Artiklid
Nelli Pello
Osalise tööajaga töökohta otsivad eelkõige tudengid, kes leiavad rakendust enamasti klienditeenindajatena. Erialast tööd aga napib ning töökuulutusportaalides pakutava kõrval loevad üha enam tutvused.
Tartu Ülikooli semiootikatudeng Kristin Vaik otsib ülikoolis õppimise kõrvalt töölkäimise võimalust, ent poole kohaga tööd leida on pigem raske kui kerge. Kogemuse põhjal teab ta öelda, et firmad tahavad eelkõige täiskoormusega töötavaid inimesi.
Vaigu sõnul on tudengitel kergem osalise tööajaga töökohta leida klienditeenindajana, kus on paindlik töögraafik. Ka suurfirmadest on osalise tööajaga töökohta tema teada kergem leida.
Erioskus on kasuks
Vaigu sõnul tuleb osalist töökohta otsivale inimesele kasuks mõni erioskus, näiteks keelteoskus. Ülemöödunud aastal sai Vaik Tallinki klienditeenindajana tööle just tänu soome keele oskusele. «Võtsin vastu soomekeelseid tellimusi ja broneeringuid,» ütles Vaik. Töö leidmiseks kasutas ta portaale CV-Online, CV Keskus ja Hyppelaud ning Tartu Ülikooli karjäärilisti.
Tartu Ülikoolis kirjandust tudeeriva Marju Himma sõnul on poole kohaga töö leidmisel määrav see, millist tööd otsitakse. «Erialast tööd on raskem leida kui lihtsalt ükskõik mis tööd,» kinnitas neiu, kes on praegu just erialase töö otsinguil. «Teeksin meelsasti kodus õhtusel ajal näiteks tõlke-, kirjutamis- või korrektuuritööd,» rääkis Himma. Tööpakkujaile saadetud 30-40 CV-le on vastanud vaid kaks-kolm.
Himma tõdes, et poole kohaga töö leidmisel on kasu tutvustest. Tütarlaps on otsinguil kasutanud ka töökuulutuste portaale, ent seal pakutav nõuab täiskoormusega töötamist.
Comarketi juhatuse esimees Jüri Vips tõdes, et kuigi osalise tööajaga kohti ei pakuta muidu just palju, on kaubanduses neid küll. Tema sõnul vajatakse osalise tööajaga töötajaid kauplustes abitöödele näiteks riiulite täitjatena ja kaubapaigaldajatena, aga ka kassapidajatena. Comarketi poodides töötab suviti osalise tööajaga umbes 30-50 inimest.
Vips tunnistas, et hooajatööliste palkamisel on omad miinused, näiteks vajavad nad kõik eelnevalt koolitust. Mehe kinnitusel leiavad nad osalise tööajaga töötajaid lisaks töökuulutusportaalidele ka tänu vanadele kontaktidele ning tuttavatele.
Personaliotsingufirma CVO Group OÜ äriüksuse Simplika konsultandi Meelis Trumbergi sõnul ei ole nende firma vahendatav osalise tööajaga töökohtade pakkumine suur umbes viis protsenti. «Tööandjal pole sellist luksust, et palgata poole kohaga töötajaid, kui täitmata on isegi täistööajaga kohad,» toob Trumberg välja ühe põhjustest, miks osalise tööajaga töökohti napib.
Otsijaid rohkem kui kohti
Simplika andmebaasis ei kajastu, kui paljud inimesed osalise tööajaga kohta otsivad. «Seda pole võimalik kindlaks teha, kuid ma arvan, et otsitakse rohkem kui pakutakse,» pakkus Trumberg.
Personaliotsingufirma Manpower OÜ konsultant Ene-Silja Kohtla nentis, et nõudlus osalise tööajaga töökohtade järele on olemas, kuid pakkumisi vähe. Ta tunnistab, et poole kohaga töökoha leidmine on probleemne ja nende firmal praegu selliseid pakkuda polegi.
