Teele Tammeorg

Ametiühingud ja tööandjad plaanivad täna kokku leppida järgmise kahe aasta miinimumpalga.

„Esimest korda ajaloos on tehtud kaheks aastaks kokkulepe,” kinnitas eile Eesti ametiühingute keskliidu (EAKL) juht Peep Peterson. Kui tänavu on alampalk 320 eurot, siis uueks aastaks loodetakse see tõsta 355 eurole, see tähendaks 10,9% tõusu. Petersoni sõnul taotles EAKL alampalga tõstmist 360 eurole, kuid läksid tööandjatega kompromissile.

Ühtlasi peaks alampalk 2015. aastaks jõudma 390 euroni. „Püüame homme [täna] kokku leppida,” kinnitas Eesti tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar.

Petersoni sõnul lähtus EAKL oma taotluses sellest, et alampalk jõuaks kiiremini keskmisele palgale järele.

„Kui keskmine palk tõuseb ennustuste kohaselt järgmisel aastal 6,2% ja seejärel 6, 3%, siis meie mõte oli natukene majandust näpistada, just nendes laisemates kohtades natukene survestada,” märkis Peterson.

Kui Eestis hakkab tööjõudu väheks jääma, siis seda enam peaks olemasolevat tööjõudu efektiivselt kasutama. „Me arvame, et mida kallimalt see tööjõud kätte tuleb, seda rohkem peavad ka ettevõtjad mõtlema, kus on need mõistlikud kohad, kus tööjõudu kasutada ja kus on mõistlik mehhaniseerida. Ühesõnaga – natuke innustada selle kiirema alampalgatõusuga majandust efektiivseks muutuma.”

Peterson lisas, et märgid näitavad tööandjate nõusolekut. „Ka tööandjatel on juhtkond muutunud – need läbirääkimised on muutunud asisemaks,” ütles ta. „Me tõepoolest räägime rohkem majandusest ja Eesti huvidest ja vähem mängime neid kohustuslikke mänge, mis klassivõitluse juurde kuuluvad, aga millesse me ei tahaks end tulevikus nii palju segada.”

Ühtlasi jätkuvad ametiühingute ja tööandjate läbirääkimised sotsiaalministeeriumi ettevalmistatava kollektiivläbirääkimiste ja kollektiivse töötüli seaduse eelnõu üle, mida rahvasuu on lühidalt ka streigiseaduseks nimetanud.

Viimati nähtud tekst on Petersoni sõnul EAKL-ile vastuvõetav: säilinud on toetusstreigid, liidu hinnangul on ka juriidiline võimalus mõjutada streigiga seadusi.

„Praegu meil ei ole väga suuri pretensioone selle eelnõu vastu,” kinnitas Peterson.

Tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar on varem Eesti Päevalehele öelnud, et ei näe poliitilistel ja toetusstreikidel loogilist põhjendust. „Riigi või teise tööandja vastu suunatud streigid tekitavad kahju nii ettevõtte töötajatele, klientidele kui ka omanikele, kellel pole võimalik streigid vallandanud töökonflikti lahendamiseks midagi teha,” märkis ta.

Petersoni sõnul ei peaks aga tööandjad streigivõimaluse liigset kasutamist kartma. „Me oleme siiamaani olnud väga tasakaalukad selle võimaluse kasutamisel ja kavatseme ka tulevikus olla mõõdukad,” kinnitas Peterson. „Streik peaks jääma ühiskonnale selliseks demokraatlikuks ventiiliks, kui asjad hakkavad väga viltu kiskuma, nagu õpetajate palgaküsimus on kiskunud.”