Katrin Uudeküll
rahandusministeeriumi makromajanduse talituse analüütik

Kiired muutused tööturul on töötajate seisukohalt olnud positiivsed, põhjustades samal ajal enamiku tegevusalade tööandjatele tõsist peavalu. Suur hulk inimesi on töö leidnud ja jõudsalt on kasvanud sissetulekud.

Ettevõtete jaoks on aga oskustööliste leidmine või kinnihoidmine muutunud keeruliseks. Tööjõukulud kasvavad hoogsalt. Kas kiire palkade ning tööga hõivatute arvu kasv on siis hea või halb? Pigem ikka hea.

Tootlikkuse osas Euroopa Liidu viimased

Eesti probleemiks on madal tootlikkus. Töötajate tootlikkuse tasemelt oleme Euroopa Liidus viimaste seas, põhjuseks Eesti ettevõtluse senine rõhuasetus odaval tööjõul.

Seoses mitmete riikide tööturgude avanemisega on palgatasemete ühtlustumise protsess paratamatu. Seetõttu tuleb ettevõtetel kiiremas korras tegutseda tehnoloogia uuendamise ja töö tulemuslikkuse suurendamise suunas, millele seni ei ole tähelepanu pööratud.

Üha teravama löögi alla satuvad need ettevõtted, mille tegutsemine põhineb odaval tööjõul ja kus töökorraldus on ebaefektiivne. Neid puudusi tuleb lihtsalt märgata ja leida optimaalsed ning kaasaegsed lahendused.

Välismaal töötamise kogemus on suur väärtus
Ettevõtjatel tuleks ära kasutada hea haridusega ning välisriigi kogemusega inimesi. Nemad on näinud, mis on optimaalne ja mis on kaasaegne. Seejuures toob kasulike teadmistega inimesele makstav palk ettevõttele ringiga tagasi mitmekordselt kasvava tulu.

Selliseid nutikaid inimesi võib veel isegi kohapealt leida, mõned on juba tagasi tulnud ja otsivad oma teadmistele rakendust - seda muidugi väärilise tasu eest.

Hariduse ja oskuste omandamine on inimese jaoks investeering, mis otsib tasuvuspunkti nagu iga teinegi investeering.

Enam ei koputa kümned töötud ettevõtete ustele, et töökoha pärast konkureerida. Ettevõtjal tuleb ise aktiivne olla ja võimalusi otsida.

Mitmed ettevõtted on teinud edukalt koostööd tööturuametiga, mis pakub võimalust töötajate ümber- ja täiendõppeks - tööandjale sobivalt.

Koostööd võib teha ka kutsekoolidega, kust sirguvad mitmete valdkondade oskustöölised ja spetsialistid. Üheskoos võib reklaamida erialasid, üheskoos võib korraldada praktikat. Kindlasti on juba praegu sellel alal positiivseid näiteid, kuid selline suhtumine peab muutuma tavaks.

Eestis on vähe levinud ka paindlikud töövormid. Üks võimalus on paindliku ajaga, näiteks osaajaga töötamine. Kui Euroopas töötab osaajaga keskmiselt 18-20 protsenti töötajatest, siis Eestis vaid 8 protsenti.

Osaajaga töötamise võimalus on oluline ennekõike laste eest hoolitsemise kohustusega emadele. Osaajaga töö toob lastekasvatamise kõrvalt vaheldust ja rakendust varem õpitud erialale, mõnel määral perekonnale lisasissetulekut ning samal ajal jätab piisavalt aega lastega tegelemiseks.

Paindlikkus aitab tööjõu puudust leevendada

Samuti muudab osaajaga töö mitmekesisemaks nende pensioniealiste inimeste elu, kellel tervis ei võimalda täiskohaga tööl käia. Osaajaga töötamise võimalust otsivad ka õppivad noored, et hankida esimesi töökogemusi ning teenida raha elamiseks. Kõik need inimesed on potentsiaalne tööjõud, keda pole majanduse edasiviimisel seni piisavalt rakendatud.

Kitsaskohti on Eesti tööturul veelgi. Näiteks on Eestis puudulik või lausa olematu maakonnasisene ühistranspordi korraldus, mis võimaldaks käia tööl kodust kaugemal.

Hulgaliselt on puudu lasteaiakohti ja väljatöötamata on usaldusväärne lapsehoidjate süsteem. See on emade tööelus osalemisel suur takistus.

