Meeli Miidla-Vanatalu

Ükski Eestis kehtiv õigusnorm ei sea töötajale kohustust osaleda tööandja koolitusel.

Kuigi sellist otsest kohustust ei ole, ei tähenda see, et töötaja võiks keelduda koolitusel osalemisest. Seda juhul, kui tööandja leiab, et koolitus on töötajale vajalik ja aitab luua ettevõttele lisaväärtusi.

Töötajal ei ole alust keelduda koolitusel osalemast, kui tööandja saadab ta koolitusele tööajast ja tööandja kulul. Tööandja selline otsus on võrdne iga teise tema poolt antud seadusliku korraldusega ja selle täitmine, lähtudes Eesti Vabariigi töölepingu seadusest, on töötajale kohustuslik.

Kui töötaja jätab eelnimetatud tingimustele vastavale koolitusele minemata, on see käsitatav tööandja korralduse täitmata jätmisena ja tööandjal on õigus määrata selle eest distsiplinaarkaristus.

Veidi teistsugune on olukord siis, kui tööandja tahab töötajat saata koolitusele tema tavapärasest tööpaigast kaugemale või töövälisel ajal. Sellisel juhul peab tööandja arvestama kõikide erisustega, mis kaasnevad töölähetusse saatmise, ületunnitöö, õhtusel ja/või öisel ajal, puhkepäeval või riigipühal töötamisega.

Palgaseaduse kohaselt oleks tööandjal mõistlik töötajaga puhkepäeva hüvitamise osas kokku leppida enne koolitusele saatmist.

Üldjuhul on töötaja koolitusele saatmine tööandja otsus, olgu see siis tingitud organisatsiooni vajadusest või soovist töötajat motiveerida. Töölepingu seadus paneb tööandjale teatud juhtudel siiski ka kohustuse korraldada tööalast koolitust. Seda juhul, kui tööandja ise muudab tööks vajalike kutseoskuste (sh riigikeele ja võõrkeelte oskuse) nõudeid.

Erandid

Üksikutel juhtudel võib tööandja kohustada töötajat osalema koolitusel oma vabal ajal ja isiklike vahenditega. Selline nõue on põhjendatud näiteks juhul, kui töötaja on töökohale kandideerides oma oskusi ja võimeid üle hinnanud või pole tal tegelikult tööülesannete täitmiseks vajalikku kvalifikatsiooni või kutsetunnistust. Kirjeldatud olukorras on tööandjal võimalik lõpetada töötajaga tööleping töökohale sobimatuse tõttu, kuid juhul, kui tööandja on töötajast siiski huvitatud, võib ta anda tähtaja vajalike oskuste omandamiseks.

Tööandja ei pea tasuma töötaja koolitusega kaasnevaid kulutusi juhul, kui töötaja osaleb koolitusel vabatahtlikult ja teeb seda tööst vabal ajal.

Lisaks eeltoodule ei pea tööandja hüvitama töötaja koolituskulusid ka juhul, kui koolitusel osalemise initsiatiiv lähtub töötajalt ja ta esitab tööandjale avalduse taseme-, töö- või vabahariduslikul koolitusel osalemiseks täiskasvanute koolituse seadusest tulenevalt.

Töötaja koolitus

Töötaja koolitusele saatmine on võrdne tööülesande andmisega. Seega peab töötajale:
•• maksma koolitusel viibitud aja eest palka;
•• tasuma lähetusega seotud kulud (sh päevaraha, sõidu- ja majutuskulud);
•• hüvitama ületunnitöö, õhtusel ja/või öisel ajal, puhkepäevadel või riigipühal töötamise, kui koolituse aeg vastab viimati nimetatud tingimustele.
•• Kui koolitus toimub puhkepäeval, tuleb talle anda puhkepäev pärast koolituselt naasmist või maksta rahalist hüvitist.