Agnes Männiste, toimetaja

Tõhusamini tööle ergutavate preemiate ja lisatasude maksmiseks pole ei parimat viisi ega ühtseid juhiseid. Lisatasude süsteemi luues tuleks aga nõu küsida ka töötajailt endilt.

Tartu Ülikooli majandusteaduskonna juhtimise õppejõud Kulno Türk kirjutab paar nädalat tagasi ilmunud personali juhtimise põhiküsimusi kajastavas raamatus «Inimressursi juhtimine» mitmekümnel leheküljel ka preemiate ja lisatasude maksmisest.

Türki sõnul tulebki esmalt eristada neid termineid. «Preemia on palgaosa, mida ei ole eelnevalt täpselt lubatud, selles ei ole kokku lepitud. Inimesed võivad küll arvata, et kui nad töötavad hästi, saavad nad ka ilmselt preemiat, kuid preemiad on töötulemustega nõrgemalt seotud,» selgitas ta.

Anda saab vaid raamid

Lisatasus ja selles, mille eest seda makstakse, tuleb aga eelnevalt kokku leppida ja see töölepingusse kirja panna ning lisatasu maksmisel tuleks tugineda töötajate töötulemustele. Türki sõnul on töötasustamise süsteemi väljatöötamisse tarvis kaasata lisaks juhtidele ja asjatundjatele kindlasti ka tavatöötajaid.

«Inimesed usaldavad märksa enam enda välja töötatud süsteeme ja need motiveerivad neid rohkem,» põhjendas ta.

Seetõttu ei ole tema sõnul ka võimalik ühelegi organisatsioonile lisatasude maksmise juhiseid ette anda. «Seda on proovitud, kuid näiteks rahandusministeeriumi poolt riigiasutustele välja töötatud juhised ebaõnnestusid. Saavad olla vaid raamtingimused ja igas organisatsioonis tuleb rakendada oma erisusi,» ütles Türk.

Eesti äriettevõtetes on tema sõnul lisatasude maksmisel kasutusel süsteemid, kus püütakse lähtuda tulemusest. Riigiasutustes hinnatakse lisatasustamisel töötajate potentsiaali ja pädevust, kuna tulemusnäitajaid on raske saada. «See ei ole parim lähenemine, kuna potentsiaali ei pruugita kasutada,» tõdes õppejõud.

Tema sõnul on ka väikeettevõtteid, kes ei maksa preemiaid. «Nende juhid ei ole teadvustanud sellist väga innustavat motivatsioonimehhanismi. Piirdutakse pisikese jõulupreemiaga, kuid see ei ole mingi motivaator,» ütles ta.

Juhi palk on niigi suur

Türki sõnul pole võimalik öelda, milline lisatasude maksmise viis oleks parim või motiveeriks töötajaid enim. «On ekslik arvata, et ainult üksikisiku või grupi premeerimine või ainult tulemusel või pädevusel põhinev viis oleks parim, eelkõige tuleb lähtuda siiski organisatsioonist ja iga indiviidi tulemusest,» ütles ta.

Oma ohud on igal viisil, näiteks tekitab üksikute inimeste premeerimine konflikte ja ebaõigluse tunnet teistes töötajates, kollektiivne tasu ei pruugi olla jälle nii motiveeriv.

Küll pole Türki sõnul õige, kui preemiaid makstakse vaid juhtkonnale. «See on üsna sage olukord ja suur viga. Tippjuhi palk on tavaliselt sedavõrd kõrge, et motiveerib juba ise ning preemiat ei olegi nii väga vaja,» ütles Türk.

Preemiat võiks tema sõnul maksta alati, kui organisatsiooni töötulemused on vähemalt plaanitaval tasemel. «Preemiat võiks maksta üks kuni kaks korda aastas tähtpäevade paiku umbes poole kuni terve kuupalga ulatuses. Preemia on heast tahtest andmine ja sellega ei tohi liialdada,» ütles ta.

Lisatasu tuleks tema sõnul maksta põhipalgale lisaks vaid siis, kui suudetakse määrata kindlaks inimese töö tulemuslikkus. «Lisatasu peaks olema fikseeritud ja mõõdetav nii, et seda makstakse kord kuus või spetsialistidele kord või paar aastas ja juhtidele kord aastas,» ütles Türk.

Lisatasude süsteemi väljatöötamiseks võib abi saada konsultatsioonifirmadelt, ülikoolide juures töötavatelt õppejõududelt ja teadlastelt.

Mis on mis?

• Lisatasu makstakse üksikule töötajale näiteks normide ületamisel, täiendavate tööülesannete tegemisel või motiveerimise eesmärgil tema oskuste, teadmiste ja töötulemuste hindamisel.

• Preemia maksmise eesmärk on eelkõige ettevõtte tulemuste parandamine, mis peab olema nähtav ja mõõdetav, ning preemiat peaksid saama kõik töötajad.

• Preemia määramise aluseks võib olla teenuse või toote mahu või kvaliteedi, tootlikkuse, tööviljakuse või klientide rahulolu paranemine.

• Kui lisatasu võidakse määrata iga kuu, siis preemiat määratakse paar korda aastas.

Allikas: Soome rahandusministeerium