Ammustest aegadest on madal maine nii tööturuametil kui ka kutsekoolidel, kuigi viimasel paaril aastal on tehtud jõudsaid edusamme. Tööturuamet on muutunud passiivsest töötu abiraha maksjast aktiivseks tööturuteenuste pakkujaks, kes otsib ise koostöövõimalusi koolide, ettevõtete ja omavalitsustega.

Eelpool nimetatud puudustega tegelemiseks on praegune kiire majanduskasvu aeg ideaalne. Head ajad ei kesta igavesti. Ärme jääme loorberitele pikalt puhkama, märkame kitsaskohti ja tegeleme nendega kohe.

Kaua tööta olnud jõuavad tagasi tööturule

Soodsate majandusarengute taustal on oluliselt suurenenud nõudlus töötajate järele. Seetõttu on tööd leidnud isegi madala kvalifikatsiooniga rohkem kui aasta tööd otsinud inimesed.

Samuti on töö leidnud paljud mitte-eestlasest töötud, kes seni on eesti keele mitteoskamise tõttu olnud tööturul kehval positsioonil.

Tööturu head arengud on jõudnud Tallinnast kaugemale. Näiteks on tööle suundunud või tööturuameti tegevuse abil aktiivseks muutunud tuhanded heitunud, kes olid kaotanud lootuse tööd leida. Sellesse rühma kuulusid tavaliselt eestlased Lõuna- ja Lääne-Eestist.

Töö leidmise võimalusi on tublisti parandanud naaberriigi Soome tööturu avanemine alates käesoleva aasta maist, mis on kaasa toonud töötajate massilise lahkumise Eestist väljapoole.

Selle põhjuseks on kaks-kolm korda kõrgem palgatase, mis vabastab paljud kehvade töötingimuste ja väikese palgaga inimesed sundseisust ning võimaldab teha igapäevaeluks vajalikke elementaarseid investeeringuid - eluase, remont, kodumasinad, transpordivahend jne. Ei midagi luksuslikku.

Muidugi eelistaksid paljud neist siiski Eestis kodu ja pere lähedal töötamist, kui vaid palk ja töötingimused inimväärsele tasemele jõuaks. Lisaks on lahkujate seas palju noori.

Maakondade lõikes on kõige madalamad palgad Ida-Virumaal, Valgamaal, Põlvamaal, Võrumaal, Lääne-Virumaal, Raplamaal, moodustades vaid 74-79% Eesti keskmisest palgast. Rahaliselt tähendab see ca 7000kroonist brutopalka, millest tuleb maksud veel maha võtta.

Tegevusaladest on madalad palgad hotellides ja restoranides, moodustades vaid 63 protsenti Eesti keskmisest, rahalises arvestuses ca 5700 krooni brutopalka, millest jällegi tuleb maha arvestada maksud.

Põllumajanduses moodustab keskmine palk ca 70 protsenti Eesti keskmisest palgast.

Omanikuliigi järgi maksavad kõige väiksemat palka kohalikud omavalitsused - keskmiselt 86 protsenti Eesti keskmisest.

Tegemist on olulise teguriga regionaalarengu küsimuste lahkamisel. Tuleks rohkem mõelda sellele, millist tasu me maksame inimestele, kes on regionaalse arengu elluviijad.

Kui tööandja maksab avaliku teenistuja, töötaja või juriidilise isiku juhatuse või juhatust asendava organi liikmele (edaspidi: töötajale) hüvitist Vabariigi Valitsuse 14.07.2006 a määruse nr 164 "Isikliku sõiduauto teenistus-, töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitise maksmise tingimused ja piirmäärad" (RT 2006, 34, 265) alusel, peab ta täitma ja esitama maksuhaldurile ka vastava deklaratsiooni.

Deklaratsioon esitatakse vormil INF 14 "Isikliku sõiduauto hüvitise deklaratsioon", mis on kehtestatud rahandusministri 07.07.2006 määrusega nr 44 (RTL 2006, 61, 1101).

Deklaratsioon INF 14 tuleb tööandjal esitada Maksu- ja Tolliametile üks kord aastas, kalendriaastale järgneva aasta 10. aprilliks eelmise kalendriaasta kohta.

Esimene deklaratsioon INF 14 tuleb esitada 2007. aasta 10 aprilliks. Vormil kajastatakse andmed 2006. aastal töötajale isikliku sõiduauto või puudega töötajale isikliku mootorsõiduki kasutamise eest väljamakstud hüvitiste kohta.