«Olen intervjuudel näinud väga tublisid inimesi, kes ei saa täiskohaga töötada ja sooviksid just osalist tööaega. Ent mõne aja pärast näen ma neid taas, sest nad pole kohta leidnud.» Kohtla väitel saavad paljud tudengid, kes eelkõige osalise tööajaga rakendust otsivad, tööd kõnekeskustes klienditeenindajatena.
Ka Manpoweri tegevjuht Heigo Kaldra ütleb, et osalise tööajaga töökoha leidmine pole kerge, sest Eesti ettevõtjad ei kasuta piisavalt poole kohaga töötajate palkamise võimalust. «See lisaks paindlikkust,» nentis Kaldra. Imestama paneb teda ka see, kui vähe otsivad tudengid osalise tööajaga tööd.
Kaldra sõnul oleks nii suurem nõudlus kui pakkumine mõlemale poolele soodsam, sest üks põhjustab teist. «Tudengid kui põhilised osalise tööajaga töökoha otsijad võiksid rohkem sellist tööd küsida.»
CV Keskuse ärijuhi Kadri Johansoni sõnul pakub CV Keskuse tööportaal praegu 85 praktikakohta, hooajatööd või osalise tööajaga ametit. Samas on portaalis umbes 40 000 CV-omanikku, kes on valmis töötama kas asendajana, osalise tööajaga või vahetustes.
«Suurimad osalise tööajaga töö pakkujad on turvafirmad, poed, toitlustusasutused ja kasiinod. Alati vajab lisajõude ehitus-, teenindus- ja IT-sfäär. Kõige sagedamini vajatakse lisatöötajaid või asendajaid, tihti on tegemist ka vahetustega tööga,» selgitas Johanson.
Toimetaja: Ardo Kaljuvee
Valitsuskabinet kiitis eelmisel nädalal heaks sotsiaalministri ettepaneku tõsta töötutoetus 1000 kroonini.
Sotsiaalministri ettepaneku järgi tõuseb töötutoetus alates järgmise aasta 1. jaanuarist 1000 kroonini kuus, päevamääraga 32.90 krooni, teatas sotsiaalministeerium.
Töötutoetus on töötuskindlustushüvitise kõrval peamine töötutele mõeldud toetus, mille abil on võimalik töötuid motiveerida tööturuameti poole pöörduma, aktiivselt tööd otsima ja aktiivsetes tööturumeetmetes osalema. Töötutoetuse eesmärk on toetada töötu tööotsinguid. Töötutoetuse saamise maksimaalne võimalik periood on 270 päeva.
Töötutoetuse määr 400 krooni kuus on püsinud muutumatuna alates 1999. aastast.
Luule Käis
jurist
Sõltub lõpetamise põhjusest
Väljatöötamata ehk tasatöötamata puhkusepäevadega on tegemist siis, kui tööleping lõpetatakse enne selle tööaasta lõppu, mille arvel on puhkus täies ulatuses kätte saadud.
Kinnipidamine on lubatud, kui tööleping lõpetatakse töötaja algatusel, poolte kokkuleppel, tähtaja möödumise tõttu, katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu või distsiplinaarkaristusena töökohustuste rikkumise, usalduse kaotamise, vääritu teo või korruptiivse teo eest. Kinnipidamine on lubatud ka siis, kui tööleping lõpetatakse kolmandate isikute nõudmisel.
Kui lepingu lõpetamise aluseks on juriidilise isiku likvideerimine, pankroti väljakuulutamine, töötaja koondamine, töötaja pikaajaline töövõimetus või töötaja mittevastavus oma ametikohale või tehtavale tööle tööoskuse või tervise tõttu, ei ole õigust tasatöötamata puhkusepäevade eest makstud tasu lõpparvest kinni pidada.
Kinnipidamist ei tehta, kui töötaja asus valitavale ametikohale, samuti lepingutingimuste rikkumise tõttu tööandja poolt või tootmises või töökorralduses tehtud muudatuste tõttu.
