Artiklid
Reelika Raudla
Tartu Ülikooli Õigusinstituudi magistrant
Kas kõigil koolilastel on haigekassalt ravikindlustus?
Ravikindlustusega kindlustatud isikuid on kolme liiki.
- Isikud, keda loetakse kindlustatuks seetõttu, et nad maksavad või nende eest makstakse sotsiaalmaksu.
- Isikud, keda loetakse kindlustatud isikutega võrdsustatuks isikuteks. Nemad ise ei maksa või nende eest ei maksta sotsiaalmaksu.
- Isikud, kes on ise endid kindlustanud, sõlmides haigekassaga
vastava lepingu.
Kindlustatud isikuga võrdsustatud isikuteks loetakse ka isikuid kuni 19aastaseks saamiseni. Seega kõigile isikutele kuni 19aastaseks saamiseni on ravikindlustus garanteeritud.
Oma ravikindlustust saab ise kontrollida kas internetipanga e-teenustest, kodanikuportaali x-tee.riik.ee/portaal/ kaudu või helistades haigekassa klienditeeninduse infotelefonil 16 363.
Töötukassa nõukogu teeb valitsusele ettepaneku jätta 2007. aastal töötuskindlustusmakse määrad muutmata. See tähendab, et kindlustatute maksemäär oleks 0,6 protsenti ning tööandjate oma 0,3 protsenti.
Ettepaneku poolt olid kõik kohalolnud nõukogu liikmed, teatas töötukassa.
Maksemäära kehtestamise ettepaneku tegemisel analüüsiti erinevaid majanduskasvu ja languse stsenaariumeid ning uuest aastast jõustuvate töötuskindlustuse seaduse muudatuste mõju hüvitiste väljamaksetele.
Kuigi seni on makse laekumised märgatavalt ületanud hüvitiste väljamakseid, ei pidanud nõukogu maksemäära langetamist otstarbekaks, sest maksemäär on juba praegu seaduses sätestatud miinimumi lähedane.
Avaldati arvamust, et pigem võiks tulevikus kaaluda töötukassa makstavate hüvitiste suurendamise ja teenuste laiendamise või seaduses oleva maksemäära alampiiri muutmise võimalusi.
Toimetas Peeter Kuimet, PM online
Helve Toomla
ametiühingute jurist
Olen pensionieelses eas kõrgharidusega riigiametnik, kes on veel katseajal. Hiljuti teatati, et ma ei tule oma tööga ettenähtud aja jooksul toime. Leian, et selline süüdistus on alusetu, ja pean teenistussuhte lõpetamise tegelikuks põhjuseks hoopis seda, et väljendasin rahulolematust 1112-tunniste tööpäevade üle, mida selles asutuses sageli ette tuleb.
Kas pean leppima sellega, et minu tööraamatusse kirjutatakse vastav paragrahv? Kas mul on siis õigus töötuskindlustushüvitisele? Kas see teenistussuhte lõpetamise alus võib saada takistuseks järgmistes töökohtades? Kuidas peaksin toimima, kui kohtusse minek on välistatud? Kas on ehk eetikakomisjone, kuhu pöörduda?
Tööraamatusse töö- või teenistussuhte lõpetamise alust, s.t paragrahvi ja selle formuleeringut ilma töötaja või teenistuja soovita ei kirjutata.
Töötuks jäämise korral, kui kõik muud nõuded on täidetud, makstakse töötuskindlustushü-vitist ka inimesele, kelle teenistussuhe on lõpetatud katseajal. Seega ei pea küsija nende küsimuste pärast muret tundma. Keerulisem on olukorraga leppimine, tööandja seisukoha ja teenistusest vabastamise vaidlustamine. Ametnikele kehtib küll avaliku teenistuse eetikakoodeks, kuid seadus ei näe ette eetikakomisjoni moodustamist. Teenistusest vabastamise õigus-pärasuse üle saab vaielda ikka ainult halduskohtus.
Kui küsija seda ei soovi, tuleb teenistusest vabastamisega leppida ja leida sobivam töökoht. Uues töö- või teenistuskohas võidakse tööle võetava tausta uurida, kuid tööle võtmisest keeldumiseks ei piisa sellest, et inimene osutus eelmisele tööle mittevastavaks. Teenistusest vabastamine ametikohale mittevastavuse tõttu ei ole distsiplinaarkaristus, mis võiks inimesele varju heita.
Olen töötav vanaema. Soovin jääda lapsehoolduspuhkusele ja tahaksin teada, kui varakult pean töökohta sellest teavitama? Kas on vaja esitada mingeid dokumente?
Puhkuseseadus annab lapsehoolduspuhkuse kasutamise õiguse ainult ühele hooldajale. Tavaliselt võtab selle puhkuse ema või isa, kuid kui kumbki neist oma õigust ei kasuta, võib lapsehoolduspuhkusele jääda keegi teine, ka vanaema.