Töötaja isikliku sõiduautona või puudega töötaja isikliku mootorsõidukina käsitatakse sõiduautot või mootorsõidukit, mis ei ole töötajale hüvitist maksva tööandja omandis ega valduses.

INF 14 täitmisel tuleb pöörata tähelepanu alljärgnevale

1. Vorm INF 14 täidetakse kassapõhiselt , s.t vormis näidatakse kalendriaasta jooksul töötajale väljamakstud hüvitiste summa kokku.

2. INF 14 veergudes 2 ja 3 näidatakse isikliku sõiduauto või isikliku mootorsõiduki kasutamise eest hüvitist saava isiku ees ja perekonnanimi ning isikukood.

3. Kui töötajal on mitu tööandjat, siis iga töötajale hüvitist maksev tööandja täidab ja esitab vormi INF 14 tema poolt töötajale väljamakstud hüvitiste kohta ja näitab teenistus-, töö- ja ametisõitudeks kasutatud isikliku sõiduauto või isikliku mootorsõiduki, mille kasutamise eest hüvitist maksti, riikliku registreerimismärgi veerus 8.

4. Kui töötaja on tööandja juures kasutanud kogu kalendriaasta jooksul ühte sõiduautot või mootorsõidukit, siis näidatakse töötajale väljamakstud hüvitiste summa ühel real. Sealjuures näidatakse eraldi hüvitiste summad, mis on välja makstud ilma arvestust pidamata kuni 1000 kr kuu kohta (näidatakse INF 14 veerus 4) ja arvestuse pidamisega kuni 2000 kr kuu kohta (näidatakse INF 14 veerus 6). Väljamakstud hüvitiste summad näidatakse koos üle piirnormi makstud osaga, s.t. INF 14-s näidatakse ka see osa väljamakstud hüvitise summast, mille pealt tööandaja maksab tulu-ja sotsiaalmaksu s.t. erisoodustust vorm TSD lisas 4.

5. Kui töötaja on ühe tööandja juures kasutanud kalendriaasta jooksul rohkem kui üht sõiduautot või mootorsõidukit, siis tuleb sellele töötajale makstud hüvitiste osas täita mitu rida, s.t. iga erineva registreerimismärgiga sõiduauto või mootorsõiduki kohta tuleb täita eraldi rida, kuigi hüvitise saaja on sama.

6. INF 14 veergudes 5 ja 7 "Kuude arv" näitab tööandja, mitme kalendrikuu eest kalendriaastas konkreetse sõiduauto või mootorsõiduki kasutamise eest ta on töötajale hüvitist maksnud.

7. INF 14 veergudes 4 ja 6 "Summa kroonides" näitab tööandja, kui palju ta on kalendriaastas konkreetse sõiduauto või mootorsõiduki kasutamise eest töötajale hüvitist kokku välja makstud.

8. Puudega töötajale saab isikliku mootorsõiduki kasutamise eest hüvitist maksta alates 01.07.2006 ja eespoolnimetatud määruse nr 164 § 2 lõikest 2 tulenevalt ei ole puudega töötajale ilma arvestust pidamata võimalik mootorsõiduki kasutamise eest hüvitist maksta. Seega, kui tegemist on puudega töötajaga, siis INF 14 veerge 4 ja 5 ei täideta.

9. Väljamakstud hüvitised, olenemata sellest, kas hüvitise saamiseks arvestust peetakse või ei peeta, näidatakse summas, mis töötajale tegelikult välja maksti, k.a. see osa hüvitisest, mida käsitletakse erisoodustusena

10. Kui töötajal on mitu tööandjat ja teine tööandja on teadlik, et töötaja saab esimeselt tööandjalt ilma arvestust pidamata isikliku sõiduauto kasutamise hüvitist 1000 kr, siis teine tööandja, kes maksab samuti ilma arvestust pidamata hüvitist 1000 kr, peab maksma sellelt 1000 kroonilt tulu-ja sotsiaalmaksu ning näitama väljamakstud summa lisaks vorm TSD lisale 4 ka INF 14 veergudes 4 ja 5 (s.t. arvestust pidamata makstud hüvitis).