Helve Toomla, ametiühingute jurist
Sain arstilt seoses rasedusega tõendi ajutiseks üleviimiseks kergemale tööle, kuid pean endiselt tegema sama tööd. Juhtkond ei soovi lihtsalt tööinspektsiooni kohale kutsuda. Töö ise on kiire, pingeline, väga palju on tööd arvutiga nii seistes kui ka istudes. Kuidas peaksin sellises olukorras seaduslikult korrektselt käituma? Kas mul on õigus keelduda tööle minemast, kuna arsti poolt ettenähtud töötingimusi pole ega ka tule? Kas koju jäädes saaksin võtta haiguslehe või on mul siiski õigus palgale?
Omavoliliselt töölt koju jääda ei tohi. Tööandja on kohustatud lapseootel naise töötingimusi kergendama või ta kergemale tööle üle viima mitte arstitõendi, vaid haiguslehe alusel. Seega tuleks küsijal uuesti arsti poole pöörduda ja paluda haiguslehte. Alles seejärel saab nõuda kergemat tööd. Palga vähenemise korral hüvitatakse palgavahe haigekassast.
Kui tööandja keeldub töötingimuste kergendamisest või kergemale tööle üleviimisest, tuleb töötajal appi kutsuda tööinspektor. Tööinspektoril on õigus teha tööandjale ettekirjutus raseda töötingimuste kergendamiseks. Kui aga tööinspektor teeb kindlaks, et tööandjal ei ole võimalik töös vastavaid muudatusi teha ja kergemat tööd ka anda ei ole, siis vabastatakse naine kogu haiguslehel näidatud ajaks tööst ja makstakse haigushüvitist, mis on 80% eelmise aasta keskmisest kalendripäeva tulust.
Kas tööandja toimib seaduslikult, kui saadab töötaja vastu tema tahtmist korralisele puhkusele ja seejärel kaheks kuuks palgata puhkusele, kuna tal ei ole anda kaheksaks tunniks päevas sobivat tööd. Töötaja on rase ja sooviks ise kaks kuud tööl käia, siis võtta korralist puhkust ja seejärel jääda raseduspuhkusele.
Iga töötaja puhkuse aeg on ajakavas määratud. Kui tööandja on jaanuarikuu jooksul ajakava koostanud, aga pole seda töötajatele tutvustanud, võib töötaja jääda puhkusele oma valitud ajal, teatades sellest tööandjale kirjalikult vähemalt kaks nädalat ette, ja tööandjal ei ole õigust teha mingeid takistusi puhkusele jäämiseks.
Puhkuste ajakavas määrab puhkuse aja üldjuhul tööandja. Ajakavas näidatud ajal võib töötaja puhkusele jääda ka ilma töö-andja nõusolekuta. Seega peab töötaja vaatama, millal tal on ajakavas puhkus ette nähtud. Kui tööandja tahab teda muul ajal puhkusele saata, ei saa ta seda teha ilma töötaja nõusolekuta.
Palgata puhkusele ei saa töö-andja ühepoolse otsusega mingil juhul kedagi saata. Seda võib anda ainult töötaja soovil. Kui töötaja saadetakse puhkusele või palgata puhkusele siiski ilma tema nõusolekuta, peaks ta töö-andjale kirjalikult ja selgesõnaliselt teatama, et ta ei ole sellise puhkusega nõus, ning paluma end tööga kindlustada. Sel juhul peab töötaja ka tööle minema ning tööd nõudma, mitte koju jääma.
Ranno Tingas
Ernst & Young Baltic AS juhtiv maksukonsultant
Tööandja võib valida, kas hüvitada töötajale autoga lähetuses käimise kulud kuludokumentide alusel või maksta maksuvaba hüvitist.
Juulikuus jõustus uus isikliku sõiduauto teenistus-, töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitise maksmist reguleeriv määrus, samuti muudeti sõidukulude hüvitamise põhimõtteid lähetusi reguleerivas korras.
Kui töötaja või juhatuse liige läheb lähetusse autoga, mis pole tööandja oma ega tööandja valduses, siis on tööandjal sõidukulude hüvitamisel valikuvõimalus: kas hüvitada kuludokumentide alusel tegelikud kulud või maksta isikliku sõiduauto kasutamise hüvitist määrusega lubatud maksuvabas ulatuses.
