Ametiühingute Keskliit peab jätkuvalt vajalikuks tõsta kogu erasektori alampalka ega nõustu Tööandjate Keskliidu ettepanekuga rakendada töötasu alammäära tõstmise asemel paindlikke palga-kokkuleppeid.

EAKL taotleb töötasu alammäära tõstmist, kuna:

- Tänaseks on pea kõik majandusanalüütikud seisukohal, et majanduskriisi põhi on läbitud, 2011. aastaks prognoositakse nii majanduskasvu taastumist kui ka keskmise brutopalga mõningast tõusu.

- Majandusnäitajad kinnitavad, et tootlikkus on tänavu tublisti kasvanud ning tootlikkuse kasvu jätkumist oodatakse ka järgmisel aastal.

- Just viimasel ajal on hakanud kiiresti tõusma tarbijahinnad, mis seab eriti raskesse seisu just kõige madalama palgaga töötajad. Töötasu alammäära suurendamisel 320 euroni taastatakse selle ostujõud 2008. a. alguse tasemel ning aidatakse sama ostujõudu säilitada ka 2011. aastal (arvestades tarbijahindade 10,6% kasvu 2008.a. ning Rahandusministeeriumi prognoose tänavuse ja järgmise aasta kohta).

- Töötasu alammäära tõus toob kaasa riigi maksutulude suurenemise – miinimumpalga tõus aitab kaasa ümbrikupalga osakaalu vähenemisele, tuues kriisi ajal suurenema hakanud ümbrikupalgast osa legaalse ja maksustatava töötasu alla. See omakorda aitab kaasa võitlemisele ebaausa konkurentsiga, sest tihti on töötasu alammäär Maksu- ja Tolliametile ainsaks kontrollivõimaluseks maksude maksmisest kõrvalehoidmise jälgimisel.

- Isegi täna, kui tööpuudus on jätkuvalt väga kõrge, on tööandjatel raske leida töötajaid. Uuringud kinnitavad, et madal töötasu alammäär ei motiveeri inimesi tööle (sh tõrjub neid eemale tööturult), kuna ei võimalda väljapääsu vaesusest. Madal palk sunnib inimesi otsima lisasissetuleku allikaid, mis omakorda langetab nende panust põhitööl. Kõrgemad palgad suurendavad töö ajendeid ning aitavad parandada tootlikkust (nt väiksem töölt puudumine ja tööjõu voolavus, tootmisvahendite parem hoidmine ning parem kohanemine uute tehnoloogiatega).

- Madal töötasu alammäär ja madalate palkade poliitika annavad väära signaali nii rahvusvaheliselt kui ka Eesti elanikele. On üldteada, et odavat hinda ja madalaid palku samastatakse kvalifitseerimata töötajate lihtsa tööga, mis paratamatult loob Eestile negatiivse imago. Riigisiseselt saavad töötajad sõnumi, et kõrge kvalifikatsiooni omandamine ei tasu Eestis end ära.

- EL liikmesriigina tuleb Eestil arvestada ka vajadusega järgida Euroopa Sotsiaalharta artiklis 4 sätestatud nõuet tagada riigis õiglane palk. Teatavasti käsitletakse Euroopa Nõukogu metoodika kohaselt õiglase palgana sellist töötasu, mis moodustab mitte vähem kui 60% keskmisest palgast. Õiglase brutopalga tase oli Eestis mullu 7358 krooni.