11. Kui tööandja ei ole teadlik teiselt tööandjalt sama kalendrikuu eest makstava 1000 kr kohta, siis näitab tööandja tema poolt väljamakstava summa vormil INF 14, kuid sellisel juhul on samal maksustamisperioodil väljamakstud 1000 kr töötaja tulu, mida ta peab kajastama oma füüsilise isiku tuludeklaratsioonis.

12. Vormil INF 14 ei näidata väljamakseid isikliku sõiduauto lähetuses kasutamise eest, kui lähetusega seotud kulud kompenseeriti dokumentide alusel vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse nr 453 "Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevarahad määrad ning nende maksmise tingimused ja kord" §-le 81.

13. Vorm INF 14 esitatakse Maksu- ja Tolliametile elektrooniliselt, e-maksuameti kaudu. Kui vormil on kuni 10 rida, siis võib selle esitada ka paberil.

Näide

1. Mark Kuld töötab AS-is Lumi töölepingu alusel ning kasutab tööülesannete täitmisel isiklikku sõiduautot riikliku registreerimismärgiga 00QQQ. Tööandja maksis töötajale 2006. hüvitist ilma arvestust pidamata järgmiselt:
jaanuaris 600 kr,
märtsis 1000 kr,
aprillis 1000 kr,
mais 1000 kr ja
augustis 1200 kr, kus tööandja maksis 200 kroonilt tulu-ja sotsiaalmaksu, s.t. kajastas selle erisoodustusena vormi TSD lisas 4.
Veebruaris pidas Mark Kuld oma sõitude kohta arvestust ja talle maksti hüvitist 1800 kr.

Alates 2006. a oktoobrist kasutab töötaja teist sõiduautot, mille registreerimismärk on 11ZZZ ja nüüd peab ta sõiduauto kasutamise kohta arvestust. Oktoobrikuu eest saab Mark Kuld hüvitist 2000 kr, novembri eest 1300 kr ja detsembrikuu eest 2100 krooni, mille puhul tööandja maksab erisoodustust 100 kroonilt. Detsembrikuu eest makstakse hüvitis välja detsembris.

2. AS Lumi maksab oma puudega töötajale Britta Võti alates 01.07.2006 hüvitist sõitudeks töö- ja elukoha vahel. Britta Võti kasutab selleks isiklikku mootorsõidukit, mille registreerimismärk on 88SSS ja peab nii elu- ja töökoha vaheliste sõitude kui ka tööülesannete täitmisega seotud sõitude kohta arvestust. Britta Võti saab juulikuu eest 1900 kr, augusti eest 2000 kr, novembri eest 900 kr ja detsembri eest 2400 kr, kus 400 kr on erisoodustus, millelt tööandja maksab tulu-ja sotsiaalmaksu. Detsembrikuu eest makstakse hüvitis välja jaanuaris.

3. AS Lumi juhatuse liikmele Peeter Talvele maksti 2006.a hüvitist isikliku sõiduauto (riikliku registreerimismärgiga AU 001) kasutamise eest ilma arvestust pidamata järgmiselt: augustis 1200 kr ja septembris 1000 kr (kokku 2200 kr).
Peeter Talv ei täitnud määruse nr 164 § 3 lõikes 2 esitatud tingimust ja jättis hüvitise maksjale, AS-le Lumi teatamata, et teine tööandja juba maksab talle ilma arvestust pidamata 1000 kr kuus. AS Lumi deklareeris vormil INF 14 väljamakstud 2200 kr ja üle piirmäära makstud 200 kr ka vormi TSD lisas 4. Kuigi Peeter Talv sai augustis AS-lt Lumi hüvitist 1200 kr, siis augustis ja septembris kokku väljamakstud hüvitis (2000 kr) on isiku tulu, mida Peeter Talv peab deklareerima oma 2006.a füüsilise isiku tuludeklaratsioonis. Piirmäära ületavalt osalt, 200 kroonilt, on AS Lumi juba tulu-ja sotsiaalmaksu tasunud ja seda Peeter Talv oma füüsilise isiku deklaratsioonis näitama ei pea.