Tööandjal lubatakse nüüd hüvitada töötajale kuludokumentide alusel piiranguteta kõik auto lähetuses kasutamisega seotud otsesed ja täiendavad kulud (näiteks kütus, parkimistasud, tee- ja sillamaksud jne). Eelduseks on muidugi lähetuse seotus tööandja ettevõtlusega ja kuludokumentide originaalide olemasolu. Samas pole lubatud hüvitada maksuvabalt auto remondi- või hoolduskulusid ega neid kulusid, mille kandmine ei sõltu auto kasutamisest lähetuses, näiteks kohustuslik liikluskindlustus.
Endiselt võib tööandja valida maksuvaba hüvitise maksmise võimaluse sõltumata töötaja tegelike kulude suurusest. Ka uus isikliku sõiduauto kasutamise hüvitist reguleeriv määrus lubab maksta töösõitude üle arvestuse pidamisel maksuvaba hüvitist kuni 4 kr/km, kuid mitte üle 2000 krooni kuu kohta. Kui sõitude üle arvestust ei peeta, siis on sellise maksuvaba hüvitise ülempiir 1000 krooni kuu kohta.
Tööandja ei saa aga maksta töötajale lähetuses käimise eest hüvitist mõlemal ülaltoodud alusel korraga, vaid peab valima, kas maksta kuludokumentide alusel või nimetatud maksuvabades piirimäärades.
Nõukogu liikme lähetuse korral on võimalik sõidukulude hüvitamine üksnes kuludokumentide alusel, sest nõukogu liikmele ei ole ette nähtud isikliku sõiduauto kasutamise maksuvaba hüvitise maksmise võimalust.
Töötaja peab tõendama auto kasutamisõigust
Enam ei ole nõutud, et töötaja poolt kasutatav auto oleks töötaja oma või tema poolt liisitav, kuid tööandjale on pandud kohustus lisada kirjalikule hüvitise maksmise otsusele auto kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia: auto registreerimistunnistus, volikiri, leping vms.
Kui töötajale makstakse hüvitist ilma sõitude kohta arvestust pidamata kuni 1000 krooni, siis peab töötaja andma tööandjale kirjaliku kinnituse, et keegi teine ei maksa talle ega sama auto eest hüvitist ilma sõitude kohta arvestust pidamata.
Kui sõitude kohta arvestust ei peeta, on lubatud ainult ühel tööandjal maksuvaba hüvitise maksmine sama auto eest või samale töötajale. Kui töösõitude kohta on arvestus, siis võib ükskõik mitu tööandjat maksta töötajale või sama auto eest hüvitist, kusjuures iga tööandja võib maksta maksuvabalt kuni 2000 krooni kuu kohta (kuni 4 kr/km).
Seega saab üks tööandja maksta ühe töötaja või auto kohta maksuvabalt kuni 1000 krooni kuus ning ülejäänud tööandjad saavad maksuvaba hüvitist maksta üksnes arvestuse alusel, igaüks kuni 2000 krooni kuus.
Pikkadel reisidel on tegelike kulude hüvitamine töötajale kasulikum
- Töötaja käis lähetuses Tallinnast Tartus isikliku sõiduautoga (2×190=380 km) - kütusekulu 570 kr. Tööandjal on valikuõigus, kas hüvitada kuludokumendi alusel 570 kr või maksta maksuvaba hüvitist kuni 1520 (maksuvabalt kuni 4 kr/km×380 km, kalendrikuus kokku kuni 2000 kr).
- Töötaja käis lähetuses Tallinnast Varssavis isikliku sõiduautoga (2×1005 km) - kütusekulu 3216 kr. Tööandjal valikuõigus, kas hüvitada kuludokumendi alusel 3216 kr või maksta maksuvaba hüvitist 2000 (seda ületav osa maksustatakse erisoodustusena).
Allikas: Ranno Tingas
Lehekülg 1489 / 1592