Lapsehoolduspuhkuse vormistamiseks ei ole vanaemale ette nähtud teistsuguseid nõu-deid kui emale või isale. Töö-andjale tuleb esitada avaldus, kus näidatakse, mis ajast mis ajani lapsehoolduspuhkust soovitakse ning lapse nimi ja sünni-aeg, kelle hooldamiseks seda vajatakse. Võiks lisada ka oma poja või tütre nime, see tähendab lapse vanema nime.
Tööandja võib nõuda lapse sünnitunnistuse esitamist, kuna ta on kohustatud andma vana-emale pensioniameti jaoks tõendi, milles peab näitama lapse nime ja lapsehoolduspuhkuse aja.
Puhkuseseaduse kohaselt peab töötaja teatud juhtudel tööandjale oma puhkusest kirjalikult kaks nädalat ette teatama. See võikski olla mõistlik aeg etteteatamiseks.
Peretoetuste seaduse alusel on lapsehoolduspuhkusele jäänud vanaemal õigus lapsehooldustasule pooles lapsehooldustasu määras. Lapsehooldustasu määr on tänavu 1200 krooni kuus. Selle tasu saamiseks tuleb elukohajärgsele pensioniametile esitada vormikohane avaldus, taotleja pass või ID-kaart ning tööandja eelnimetatud tõend.
Üha enam ettevõtteid avaldavad palgatöötajatele survet enda FIE-ks vormistamiseks, et hoida kokku palga ja sotsiaalmaksu arvelt.
Palgatöötajad pole alati teadlikud, et FIE staatusega kaasneb hulk kohustusi ja riske ning kaovad paljud palgatöötaja hüved, näiteks ei laiene FIE-le puhkuse- ja töölepinguseadusest tulenevad õigused, teatas maksu- ja tolliamet.
Erinevalt palgatöötajast, kelle eest tööandja tasub nii sotsiaalmaksu kui ka töötuskindlustusmakse, tasub FIE ise oma ettevõtluse tulemilt 33% sotsiaalmaksu ega ole töötuskindlustusega kaitstud. FIE vastutab ise oma töötervishoiu ja tööohutuse ning ettevõtluse tagajärgede eest, viimase puhul kogu oma isikliku varaga. Samuti lasub FIE-l raamatupidamiskohustus.
Tööandjad kohustustest priid
Kuigi FIE-ks sunnitud jätkavad tavaliselt sisuliselt palgatöötajatena, leiavad tööandjad, et töölepingu puudumise tõttu pole neil FIE-de suhtes mingeid kohustusi. Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja Egon Veer-mäe sõnul pole majanduslike suhete vorm kooskõlas nende sisuga, kui FIE-ks vormistatu jätkab töötamist tööandja kontrolli all, ning sel juhul annab maksukorralduse seadus maksuhaldurile õiguse kvalifitseerida ettevõtja tulu ümber palgatuluks. Kui lähtume seisukohast, et tegemist on varjatud töölepinguga, ning peame FIE-le tehtud väljamakseid tema palgatuluks, ei tohi sellest mahaarvamisi teha ning sotsiaalmaksu kohustus lasub ettevõtjal, lisas Veermäe.
Maksu- ja tolliamet näeb maksuriski rohkem kui 1700 FIE puhul, kes tegelikult on palgatöölised.
Infot FIE kohustuste kohta saab infotelefonidelt 880 0811 ja 1811 ning maksu- ja tolliameti veebilehelt.
Jaana Pikalev
Kampaania "Väsimus tapab" raames selgus, et autojuhtide palgasüsteemid ei vasta seadustele ja ELi eeskirjadele ning Eestis napib ettenähtud puhkekohti.
"Makstakse kilomeetrite, mitte aja eest. See on ebaseaduslik ja motiveerib sõiduaja piiranguid rikkuma," selgitas Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu juhatuse esimees Peep Peterson.
Aktsiooni käigus kontrolliti ligi 300 veokijuhi kinnipidamist töö- ja puhkeajaseadusest.
"Eesmärk polnud niivõrd trahvida, kui selgitada, mis tähtsus neil sõidu- ja puhkeaja reeglitel on," rääkis Peterson.
Kinnipeetud autojuhtidest kaks kolmandikku teostasid Eesti-siseseid vedusid.
Kontrolliti veokite sõidumeerikute kasutamist ning tuvastati väiksemaid rikkumisi. "Kõige sademini oli rikkumiseks kontrollketta ebakorrektne täitmine," lausus Peterson ja lisas, et piirduti vaid hoiatuste ja manitsustega, kuid erandiks olid kaks eriti rasket juhtumit Pärnumaal.
Koostöös politsei ja tollitöötajatega kontrolliti ka veoautojuhtide endi kinnipidamist tööajapiirangutest ning tehti selgitustööd ületöö ohtlikkusest maanteedel.
Eesmärgiks on veenda ühelt poolt autojuhte ja nende tööandjaid loobuma liigsetest ületundidest ning teiselt poolt valitsust, et Eestis napib euroopalikke puhkepaiku sohvritele.
Transpordi Ametiühingu Põhja-Eesti koordinaatori Toomas Sarapuu sõnul on juhtidel raske puhkeajast kinni pidada, kui ei ole selleks ettenähtud puhkekohti.
