Palgainfo Agentuuri analüütiku ning juhi Kadri Seederi sõnul iseloomustavadki Eesti tööturgu suured palgaerinevused ning selles suhtes ei ole juhtide ja lihtsamate tööde tegijate kümnekordses töötasude erinevuses midagi erakordset.

Samuti iseloomustab Eesti palkade kõverat Seederi hinnangul suhteliselt järsk tõus ehk väga suur osa töötajaskonnast teenib alla keskmise või keskmise lähedal töötasu ning väike osa sellest märksa kõrgemat palka.

Võrreldes Põhjamaadega on meil erinevused töötasudes, aga ka elukvaliteedis, oluliselt suuremad seda nii erinevate ametite, tegevusvaldkondade kui ka piirkondade lõikes – selles suhtes oleme üsna tüüpiline niiöelda arengumaa.

Kõige kõrgema ja madalama tegevusvaldkonna töötasu erines neljandas kvartalis pea neli korda – programmeerimises oli see 2344 eurot, hoonete ja maastike hoolduses 620 eurot. Kõige kõrgema sissetulekuga vallas – Viimsi vallas – oli palgatöötaja keskmine sissetulek 2014. aastal 1362 eurot ja Piirissaare vallas 632 eurot.

"Samuti on meil suur palgaerinevus meeste ja naiste vahel, aga ka vanuserühmade töötasude erinevad kõigis ametirühmades ning on 25-44 aastaste kasuks," lisas Seeder.

Kui suured või väiksed peaksid olema töötasude aga ka elukvaliteedi erinevused ühiskonnas on Seederi sõnul paljuski väärtuste ja hoiakute küsimus – milliseid töid rohkem väärtustatakse ning kui suuri erinevusi inimesed õiglaseks ja aktsepteeritavaks peavad.

"Ühelt poolt määrab töö väärtuse sellesse antav sisend – haridus ja vilumus kergitavad töö hinda ning ka töö tulemusena valmiva toote ja teenuse hinda. Teisalt mõjutab töö hinda konkurents – kuivõrd oluline on selles hind, kui hinnatundlik on klient ning kui head on ettevõtte müügioskused," selgitas ta.

Kolmanda olulise aspektina töö hinna kujunemisel tõi Seeder välja erinevate tööde väärtuse ja staatuse ühiskonnas, mis kujuneb väga mitmete tegurite koosmõjul ning on ajas muutuv. "Töö väärtus ja staatus on seotud tihedalt töötasuga ehk madalamalt tasustatud tööd on ka madalama staatusega. Eestis on paraku ihaldusväärsed ja hästitasustatud tööd seotud raha ja masinatega, vähem tähtsad tööd inimeste eest hoolitsemise ja laste õpetamise ning need erisused taastoodavad end."

Kui võrrelda meid veel Põhjamaadega, siis üks oluline erinevus on analüütiku hinnangul ametiühingusse kuulumise määr, mis sealpool lahte märksa kõrgem on. Töö hinda saavad mõjutada ka töötajad, kui nad teevad koostööd ja on solidaarsed oma heaolu eest seismisel.

"Tõsi, see võib piirata ettevõtete tegevusvabadust, samas panna ka pingutama tootlikkuse tõstmise suunas. Kui tööandjatel ei ole enam kedagi 400-eurose kuupalgaga tööle võimalik võtta, sest keegi ei ole lihtsalt nõus sellise palgaga töötama, siis tuleb ka oma odaval tööjõul baseeruv ärimudel ümber mõelda. Kuni aga töötajad aktsepteerivad seda, et täistööajaga tööl käies on keeruline ots-otsaga kokku tulla ja nende palk on juhi omast viis kuni kümme korda väiksem, jäävad suured käärid palganumbrites kestma," lisas ta.