Eesti tööturu kehv olukord paneb mõtlema välismaale mineku peale, kuid võõras riigis töölesaamine võib osutuda parajaks pähkliks.

Euroopa töövahendusvõrgustiku EURES nõustaja Kaire Cocker soovitas piiri taha minemise plaane pidavatel inimestel silmas pidada järgmist.

* Infot vabadest töökohtadest välismaal saab firmade veebilehtedelt, näiteks Nokia, McDonalds, PizzaHut. Tihti on veebis olemas ka koht, kuhu jätta oma CV. EURES Eesti veebilehelt www.eures.ee leiab ka selliseid pakkumisi, kus välismaa tööandjad otsivad inimesi just Eestist.
* Kuigi tööpakkumised on võõrkeeles, ei tähenda see, et te ei võiks kandideerida. CV tuleb lihtsalt ära tõlkida.
* Kui otsite tööd läbi töövahendaja, tuleb kontrollida, kas firmal on litsents. Kui töövahendaja küsib teilt suuri summasid andmete infobaasi kandmise eest, on asi kahtlane ja firma tausta tuleb uurida. Töövahendus on Eestis seadustega reguleeritud ja tasuta. Töövahendaja tausta aitab kontrollida inimkaubanduse vastu võitlev organisatsioon Living For Tomorrow (www.lft.ee).
* Enne välismaale minekut tasuks uurida ka sihtriigi maksusüsteemi. Palgad tunduvad paljudes Euroopa riikides suuremad kui meil, kuid samuti on suuremad maksud. Tihtipeale on kallim ka elamine ja majutus.
* Arvestada tuleb ka sellega, et töö välismaal ei ole kerge. Näiteks Soome maasikakorjajatel algab tööpäev juba kell 6-7 hommikul ning töönädal kestab 6 päeva.
* Kindlasti tuleb kasuks kohaliku keele oskamine, ainult inglise keelega ei pruugi hakkama saada. Seetõttu võiks enne Eestist lahkumist võtta keelekursusi.
* Enne lahkumist viige ennast hästi kurssi tööloa saamise ja välismaal viibimise tingimustega. Välismaal on raske kogu seda üksikasjalikku infot oma emakeeles saada.
* Tööleping tuleb sõlmida kirjalikult, see peab olema üksikasjalik ja üks eksemplar peab kindlasti jääma teile. Praegust majanduslikku olukorda kipuvad ära kasutama nii mõnedki tööandjad.
* Varuge endale nii palju raha, et saaksid vajadusel probleemideta koju sõita.
* Pidage meeles, et isegi kui lähete tööle naaberriiki, on tegemist teise kultuurikeskkonnaga. Seal võib asjaajamine kauem aega võtta kui Eestis, internet ei pruugi olla igal pool kättesaadav jne.

Siiri Erala