Helve Toomla
ametiühingute jurist

•• Olen pensionieelses eas kõrgharidusega riigiametnik, kes on veel katseajal. Hiljuti teatati, et ma ei tule oma tööga ettenähtud aja jooksul toime. Leian, et selline süüdistus on alusetu, ja pean teenistussuhte lõpetamise tegelikuks põhjuseks hoopis seda, et väljendasin rahulolematust 11–12-tunniste tööpäevade üle, mida selles asutuses sageli ette tuleb.

Kas pean leppima sellega, et minu tööraamatusse kirjutatakse vastav paragrahv? Kas mul on siis õigus töötuskindlustushüvitisele? Kas see teenistussuhte lõpetamise alus võib saada takistuseks järgmistes töökohtades? Kuidas peaksin toimima, kui kohtusse minek on välistatud? Kas on ehk eetikakomisjone, kuhu pöörduda?

Tööraamatusse töö- või teenistussuhte lõpetamise alust, s.t paragrahvi ja selle formuleeringut ilma töötaja või teenistuja soovita ei kirjutata.

Töötuks jäämise korral, kui kõik muud nõuded on täidetud, makstakse töötuskindlustushü-vitist ka inimesele, kelle teenistussuhe on lõpetatud katseajal. Seega ei pea küsija nende küsimuste pärast muret tundma. Keerulisem on olukorraga leppimine, tööandja seisukoha ja teenistusest vabastamise vaidlustamine. Ametnikele kehtib küll avaliku teenistuse eetikakoodeks, kuid seadus ei näe ette eetikakomisjoni moodustamist. Teenistusest vabastamise õigus-pärasuse üle saab vaielda ikka ainult halduskohtus.

Kui küsija seda ei soovi, tuleb teenistusest vabastamisega leppida ja leida sobivam töökoht. Uues töö- või teenistuskohas võidakse tööle võetava “tausta” uurida, kuid tööle võtmisest keeldumiseks ei piisa sellest, et inimene osutus eelmisele tööle mittevastavaks. Teenistusest vabastamine ametikohale mittevastavuse tõttu ei ole distsiplinaarkaristus, mis võiks inimesele varju heita.

•• Olen töötav vanaema. Soovin jääda lapsehoolduspuhkusele ja tahaksin teada, kui varakult pean töökohta sellest teavitama? Kas on vaja esitada mingeid dokumente?

Puhkuseseadus annab lapsehoolduspuhkuse kasutamise õiguse ainult ühele hooldajale. Tavaliselt võtab selle puhkuse ema või isa, kuid kui kumbki neist oma õigust ei kasuta, võib lapsehoolduspuhkusele jääda keegi teine, ka vanaema.

Lapsehoolduspuhkuse vormistamiseks ei ole vanaemale ette nähtud teistsuguseid nõu-deid kui emale või isale. Töö-andjale tuleb esitada avaldus, kus näidatakse, mis ajast mis ajani lapsehoolduspuhkust soovitakse ning lapse nimi ja sünni-aeg, kelle hooldamiseks seda vajatakse. Võiks lisada ka oma poja või tütre nime, see tähendab lapse vanema nime.

Tööandja võib nõuda lapse sünnitunnistuse esitamist, kuna ta on kohustatud andma vana-emale pensioniameti jaoks tõendi, milles peab näitama lapse nime ja lapsehoolduspuhkuse aja.

Puhkuseseaduse kohaselt peab töötaja teatud juhtudel tööandjale oma puhkusest kirjalikult kaks nädalat ette teatama. See võikski olla mõistlik aeg etteteatamiseks.

Peretoetuste seaduse alusel on lapsehoolduspuhkusele jäänud vanaemal õigus lapsehooldustasule pooles lapsehooldustasu määras. Lapsehooldustasu määr on tänavu 1200 krooni kuus. Selle tasu saamiseks tuleb elukohajärgsele pensioniametile esitada vormikohane avaldus, taotleja pass või ID-kaart ning tööandja eelnimetatud tõend.

Jaana Pikalev

Kampaania "Väsimus tapab" raames selgus, et autojuhtide palgasüsteemid ei vasta seadustele ja ELi eeskirjadele ning Eestis napib ettenähtud puhkekohti.