2007. aasta 10 aprilliks esitab AS Lumi maksuhaldurile deklaratsiooni vormil INF 14 ja kajastab 2006. a makstud isikliku sõiduauto hüvitise järgnevalt:

ISIKLIKU SÕIDUAUTO HÜVITISE DEKLARATSIOON
2006. aasta

Hüvitise saaja : Makstud hüvitis

Jrk (1) : Ees- ja perekonnanimi (2) : Isikukood (3):
1000 kr(arvestuseta) kohta (Summa kroonides (4), Kuude arv (5)):
2000 kr(arvestusega) kohta (Summa kroonides (6), Kuude arv (7)):
Sõiduauto riiklik registreerimismärk (8)

1. Mark Kuld : XXXXX : 4800 : 5 : 1800 : 1 : 00QQQ
2. Mark Kuld : XXXXX : _ : _ : 5400 : 3 : 11ZZZ
3. Britta Võti : YYYYY : _ : _ : 4800 : 3 : 88SSS
4. Peeter Talv : CCCCC : 2200 : 2 : _ : : _ : AU001

september 2006

Anu Mägi

Kui ülemus tööle ei lase, on töötajal kasulik avaldusega oma tööletuleku soovist teada anda.

Palgavaidlused ajasid staažika naistöötaja ülemusega nii tülli, et töölepingu lõpetamise pärast tuli õigust otsida töökomisjonist.

Pärast tüli saatis firma juht kõigile töötajatele kirja, milles teatas, et firma lõpetab üle kümne aasta ettevõttes töötanud naise töölepingu kuu aja pärast. Töötaja ise kirja ei saanud, vaid kuulis sellest teiste töötajate käest. Pärast seda jäi naine haiguslehele ja rohkem büroosse ei läinud.

“Ülemus ütles mulle selge sõnaga, et ärgu ma oma nägu enam büroosse näidaku,” sõnas naine töövaidluskomisjoni arutelul solvunud häälega. Nii saatiski ta kirjas määratud lepingulõpetamise päeval oma abikaasa tööandjaga lõpparvet tegema, kuid firma töölepingut ei lõpetanud. Naine aga ei läinud haiguslehe lõppemisest hoolimata enam tööle.

“Mult võeti võtmed ära, teine inimene oli minu asemel tööl,” toob naine esile koju jäämise põhjused. Kuid töövaidluskomisjoni eesistuja Enn Reinsalu sõnul oli teise inimese töölevõtmine loomulik samm. “Keegi peab ju töö ära tegema, kuid see ei tähenda, et sina selles firmas enam ei tööta,” vastas ta.

Vaid arusaamatus

Tööandja esindaja jääb komisjonis ülirahulikuks. Ta räägib, kuidas firma kirjutas naisele kirja, milles selgitati, et naine oli töölepingu lõpetamisest teatavast kirjast valesti aru saanud ja et tööleping kehtib. Kui aga naine sellest hoolimata tööle ei ilmunud, määras tööandja naisele noomituse ja lõpuks lõpetas ka töölepingu, seda juba distsiplinaarkaristusena.

Nüüd nõuabki naine töövaidluskomisjonis töölepingu lõpetamise õigustühiseks tunnistamist, distsiplinaarkaristuse tühistamist ja hüvitist töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest.

Otsus teatatakse pärast väikest vaheaega. Komisjon mõistab hukka firma ebaeetilise käitumise, kui ühe töötaja vallandamisteade saadeti kõigile töötajatele. “Selliseid asju aetakse nelja silma all,” noomib jurist Helve Toomla. Kuid töötaja kõik nõuded firma vastu jäävad komisjoni otsusel rahuldamata.

Komisjoni liikmed leiavad, et töötaja eksis seaduste vastu. “Suurim viga, mida inimesed teevad, ongi see, et nad võtavad suulist lahtilaskmist töölepingu lõpetamisena ega tule enam tööle,” ütles töövaidluskomisjonis tööandjaid esindanud Tallinna Autobussikoondise personaliosakonna juhataja Malle Särekõnno. Sellisel töölepingu lõpetamisel pole juriidilist alust.

Jurist Helve Toomla soovitab olukorras, kus tööandja on töösuhte suuliselt lõpetanud, alati kirjutada kahes ekspemplaris avaldus, milles palutakse töökohale ligipääsu ja tööga kindlustamist. Üks eksemplar tuleb saata tööandjale, teine jätta endale. Sellisel juhul on hiljem võimalik tõendada, et töötaja siiki tahtis tööle tulla.

