Peeter Raidla

Ettevõtjad on sunnitud töötajate survele aina rohkem järele andma, 2006. aastal on palgad tõusnud algselt planeeritud 10 protsendi asemel 15-20 protsenti.

"Tõsist palgasurvet hakati avaldama sel suvel, kui oli tunda, et paremaid mehi asuti suurema palgaga mujale meelitama," tõdes Ida-Virumaa suurima tööandja, ASi Eesti Põlevkivi juhatuse esimees Lembit Kaljuvee. "Olime palgatõusuks plaaninud niigi keskmisest kõrgemad 12 protsenti, tegelikult kujunes see aga 15protsendiliseks. Ma ei usu, et keegi Eesti ettevõtjatest sedavõrd kõrget, 15-20protsendilist üleüldist palga kasvu suutis täpselt ette prognoosida. Järgmise aasta plaane tehes oleme kõrge palgasurvega juba arvestanud. Ent mis puudutab Eesti Põlevkivi, siis me peame esimest korda viimase seitsme aasta jooksul suurendama üldist palgafondi. Kui siiani oleme tänu uute, tänapäevaste seadmete ja automaatika muretsemisele suutnud palka tõsta osa töötajate koondamise arvel, siis nüüd oleme sunnitud minema ekstensiivset teed."

Lääne-Virumaa üks suuremaid tööandjaid ettevõtja Oleg Gross sõnas, et tema ei ole oma kaubandus- ja tootmisettevõtetes kindlaid palgatõusunumbreid pikalt ette planeerinud. "Oleme palka tõstnud peamiselt töövõtjate survel," selgitas Gross. "Ja tänavuse aasta kohta tuleb öelda, et töövõtjate surve on olnud suurem kui tootlikkuse kasv. Ise lootsime, et pääseme 10protsendilise palgakasvuga, tegelikult kujunes see ligi 20protsendiliseks. Inimesed lihtsalt tulevad ja ütlevad, et lähevad minema, kui palka ei tõsta. Me oleme sundseisus, kui tahame tootmist jätkata. Ligi 20protsendiline palga kasv oli meil ka 2005. aastal, ent siis me otsisime seoses uute seadmete töölerakendamisega oskustöölisi. Tänavu oleme sunnitud tööle võtma aga isegi neid, kelle me ise oleme varem minema löönud viina- või muude probleemide tõttu."

"Neis ettevõtetes, kus on palju lihttööd, on tulnud aasta keskel palganumbreid oluliselt korrigeerida," kinnitas Eesti Meedia juht Mart Kadastik, rääkides kontserni trüki- ja postitöölistest. "Suurim palgasurve algas just suve keskel. Eelarves kavandatud 5-10protsendilise palgatõusu asemel on tegelik kasv olnud 10-20 protsenti."

Eesti Posti juhatuse liige Jaan Tuul ütles, et algselt planeeritud 12protsendiline palgatõus kujunes 16protsendiliseks. Järgmiseks aastaks ongi Eesti Post kavandanud juba algselt tõsta palganumbreid 16 protsenti. Tuule hinnangul on palgasurve seotud oma tööjõuturu avanud lähinaabritega. "Soome kolleegid kinnitasid, et ka neil on alates juulist tunda tohutut palgasurvet," sõnas Tuul.

Firmajuht: nõukaaeg on tagasi

Kinnisvara ja ehituse alal tegutseva Estconde grupi ettevõtete üks juhte ja omanikke Rein Tallermo nendis, et töövõtjate töösse suhtumine hakkab talle järjest enam meenutama nõukogude aega.

"Palk järjest tõuseb, aga tööviljakus ei tule järele," tõdes Tallermo. "Ehitusplatsil peetakse pidevaid suitsu- ja puhkepause. Tööl on palju juhuslikku rahvast. Puudu on veel see, et keegi parteikomiteest tuleks ja karjuks meeste peale. Siis oleks täielikult nõukaaeg tagasi."

Et tellimusi ja tööd jagub rohkesti, on selline tendents Tallermo sõnul järjest süvenemas. "Piirid on lahti ning oskustöölised võivad minna, kuhu süda igatseb. Neil, kes lahkujate asemele astuvad, puuduvad aga vajalikud oskused. Palka nõutakse palju, aga oskusi napib ja tööviljakus on madal. Samas oleme sunnitud pideva palgasurve tõttu ka kontoritöötajatele rohkem maksma. Kui 2006. aasta plaanides kavandasime keskmiselt 10protsendilist palga kasvu, siis tegelik tõus on olnud 15-20 protsenti," rääkis Tallermo.