"Makstakse kilomeetrite, mitte aja eest. See on ebaseaduslik ja motiveerib sõiduaja piiranguid rikkuma," selgitas Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu juhatuse esimees Peep Peterson.

Aktsiooni käigus kontrolliti ligi 300 veokijuhi kinnipidamist töö- ja puhkeajaseadusest.

"Eesmärk polnud niivõrd trahvida, kui selgitada, mis tähtsus neil sõidu- ja puhkeaja reeglitel on," rääkis Peterson.

Kinnipeetud autojuhtidest kaks kolmandikku teostasid Eesti-siseseid vedusid.

Kontrolliti veokite sõidumeerikute kasutamist ning tuvastati väiksemaid rikkumisi. "Kõige sademini oli rikkumiseks kontrollketta ebakorrektne täitmine," lausus Peterson ja lisas, et piirduti vaid hoiatuste ja manitsustega, kuid erandiks olid kaks eriti rasket juhtumit Pärnumaal.

Koostöös politsei ja tollitöötajatega kontrolliti ka veoautojuhtide endi kinnipidamist tööajapiirangutest ning tehti selgitustööd ületöö ohtlikkusest maanteedel.

Eesmärgiks on veenda ühelt poolt autojuhte ja nende tööandjaid loobuma liigsetest ületundidest ning teiselt poolt valitsust, et Eestis napib euroopalikke puhkepaiku sohvritele.

Transpordi Ametiühingu Põhja-Eesti koordinaatori Toomas Sarapuu sõnul on juhtidel raske puhkeajast kinni pidada, kui ei ole selleks ettenähtud puhkekohti.

"Eriti muret tekitav on olukord piiripunktides," möönis Sarapuu. Pole korralikku parklat ei Iklas, Luhamaal, Koidulas ega Tallinnas sadamasse siirdujate tarvis. Samuti peetakse probleemiks praegu olemasolevate parklate turvalisust, nii Eestis kui ka kõikjal Balti riikides.

Transpordi Ametiühingu arvates peaks turvaliste ja ajakohaste parkimis- ning puhkekohtade rajamine olema riigi initsiatiiv.

Riik peaks eraldama vastava teeäärse maalapi ja korraldama teenusepakkujatele konkursi.

"Reeglid muutuvad järjest karmimaks, samas infrastruktuur ja võimalused eeskirjade täitmiseks järjest kehvemaks," edastas Peterson autojuhtide mure.

Maksu- ja tolliameti pressiesindaja Reelika Raamat lisas, et tollitöötajate rolliks antud ettevõtmises oli aktsiisikaupade järelevalve. Teostati ka pistelisi kütusekontrolle.

Siiski tundus olukord parem kui varasematel aastatel, lõhkiseid sõidumeerikuid esines harvem ning ka tollitöötajad saatsid kütuseproove ekspertiisi vähem.

Ametiühing on kampaaniat korraldanud juba kaheksa aastat.

Karistada tuleb ka tööandjat
Peep Peterson
Transpordi Ametiühingu juhatuse esimees

Sõiduaja piirangute rikkumise aja eest tuleks trahvida ka tööandjaid, mitte ainult sundseisus olevaid autojuhte.

Sobiks Taani süsteem, kus juhi trahvile lisandub alati kahekordne trahvimäär ka tööandjale. See paneb neid mõtlema ja sunnib oma tegevust üle vaatama.

Ettevõtja nõustub trahviga
Juhan Kasemaa, Pelgulinna Autobaas ASi tegevjuht

Ettevõte ei anna kunagi korraldust sõiduaja piiranguid ületada.

Autojuhi palk on seotud tööajaga, kütuse kulunormist kinnipidamisega ja graafikus püsimisega seadusi rikkumata.

Autojuht peab kinni pidama töö- ja puhkeaja eeskirjadest, kui aga tööandja korraldusel rikutakse seadust ja seda on tuvastatud, siis tuleb tööandjat trahvida. Majandusministeeriumis on ka vastav komisjon, mis tegeleb rikkumistega.

Tihtipeale on kiire just autojuhil koju jõudmisega, vahel on ka ekspediitori surve, kuid sellele ei tohi järele anda.

