Head ärimehed, ärge mängige maha oma firmat ja iseenda ausat nime selle väikse summa pärast, mis on väiksem Eesti ühe kuu keskmisest palgast.

„Praegune valitsus tahab, et ettevõtjad maksaksid ausalt riigimakse, mis on kehtestatud Eesti kõikide valitsuste poolt alates meie taasiseseisvumisest.“

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/120275378/juri-ross-miks-uldse-peaks-taluma-ou-tavaid-ettevotteid-kes-isegi-kohvi-pealt-petavad-miljonitega

Aasta alguses avanenud võimalus II pensionisambasse kogunevat raha jõudsamalt kasvatada on tekitanud kogujates küsimuse: kumba siis eelistada? Kas tõsta II pensionisamba omaosalust kahelt protsendilt kuuele või eelistada III pensionisambasse kogumist? SEB Varahalduse äriarendusjuht Peeter Schamardin aitab selgust tuua.

Millist kogumislahendust eelistada, sõltub loomulikult konkreetsest inimesest ja tema eelistustest. Oma tuleviku heaks panustamine on alati hea mõte. Kui on tekkinud kogumisharjumus ning suudetakse seda hoida, ei pruugigi märkimisväärset vahet olla, kas valida II või III pensionisammas.

Võrdse palga päev tähistab hetke, mil keskmine töötav Eesti naine teenib välja sama palga, mille keskmine Eesti mees teenis eelmise aasta 31. detsembriks. Seekord langes see hetk 5. märtsile ehk Eesti naistel kulus meeste aastapalga teenimiseks enam kui kaks kuud kauem. Sel puhul vaatame täpsemalt, mida teab statistikaamet meeste ja naiste palkade kohta ning kuidas arvutatakse seda kurikuulsat palgalõhe näitajat.

Kuidas kogutakse Eesti elu puudutavaid andmed ja mida nendega tehakse? Kuidas saab rahvaloendusel kõik Eesti inimesed üles lugeda, kui minu ukse taga ei käinud keegi? Kuidas minu elu sellest paremaks muutub, kui SKP-d arvutatakse? Statistikaameti blogisari „Andmekool“ tutvustab ameti tööd ja statistika tegemist lähemalt!

Edasi loe: https://www.stat.ee/et/uudised/statistikaameti-andmekool-5-kes-tahab-teenida-naiste-palka

Ebastabiilne tööturg, üha suurenev töötute hulk ja kõrge Euribor panevad mõtlema ka sellele, kuidas töötuks jäädes kodulaenuga hakkama saada. Mida teha, et töötuks jäädes võlg kasvama ei hakkaks, selgitab Gjensidige kindlustuse Eesti filiaali juht Raido Kirsiste.

Statistikaameti andmetel oli Eestis eelmise aasta detsembris registreeritud 53 311 töötut, sh 1854 inimest rohkem kui kuu aja eest. Nende seas on ka kodulaenu võtnud inimesi, kes suure tõenäosusega kohe uut tööd ei leia ja seisavad silmitsi oluliselt vähenenud sissetuleku ja tasumist vajava laenuga.

Töötaja küsib: Läksin tööle uude kohta, kus tuleb kasutada tugevasti lõhnavat kemikaali. See paneb mul tööpäeva lõpuks pea valutama. Mulle keegi selle kemikaali kohta midagi ei rääkinud ja teised kõik kasutavad seda. Ma ei julge küsida ka, et millega on tegu ja kas ma võiks näiteks maski kanda. Ma ei tea ka, kust ma selle maski saaks.