Kommentaar
Raili Karjane, Tallinna ja Harjumaa töövaidluskomisjoni juhataja

Tööandjad ütlevad vahel, et töövaidluskomisjon on koht, kuhu võib tulla tööandjalt ilma täiendavaid kulutusi tegemata “raha välja pressima”. Enamasti on sellistel juhtudel tegemist nn lootusetute nõuetega, mida ei võta ette ka õigusabi teenuste osutajad. Töövaidluskomisjoni liikmed leiavad siiski, et ka sellistes pöördumistes ei ole midagi taunitavat. Demokraatlikus riigis tuleb anda igaühele võimalus ning kohtuvälised töövaidlusorganid selleks ongi, et ka ühiskonna vähem kindlustatud liikmed saaksid oma õigusi kaitsta, kui see ka kujuneb lootusetuks ettevõtmiseks.

Helve Toomla
ametiühingute jurist

•• Üle kümneaastase staažiga avalik teenistuja võeti neljaks kuuks katseajaga teenistusse. Katseajal tema töökoht koondati. Kas antud juhul saab nõuda koondamise kompensatsiooni?

Eeldan, et küsija on ametnik. Katseajal võib ametniku teenistussuhte lõpetada koondamise tõttu, kui on tegemist ametikohtade arvu vähendamise, teenistuse ümberkorraldamise või ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametniku teenistusse ennistamisega ning ametnikku ei ole võimalik teisele ametikohale nimetada.

Teisele ametikohale saab ametnikku nimetada tema nõusolekul.

Koondamise olukorras võib katseajal teenistussuhte lõpetada ka katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu, kuid sel juhul tuleb eelnevalt hinnata katseaja tulemusi, vahetu ülemus peab vestlema ametnikuga ja kandma tulemused atesteerimislehele. Ebarahuldavate tulemuste korral vabastatakse ametnik teenistusest ametikohale mittevastavuse tõttu, ametikoha koondamine seda ei välista.

Kui ametnik vabastatakse teenistusest koondamise tõttu avaliku teenistuse seaduse alusel, tuleb sellest kirjalikult vähemalt üks kuu ette teatada ja üle kümneaastase avaliku teenistuse staaži korral maksta hüvituseks 12 kuu ametipalk.

Katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu ametikohale mittevastavuse puhul hüvitist ei maksta, välja arvatud hüvitis kasutamata jäänud puhkusepäevade eest.

•• Korteriühistu läheb üle haldusfirma teenindusele. Kas seni töölepingu alusel ühistus töötanud töötajatel on üle haldusfirmasse samale tööle üle minnes töölepingu lõpetamisel õigust kompensatsioonile korteriühistust?

Kui töötajad korteriühistus ei kuulunud mingisse üksusesse, näiteks majandusosakonda, siis töölepingud hooldusfirmale

n-ö automaatselt üle ei lähe ja kui töötajad korteriühistus teise pakutud tööga nõus ei ole, kuuluvad nad koondamisele ning neile tuleb maksta hüvitisi nagu iga teise tööandja juures.

Kui aga korteriühistus on moodustatud majade haldamiseks mingi struktuuriüksus-osakond, mille koosseisu töötajad kuuluvad –, antakse see üksus hooldusfirmale üle, töötajad jätkavad seal oma seniste töölepingute alusel tööd ja koondamise olukorda ei teki, kuna töölepinguid ei lõpetata.

Kokkuvõtteks võiks öelda, et üksiktöötajate töölepingud ei lähe üle teisele tööandjale, kes sama või sarnast tööd jätkab, ning nende töölepingud kuuluvad lõpetamisele. Kui aga ühelt tööandjalt teisele läheb majandusüksus või selle organisatsiooniliselt iseseisev osa, siis töölepinguid ei lõpetata, vaid antakse kehtivana üle uuele tööandjale.

Ardo Kaljuvee

Eesti ametiühingute keskliit otsustas eelmisel nädalal, et tööandjate keskliiduga üleriigilise alampalga üle peetavatel läbirääkimistel hakatakse nõudma järgmiseks aastaks 4050-kroonist kuupalka. Otsus tuleneb 2001. aastal ametiühingute ja tööandjate vahel sõlmitud pikaajalisest alampalga tõstmise põhimõtete kokkuleppest, mille kohaselt peaks alampalk järgmisel aastal moodustama 39,5 protsenti ning 2008. aastal 41 protsenti keskmisest brutopalgast. Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt ületab keskmine palk järgmisel aastal 10 000 krooni piiri. Praegu on alampalk 3000 krooni kuus ehk 17,8 krooni tunnis.