Karistused on piisavad
Roman Loov
SP Transit Eesti tegevjuht

Mis puudutab sõiduaja piirangute rikkumist, siis ilmselt on sanktsioonide karmistamine sõltuv probleemi aktuaalsusest ja teravusest.

Praegu kasutusel olevad trahvid on piisavalt suured, et rikkujaid korrale kutsuda.

Kindlasti ei saa trahv olla ainult tööandja kanda.

Samas on selge, et juhul kui rikkumine on toimunud tööandja korraldusel, kannab trahviga seonduvad kulud nii või teisiti tööandja.

Tööülesanded seaduse vastu
Jaanus Tamm
Viljandi Autobaas OÜ tegevjuht

Meie ettevõttes tasustatakse autojuhtide tööd järgmiselt: ajatasu (väiksem osa töötasust) pluss tasu tükitöö alusel.

Sõiduaja piirangute rikkumiste eest peaks trahvi saajaks olema enamasti mitte autojuht, vaid just tööandja, kuna viimane on tavaliselt pannud juhile tööülesanded, mida pole võimalik täita seadust täpselt järgides.

95% sellistest rikkumistest on põhjustatud tööandja poolt antavatest tööülesannetest. Kahtlemata on autojuhil võimalik loobuda ebaseaduslikest töökorraldustest.

Maanteeamet ei võta vastutust
Raul Vibo
maanteeameti planeeringute osakonna juhataja

Turvatud ja vajaliku teenindusega puhkekohtade puudus on meile teada, kuid ei saa väita, et neid üldse pole. Kõigil suurtel magistraalidel on olemas puhkekohad normikohase intervalliga.

Maanteeameti ülesanne ei ole vedajatele vajaliku teeninduse tagamine, sellega tegeleb Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon, kaasates eraettevõtjaid. On algatatud mitmeid planeeringuid põhimaanteede ääres. Paraku on autovedajad osa senistest asukohavalikutest teinud iseseisvalt ja ebaõnnestunult.

Trahvitud rikkumisi 244

2006. aasta 9 kuu jooksul on politsei registreerinud mootorsõidukijuhile kehtestatud piirangute osas 244 rikkumist
- päevase sõiduaja nõuete rikkumine 42
- kahe järjestikuse nädala sõiduaja nõuete rikkumine 0
- vaheajanõuete rikkumine 79
- igapäevase puhkeaja nõuete rikkumine 110
- iganädalase puhkeaja nõuete rikkumine 11
- töögraafikunõuete rikkumine 2
Allikas: politseiamet

Tippjuhid peavad töötajate madala motivatsiooni põhjuseks eelkõige sobimatut tööd, selgus Fastleader.com-i läbiviidud uuringus.

Lisaks sobimatule tööle tõstsid juhid madala motivatsiooni põhjustena esile ka seda, et viimasel ajal on töövälised tegevused töötajatele tööst prioriteetsemad ning et organisatsioonisiseses kommunikatsioonis ja koostöös on puudusi, mis pärsivad töötajate motivatsiooni Falck Eesti AS-i juhatuse esimees Peeter Tohver tõdeb: “Kõige rohkem pärsib motivatsiooni, kui vale inimene on valel kohal, kui töötaja iseloomuomadused ei vasta töö sisule.”

TNS Emori abiga korraldatud uuringu käigus küsitleti 360 eduka Eesti organisatsiooni juhti, kellel paluti avaldada arvamust töötajate motiveerituse põhjuste kohta.

Uuringu korraldaja, Fastleader.com-i juht Endrik Randoja analüüsib uuringutulemust: “Uusi töötajaid saab ikka kellegi arvelt. Aga normaalset rotatsiooni ei toimu nii palju, kui võiks. Esmalt pärsivad seda eraelus võetud kohustused. Laenude ja liisingute koorma all ei tee inimesed julgeid otsuseid vahetada eriala või töökohta. Oma tööst hoitakse kümne küünega kinni, aga ise ei olda sealjuures õnnelikud. Või valitakse pelgalt tasu põhjal töö, mis tegelikult ei meeldi. Motivatsioon ja produktiivsus langeb, õnnelik ei ole ei tööandja ega töötaja.”