"Eriti muret tekitav on olukord piiripunktides," möönis Sarapuu. Pole korralikku parklat ei Iklas, Luhamaal, Koidulas ega Tallinnas sadamasse siirdujate tarvis. Samuti peetakse probleemiks praegu olemasolevate parklate turvalisust, nii Eestis kui ka kõikjal Balti riikides.
Transpordi Ametiühingu arvates peaks turvaliste ja ajakohaste parkimis- ning puhkekohtade rajamine olema riigi initsiatiiv.
Riik peaks eraldama vastava teeäärse maalapi ja korraldama teenusepakkujatele konkursi.
"Reeglid muutuvad järjest karmimaks, samas infrastruktuur ja võimalused eeskirjade täitmiseks järjest kehvemaks," edastas Peterson autojuhtide mure.
Maksu- ja tolliameti pressiesindaja Reelika Raamat lisas, et tollitöötajate rolliks antud ettevõtmises oli aktsiisikaupade järelevalve. Teostati ka pistelisi kütusekontrolle.
Siiski tundus olukord parem kui varasematel aastatel, lõhkiseid sõidumeerikuid esines harvem ning ka tollitöötajad saatsid kütuseproove ekspertiisi vähem.
Ametiühing on kampaaniat korraldanud juba kaheksa aastat.
Karistada tuleb ka tööandjat
Peep Peterson
Transpordi Ametiühingu juhatuse esimees
Sõiduaja piirangute rikkumise aja eest tuleks trahvida ka tööandjaid, mitte ainult sundseisus olevaid autojuhte.
Sobiks Taani süsteem, kus juhi trahvile lisandub alati kahekordne trahvimäär ka tööandjale. See paneb neid mõtlema ja sunnib oma tegevust üle vaatama.
Ettevõtja nõustub trahviga
Juhan Kasemaa, Pelgulinna Autobaas ASi tegevjuht
Ettevõte ei anna kunagi korraldust sõiduaja piiranguid ületada.
Autojuhi palk on seotud tööajaga, kütuse kulunormist kinnipidamisega ja graafikus püsimisega seadusi rikkumata.
Autojuht peab kinni pidama töö- ja puhkeaja eeskirjadest, kui aga tööandja korraldusel rikutakse seadust ja seda on tuvastatud, siis tuleb tööandjat trahvida. Majandusministeeriumis on ka vastav komisjon, mis tegeleb rikkumistega.
Tihtipeale on kiire just autojuhil koju jõudmisega, vahel on ka ekspediitori surve, kuid sellele ei tohi järele anda.
Karistused on piisavad
Roman Loov
SP Transit Eesti tegevjuht
Mis puudutab sõiduaja piirangute rikkumist, siis ilmselt on sanktsioonide karmistamine sõltuv probleemi aktuaalsusest ja teravusest.
Praegu kasutusel olevad trahvid on piisavalt suured, et rikkujaid korrale kutsuda.
Kindlasti ei saa trahv olla ainult tööandja kanda.
Samas on selge, et juhul kui rikkumine on toimunud tööandja korraldusel, kannab trahviga seonduvad kulud nii või teisiti tööandja.
Tööülesanded seaduse vastu
Jaanus Tamm
Viljandi Autobaas OÜ tegevjuht
Meie ettevõttes tasustatakse autojuhtide tööd järgmiselt: ajatasu (väiksem osa töötasust) pluss tasu tükitöö alusel.
Sõiduaja piirangute rikkumiste eest peaks trahvi saajaks olema enamasti mitte autojuht, vaid just tööandja, kuna viimane on tavaliselt pannud juhile tööülesanded, mida pole võimalik täita seadust täpselt järgides.
95% sellistest rikkumistest on põhjustatud tööandja poolt antavatest tööülesannetest. Kahtlemata on autojuhil võimalik loobuda ebaseaduslikest töökorraldustest.
Maanteeamet ei võta vastutust
Raul Vibo
maanteeameti planeeringute osakonna juhataja
Turvatud ja vajaliku teenindusega puhkekohtade puudus on meile teada, kuid ei saa väita, et neid üldse pole. Kõigil suurtel magistraalidel on olemas puhkekohad normikohase intervalliga.
Maanteeameti ülesanne ei ole vedajatele vajaliku teeninduse tagamine, sellega tegeleb Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon, kaasates eraettevõtjaid. On algatatud mitmeid planeeringuid põhimaanteede ääres. Paraku on autovedajad osa senistest asukohavalikutest teinud iseseisvalt ja ebaõnnestunult.
Trahvitud rikkumisi 244
2006. aasta 9 kuu jooksul on politsei registreerinud mootorsõidukijuhile kehtestatud piirangute osas 244 rikkumist
- päevase sõiduaja nõuete rikkumine 42
- kahe järjestikuse nädala sõiduaja nõuete rikkumine 0
- vaheajanõuete rikkumine 79
- igapäevase puhkeaja nõuete rikkumine 110
- iganädalase puhkeaja nõuete rikkumine 11
- töögraafikunõuete rikkumine 2
Allikas: politseiamet
Lehekülg 1480 / 1591
