omistatud registrikood Eestis ei muuda isiku residentsust, s.t isik ei saa nimetatud protseduuri tagajärjel Eesti residendiks ning temale tehtud väljamaksed tuleb endiselt deklareerida vastavalt kas TSD lisal 2 või 3.
Täpsemat infot koodi kontrollimise ja väljastamise kohta saab Maksu- ja Tolliameti koduleheküljel http://www.emta.ee/. Samuti Maksu- ja Tolliameti infotelefonilt 8800812.
Lugupidamisega,
Liis Plakk
Maksu- ja Tolliameti pressiesindaja
tel: 6967906, 52 10 550
e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
www.emta.ee
Maksumenetluse läbiviimine ehk maksukohustuslaste maksude arvestamise ja tasumise õigsuse kontroll on maksukorralduse seadusega reguleeritud Maksu- ja Tolliameti üks olulisi tööülesandeid.
Kontrolli käigus tuvastatakse maksukohustust suurendavad ja vähendavad asjaolud, mida tuleb arvesse võtta maksude määramisel. Maksude arvestamise ja tasumise õigsuse kontroll loetakse lõppenuks maksuotsusega või teatega.
Maksumenetlusi viiakse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, sealjuures on oluline ametnike ja klientide vaheline hea koostöö.
Maksuhaldur ja tema ametnikud on kohustatud hoidma saladuses maksukohustuslast puudutavat teavet, sealhulgas kõiki andmekandjaid (otsused, aktid, teated ja muud dokumendid) maksukohustuslase kohta, äri- ja pangasaladust, mida nad teavad seoses maksude tasumise õigsuse kontrollimise, maksu määramise, maksuvõla sissenõudmise, maksuõigusrikkumise asja menetlemise või muude teenistuskohustuste täitmisega.
Maksukohustuslasel on õigus:
* vajadusel kaasata maksumenetlusse tõlki; kulud katab tõlgi kaasamise taotleja.
* volitada enda nimel tegutsema esindaja;
* taotleda menetlust läbiviiva ametniku taandamist kui ametnik on:
o asjas menetlusosaline või menetlusosalise esindaja,
o esindaja sugulane, hõimlane või perekonnaliige,
o isiklikult huvitatud asja lahendist;
* taotleda menetlustähtaja ennistamist kahe nädala jooksul pärast menetlustoimingu sooritamist takistava asjaolu äralangemist;
* saada revisjoni ajal teavet senituvastatud asjaolude ja nende võimaliku maksustamisalase tähenduse kohta.
Maksukohustuslane on kohustatud:
* andma teavet kõigi maksustamisel tähendust omavate asjaolude kohta;
* aitama kaasa maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisele, andma nende kohta teavet ja esitama tõendid;
* pidama raamatupidamisarvestust raamatupidamise seaduses ning maksuseadustes sätestatud juhtudel ja korras;
* tutvustama kontrollijale raamatupidamissüsteemi ja raamatupidamisega seonduvaid infosüsteeme;
* säilitama tehingute ja väljamaksetega seotud ning muid maksustamise seisukohast tähendust omavaid dokumente vähemalt seitse aastat;
* säilitama maksuarvestuse dokumente muutmata kujul, võimaldamaks nende esialgse sisu kindlakstegemist;
* ametniku nõudel esitama arvestuse tulemusel loodud dokumendid elektrooniliselt, kui on tegemist elektroonilise arvestustuse pidamisega;
* lubama ametnikul takistamatult läbi viia menetlustoiminguid.
Maksukohustuslase õigused ja kohustused tulenevad maksukorralduse seadusest (RT I 2006, 25,186, jõustunud 01.07.2006).
Helve Toomla
ametiühingute jurist
Olen raamatupidaja, kes on praegu lapsehoolduspuhkusel. Kui lähen tööle tagasi, kas siis peab tööandja andma mulle sama ameti ja tööülesanded kui enne lapsehoolduspuhkust või võib ta anda mulle ükskõik millist tööd?
Pärast lapsehoolduspuhkust peab tööandja andma küsijale tema endise, st raamatupidaja töö. Tööülesanded peavad olema töölepingus või ametijuhendis, kui lepingus on sellele viidatud. Ainult töötaja nõusolekul saab teda teisele tööle üle viia. Sel juhul muudetakse poolte kokkuleppel töölepingu vastavaid punkte.
Kuidas vormistada kaheks nädalaks tööle lapsehoolduspuhkusel viibivat töötajat, kes hakkab 0,35 koormusega täitma logopeedi tööülesandeid? Enne puhkusele jäämist töötas ta 0,5 koormusega logopeedina ja 0,25 koormusega eripedagoogina. Kuidas arvutada uut tööaastat, kui ta tuli tööle 1. septembril 2000. aastal ja on saanud puhkust igal aastal?
Töölepingus ei pea näitama mitte töökoormust, vaid tööajanormi, mis ei või olla suurem, kui on üldine riiklik norm. Logopeedi ja eripedagoogi tööajanorm on seitse tundi päevas ehk 35 tundi nädalas, sellest lähtudes tuleb pooltel kokku leppida ka nende osaline tööaeg.
Lapsehoolduspuhkusel oleva töötaja asendamiseks võib asendajaga sõlmida tähtajalise töölepingu lapsehoolduspuhkuse lõpuni või lühemaks ajaks. Kui asendamine kestab ainult kaks nädalat, võib töölepingu sõlmida suuliselt. Tavaliselt vormistatakse selline töötamine tööandja käskkirja, korralduse vm dokumendiga, mida on vaja raamatupidajal ja milles näidatakse vähemalt töötamisaeg, ametikoht, tööajanorm ja palk. Tööraamatusse märgitakse sel juhul: Sõlmitud suuline tööleping ja kande aluseks TLS § 28 lg 1.
Kui töötaja tuli tööle 1. septembril 2000 ja ta ei ole olnud lapsehooldus- ega palgata puhkusel, siis on tema tööaasta alati 1. septembrist kuni 31. augustini. Kuna puhkust võidakse kasutada kogu tööaasta eest avansina kohe pärast tööaasta algust, näiteks esimese tööaasta puhkus võis olla nii 2000. kui ka 2001. aastal, siis ei ole täpsemat vastust võimalik anda. Selleks et arvutada lapsehoolduspuhkuse võrra tööaasta pikendamist, peab täpselt teadma nii pooleli olevat tööaastat kui ka lapsehoolduspuhkuse alguse kuupäeva.
Lehekülg 1478 / 1592
