Agne Narusk

Töötajad protestivad koolituse vastu siis, kui see ei haaku nende töö ja teadmistega.

Töötaja saadetakse koolitusele. Ja “unustatakse” mainida, et pärast kaheksatunnist koolituspäeva tuleb tagasi kontorisse tormata, et päevatöö ära teha. Sest ülemus nõuab iseenesestmõistetavalt selle ettenäitamist järgmisel hommikul. “Kes meist ikka sooviks päevas 14 tundi tööandjale pühenduda, kui töölepingus on ette nähtud kaheksa tundi,” nendib kirjeldatud olukorra www.epl.ee aadressil kommentaarina üles tähendanud lehelugeja. Või: mida teha siis, kui koolituse tase jääb ilmselgelt alla töötaja omale? “Milleks mulle kui kümme aastat arvutit kasutanud inimesele arvuti algõppe kursus? Tööandja väitel andvat kursus paberi, st mu oskused on siis dokumenteeritud. Ei, aitäh,” kirjutab lugeja.

Niisiis ei piisa koolituse organiseerimisel eeldusest, et tänapäeval on iga töötaja sedavõrd motiveeritud ja oma töökohast hooliv, et läheb ja õpib igal juhul. Ega ikka ei lähe, kui tegemist on jamaga. Ja protestib, kui töövälisel ajal toimuvat koolitust ei hüvitata vaba aja või lisatasuga. Eestis ei seisa üheski tööelu või koolitust reguleerivas õigusaktis punkti, et tööandja organiseeritud koolitus on töötajale kohustuslik. Üks erand siiski on: kui koolitus toimub tööajal, mil tööülesandeid jagab tööandja, ei ole kuidagi võimalik mööda hiilida “tööüles-andest” saata järgmised kaks tundi mööda koolitajat kuulates (v.a ehk juhul, kui üritus on selgelt soovitusliku iseloomuga).

Paljud tööandjad lisavad töölepingusse punkti, mis nõuab koolitusele kulunud raha (osalist) tagasimaksmist juhul, kui töötaja otsustab lahkuda näiteks juba esimesel tööaastal. Koolituse kohustuslikkust aga näitavad lepingus vähesed tööandjad, sest enamik neist lihtsalt ei kujuta ette, et leidub inimesi, kes keelduvad end täiendamast või midagi kasulikku juurde õppimast. Kuigi ka kohustuslikkuse punkt jõuab töölepingutesse üha sagedamini. Levinuim formuleering on: “Töötaja on kohustatud osa võtma töö-andja poolt pakutavast (korraldatud/organiseeritud) koolitusest.”

Keelduvad tasuta koolitusest?

Ametiühingute keskliidu juristi Helve Toomla arvates ei reguleeri nn töökoha koolituse küsimust ükski seadus ilmselt sel samal põhjusel – raske on ette kujutada inimest, kes end tasuta täiendada ei taha. “Mina küsiksin siinkohal: kellele sa õpid? Töötaja peab olema huvitatud enesetäiendamisest. Ja kui tööandja korraldab talle koolituse ja maksab selle kinni, peaks töötaja olema sellest ülimalt huvitatud. Ei saa olla nii nagu esimeses klassis, et õpid isale või emale,” on Toomla öelnud EPL TÖÖ koolitusküljel.

“Kas tõesti keegi ütleb, et ta ei lähe koolitusele?” vastab küsimusele küsimusega tööandjate keskliidu koolitusjuht Kristi-Jette Remi. “Kui koolitus toimub tööajal, on see tööalane asi. Siis on küsimus juba töötaja suhtumises. Kas ta sama rahulikult teatab ka, et ta lihtsalt tööle ei tule?” Koolitusjuhi kogemus näitab, et enamik ettevõtteid lahendab koolitusküsimuse töötaja töölepingus. Erandjuhud saab alati läbi rääkida. “Igal juhul on see positiivne nähtus, kui tööandja koolitab. Pigem tuleks teha probleem sellest, kui ei panustata töötajate arendamisse,” leiab Remi.

Koolitus tööajal on töökohustus. Aga kui see toimub väljaspool tööaega, soovitab jurist Toomla eelnevalt kokku leppida, kas see loetakse tööajaks ja makstakse kinni, kompenseeritakse vaba päeva (-tunniga) vms. “See on alalõpmata üks terav küsimus,” tunnistab jurist.

Meie sulle, sina meile

BLRT Grupis kuuluvad firmasisesed lühikoolitused-instruktaažid töökohustuste hulka. Seega pole põhjust koolituse kohustuslikkust töölepingus rõhutada, räägib BLRT Grupi personalidirektor Heinart Puhkim. “Need toimuvad tööajal ja on samasugused töö-ülesanded nagu kõik ülejäänu,” ütleb Puhkim.

Mis aga puudutab kallimaid, väljastpoolt maja sisse ostetud pikki ja põhjalikke eri- ning täiendkoolitusi, nagu juhtimiskoolitus jms, siis siin pidas ettevõtte vajalikuks küsimust eraldi reguleerida. “Kui kulutused on ikka piisavalt suured, teeme töölepingu lisa. Maksame need koolitused kinni, aga siis kohustub inimene ka teatud aja jooksul meil töötama,” selgitab personalidirektor. Kui kallilt koolitatud töötaja peaks aga siiski tahtma ettevõttest lahkuda, tuleb tal teatud osa koolitusest kinni maksta. Ning ette on tulnud sedagi.

Tavaliselt on lood hoopis nii, et koolitusele tahtjaid on rohkem, kui seal kohti.
TNT Express Worldwide Eesti AS-i personali- ja kvaliteedijuhi Katrin Alujevi arvates kindlustab töötajate huvi koolituse vastu eelkõige selle vajalikkus igapäevatöös. “Ausalt öeldes, ma küll ei mäleta, et keegi oleks koolitusel osalemisele vastu olnud. Võibolla siis hakatakse vastu, kui saata inimene täiesti asjasse mittepuutuvale koolitusele,” ütleb Alujev.

Suuremate koolituste puhul sõlmib TNT töötajaga koolituslepingu. “Mõni koolitus on päris kallis ja siis ikka nii ei saa, et käib koolitusel ära ja vahetab kohe töökohta. Sama kehtib ka ülikooliõpingute toetamise kohta,” nendib personali- ja kvaliteedijuht.