Neenu Pavel, Tartumaa tööinspektsiooni jurist

Seadus kohustab töötajat alluma tööandja juhtimisele ja kontrollile. Kui töökohustuste täitmine ei suju kokkulepitult, võib tööandja korrarikkujat karistada.

Töötaja karistamine ei ole suuline noomimine, sarjamine, hoiatamine või ähvardamine, vaid distsiplinaarkaristuse määramine. See peab olema kindlaks määratud korraldavas dokumendis ja töötaja peab olema selle allkirjastades teadmiseks võtnud.

Distsiplinaarkaristused on noomitus, töötaja kuni kümne päevapalga suurune rahatrahv, kuni kümneks graafikujärgseks tööpäevaks palga maksmise peatamisega töölt kõrvaldamine või töölepingu lõpetamine töölepingu seaduse § 86 punktide 6-8 alusel ehk töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel, töötaja suhtes usalduse kaotamisel või töötaja vääritu teo tõttu.

Rikkumise eest üks

Iga rikkumise eest võib määrata vaid ühe distsiplinaarkaristuse. Töötajatel tekib aga vahel arvamus, nagu karistaks tööandja neid ühe rikkumise eest mitme karistusega.

Näiteks on tööandja kehtestanud autojuhile eeldatavalt õiglase kütuse kulunormi saja kilomeetri läbimiseks ja ametijuhend kohustab juhti põhitöö kõrval ka kütuse ülekulu vältima.

Lisatasu maksmise juhendis nähakse ette, et üks preemia või tulemuspalga saamise tingimusi on kütuse kokkuhoid või vähemalt kulunormist kinni pidamine.

Kuu töötulemuste kokkuvõte näitab aga, et autojuhil on kulunud kütust normist tunduvalt rohkem. Asjaolude selgitamiseks nõuab tööandja töötajalt seletuskirja ning kui töötaja selgitused ei ole piisavad või ilmneb sihilik raiskamine, koostab akti materiaalse kahju tekitamise kohta.

Olles töötajalt eelnevalt kirjaliku nõusoleku saanud, võib tööandja kütuse ülekulu töötaja palgast kinni pidada – see ei ole karistamine, vaid tekitatud kahju hüvitamine.

Tööandja ei määra nüüd autojuhile ka maksimumpreemiat, vaid vähem, sest töö ei olnud tulemuslik, pigem vastupidi. Ka see ei ole karistamine, vaid premeerimistingimuste arvestamine. Töötaja kohustus oli kulunormist kinni pidada.

Seletuskirjas viitas töötaja tagantjärele riketele, halvale ilmale ja kõrgetele mägedele, mis tema arvates põhjustasid kütuse ülekulu. Tavaliselt on aga igas ametijuhendis või tööeeskirjas öeldud, et asjaoludest, mis takistavad tööülesannete täitmist, tuleb tööandjat kohe informeerida, mida töötaja ei teinud.

Tööandja koostab nüüd käskkirja, kus loetleb rikkumised, tuletab meelde kohustused ning teeb töötajale noomituse tööülesannetesse hooletu suhtumise eest, mis põhjustas ettevõttele materiaalset kahju. See noomitus ongi distsiplinaarkaristus, mis peab hoidma töötajat selliste rikkumiste kordamise eest.

Karistus kehtib aasta

Võib juhtuda, et aasta lõpus saavad kõik töötajad jõulupreemiat, tingimusel, et neil ei ole kehtivat distsiplinaarkaristust. Näiteks toodud autojuht jääb preemiast ilma.

Kui töötaja leiab, et distsiplinaarkaristus on määratud ebaseaduslikult või karistuse raskus ei vasta rikkumise raskusele, võib ta pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil ta sai teada või pidanuks teada saama karistuse määramisest. Vaidlusi lahendav organ tühistab karistuse, kui see on töötajale määratud ebaseaduslikult.

Vahel lööb töötaja käega: karistus on küll ebaõiglane, kuid sellest ei sõltu midagi, pole mõtet vaidlustada. Distsiplinaarkaristus kehtib aga ühe aasta ning järgmise rikkumise korral võib tööandja juba vormistada vallandamise. Seda vaidlustades ei ole jutul eelmise karistuse põhjendamatusest enam mingit tähtsust, loeb vaid fakt, et töötajal on kehtiv karistus.

Karistuse määramise tähtajad

• Distsiplinaarkaristuse võib määrata kuue kuu jooksul, arvates süüteo toimepanemise päevast, kuid seejuures hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil süüteost sai teada mis tahes isik, kellele süüdlane tööl allub.

• Inventuuri, revisjoni, audiitorkontrolli jmt tulemustega tõendatud süüteo eest võib distsiplinaarkaristuse määrata aasta jooksul, arvates süüteo toimepanemise päevast, kuid seejuures hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates inventuuri, revisjoni, audiitorkontrolli jmt tulemuste vormistamise päevast.

Allikas: töötajate distsiplinaarvastutuse seadus