Lahendust näeb Randoja selles, et tööandjad õpiksid täpsemalt hindama töötaja sobilikkust töökohaga ning sedasi vähendama võimalusi, kus töötaja võtab sundolukorras vastu tegelikult tema eeldustele sobimatu töö.

Kaili Kõiv
PARE juhatuse liige

Paljud personali või raamatupidamisega tegelevad töötajad on kindlasti kokku puutunud statistikaameti küsitavate aruannete esitamisega ning nii mõnigi kord kõikide nõutavate andmete esitamisega kimpu jäänud.

Et täpsustada statistikaameti ootusi, rääkida probleemidest aruannete täitmisel ning kuulata ära andmete esitajate küsimused ja mured, kohtusid oktoobri alguses statistikaameti ja personalitöö arendamise ühingu PARE liikmed ning teised personalitöö tegijad. Käsitlemist leidsid aruannete täitmisega seotud praktilised küsimused: näiteks kuidas kajastada ühekordseid preemiaid ja hüvitisi aruandes “Palk”.

Aruandes “Tööjõu liikumine ja vabad ametikohad” tekitab segadust eelkõige erinev arusaam mõiste “vabad ametikohad” tähendusest. Kui ettevõttel puudub struktuur, siis arvatakse, et vabu ametikohti ei saagi olla, kui aga ettevõttel on kinnitatud struktuur ning osa ametikohti täitmata, esitatakse need vabade ametikohtadena. Kumbki eespool nimetatud arusaamadest ei ole õige.

Vabadeks ametikohtadeks tuleks lugeda neid ametikohti, mille täitmisega aktiivselt tegeletakse. Arvesse lähevad nii konkursi väljakuulutamine ajalehtedes, ettevõtte kodulehel kui ka sihtotsing.

Statistikaameti palgastatistika talituse juhataja Mare Kusma sõnul eksitakse tihti samuti selle vastu, et aruandes kajastatakse ka lapsehoolduspuhkusel viibivaid töötajaid, mida tegelikult teha ei tohiks.

Valimi koostamine

Lisaks konkreetsetele aruannetele selgitati ka valimi koostamise põhimõtteid. Valimi koostamist alustatakse üldkogumi määratlemisest, mis sõltub üldjuhul ettevõtte töötajate arvust. Valim määrataksegi üldkogumist ning jagatakse omakorda töötajate arvu järgi suurusrüh-madesse.

Tegevusalati lähtutakse valimi koostamisel põhimõttest, et oleks tagatud esinduslikkus. Näiteks palga lühiajastatistika aruannete “Palk” ning “Tööjõu liikumine ja vabad ametikohad” puhul on minimaalne valimi määr tegevusalal seitse protsenti väikeettevõtetest ning üle 50 töötajaga ja kõiki riigi- ja munitsipaalasutusi uuritakse täielikult. Seega lasub statistika koostamise ja objektiivsuse tagamisel suurem vastutus keskmisest suurema töötajate arvuga ettevõtetel/asutustel.

Kohtumisel leiti, et statistikaameti koostatavad aruanded on organisatsioonidele nende töös oluliseks abiks, pakkudes informatsiooni tööjõuturul toimuva kohta nii tasustamise kui ka üldiste trendide osas, näiteks vabade ametikohtade määra ja tööjõu liikumise kohta, ning andes võimaluse ennast teiste riikidega võrrelda.

Seminaril tõdeti, et aruanded tekivad koostöös tööandjate ja statistikaametiga ning vastutus nende kvaliteedi eest on ühine. Koostöö on oluline märksõna ka seoses lähiaastatel toimuvate muudatustega – aastal 2008 peaks valmima uus rahvusvaheline ametikohtade klassifikaator, mis tuleks praeguste kavade kohaselt juurutada 2010. aastaks.

Uuele klassifikaatorile üleminekul on statistikaamet valmis täiendavateks selgitusteks ning abistamiseks aruande täitmisel.

www.pare.ee

Kristiina Kitsik

Töötajate ringkaitse ja tõendamatute kahtluste tõttu jäävad nii mõnedki vargused avastamata.

Poed ja söögikohad ahvatlevad ebaausaid töötajaid “tööd” koju kaasa viima.

Hulgifirma personalitöötaja Kerli (23) sõnul on väikesed vargused, kus töötaja viib põues või kotis enda jaoks kaupa koju, tavalised. “Nii väikeseid koguseid ei ole mõtet kontollida, see ei lõpeta vargusi,” tõdes Kerli. Suuremaks probleemiks on aga taolised vargused, kus varas lepib kokku kauba ülelugejate ja autojuhtidega. Sissetoodav kaup märgitakse ära kui riknenu ja müüakse turul maha.

Omanikel on taolist petu-skeemi keeruline avastada, sest keegi ei soovi kolleegide peale kaevata. Seetõttu ei teavitata vargustest ka politseid. “Kadu ei puuduta ju otseselt kellegi isiklikku rahakotti, vaid ikka tööandja oma,” põhjendab Kerli töötajate ükskõiksust. Väikest toidupoodide ketti omav Riina (46) on samuti leppinud, et mõni müüja jätab õhtul töölt kaasa viidud kommipaki eest maksmata. Suurema petuskeemi avastas ta aga hiljuti müügisaali paigutatud turvakaamera abil. Üks müüjatest sisestas kliendi juuresolekul kaupade hinnad kassasse, kuid pärast kliendi lahkumist tegi tagastuse ning võttis näiliselt üle jäänud raha endale. Turvakaamerateta oleks jäänud selleks ajaks juba ligi 20 000 krooni omastanud müüja tabamata. Riina palus töötajal lahkumisavaldus kirjutada ning koostas talle tagasimaksegraafiku. Politsei poole Riina aga ei pöördunud. “Ei taha, et inimesed teaks, et meie poes on varas töötanud. Pealegi ei taha ju teisele inimesele otseselt halba ka,” ütles ta.

Süüdlast raske leida

Turvakaamerata ja paljude töötajatega ettevõttes on varga tabamine veelgi keerulisem. Tallinna kesklinnas asuva kohviku juhataja Erki (29) sõnul tuleb ikka ette olukordi, kus vargus avastatakse, kuid süüdlast mitte. Viimati nähti, et rahakarbist puudub 750 krooni. Tööl olnuid küsitleti, kuid keegi vargust omaks ei tunnistanud. “Ettevõt-tes liigub päris palju rahvast ja kedagi kindlat ei saa otseselt süüdistada,” tõdes Erki. Kuna summa oli väike, siis politsei poole ei pöördutud. Olukorrast võeti aga õppust ja rahakarbil vahetati koodid, turvalukk ning nüüd korjatakse sularaha tihedamini karbist ära.

Tootmisettevõtte juht Tiit (46) kutsus pärast varguse avastamist küll politsei kohale, kuid süüdlane jäi siiski leidmata. “Kui ikka ostad kalli sae ja ühel päeval on see lihtsalt läinud, siis tuleb midagi ette võtta,” ütles Tiit. Tema sõnul oli kahtlus küll ühel töötajal. “aAga ega politsei ka palja kahtluse alusel midagi tee,” rääkis Tiit.

Olukorra lahendamiseks palus Tiit kahtluse all oleval töötajal lahkumisavaldus kirjutada. Riskantne samm tasus ennast ära ning vargused lõppesid.

Kommentaar
Tuuli Härson, Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja

Vargusest või omastamisest peaks igal juhul politseile teada andma. Samuti peaks tööandja jagama oma kahtlusi selle kohta, kes võis juhtunuga seotud olla. Politsei saab antud informatsiooni kontrollida ning ära jääb hulk probleeme, mis tekivad alusetust kahtlustusest. Samas, kui viimane leiab kinnitust, saab süüdlane ka karistatud. Varguse eest karistatakse rahatrahvi või kuni kolmeaastase vangistusega.

Asutused peaksid turvalisusega seotud küsimused hoolega läbi mõtlema. Signalisatsioonisüs-teem kaitseb tihti vaid öise varguse eest, samas on päevasel ajal võõrastel lihtne pääseda n-ö kinnistesse ruumidesse, kus peaksid käima vaid oma inimesed. Kontoriruumides on sageli nii mobiiltelefone, rahakotte kui ka sülearvuteid, mida halbade kavatsustega inimesel on lihtne kaasa võtta.