Ille Grün-Ots
Avaliku teenistuse seaduse muudatuses võidakse lisatasude maksmisest loobuda.
Kuidas tundub, kui ühel päeval kümme protsenti palgast maha arvatakse? Et said näiteks 15 000, aga ühel esmaspäeval on 1500 krooni nagu niuhti läinud? Pole laisk olnud ega tööluuse harrastanud, lihtsalt saad sama töö eest vähem raha. Midagi sellist näikse aga siin riigis plaanis olevat: nimelt liiguvad jutud, et seni riigiasutustes töötavatele magistrikraadi omanikele makstav kümneprotsendiline lisatasu tahetakse ära kaotada.
Tasud vaadatakse üle
Avaliku teenistuse seadus tuleb üle vaadata ja kvalifikatsioonide vastavust arvestades seadusesse ka korrektuure teha, ütles haridus- ja teadusministeeriumi nõunik Sille Uusna. Ta jõuab suhteliselt ootamatule lahendusele: Juba aastaid on räägitud plaanist üldse loobuda avalikus teenistuses sedalaadi lisatasude maksmisest. Seega on tõenäoline, et kui muudatused tulevad, siis lisatasu saajate ringi pigem vähendatakse kui suurendatakse ning võib juhtuda, et magistrikraadi eest enam lisatasu ei saagi, ütleb Uusna.
Inimesele senisest väiksema palga maksmisega ei taha ilmselt enamik riigi ametiasutusi riskida. Näiteks riigikogu kantseleis (käib avaliku teenistuse alla) saab magistrikraadi eest lisatasu 23 teenistujat. Jana Sedrik riigikogu kantselei personaliosakonnast pakub, et kui jõustub seadusemuudatus, mis kaotab ära lisatasu maksmise magistrikraadi eest, tuleb asutusesisene palgasüsteem üle vaadata ning otsustada, kas ja mis ametikohtadel võiks vastav lisatasu olla vajalik.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis saab praegu magistrikraadi eest lisatasu 30 teenistujat. Ministeeriumi personaliosakonna juhataja asetäitja Anne Marjapuu sõnul teavitatakse magistrikraadiga inimest kohe, kui ta tööle tuleb, õigusest lisatasu saada. Kui keegi töötajaist kaitseb kraadi ja esitab diplomi, vormistatakse tallegi kohe lisatasu. Marjapuu sõnul on seadusemuudatusest räägitud juba mitu viimast aastat. Kui muudatused tõesti tulevad, peab ka nende ministeerium palgamaksmist seatud raamide piires korrigeerima. Seda nii, et inimese senine sissetulek ei väheneks.
Avaliku teenistuse alla kuuluvad ka valla- ja linnavalitsused. Tallinna linnavalitsust aga võimalik seadusemuudatus ei puuduta. Tallinna linn ei ole oma ametnikele kunagi maksnud lisatasu akadeemilise kraadi, avaliku teenistuse staai ega võõrkeeleoskuse eest, kinnitab Tallinna linnakantselei personalidirektor Marika Lepikult.
Mis on avalik teenistus?
Riigi ametiasutused
Omavalitsused
Riigi ametiasutused:
- riigikogu kantselei;
- vabariigi presidendi kantselei;
- õiguskantsleri kantselei;
- kohtud (sealhulgas kinnistus-ametid ja nende osakonnad);
- valitsusasutused vabariigi valitsuse seaduse § 39 mõttes. Seadusega võib ette näha ka teisi valitsusasutusi;
- kaitsejõudude peastaap;
- kaitsejõudude väeosad;
- kaitseliidu peastaap;
- riigikontroll.
Kohaliku omavalitsuse ametiasutused, milles töötamist peetakse avalikuks teenistuseks, on:
- valla- ja linnavolikogu kantselei;
- valla- ja linnavalitsused (asutustena) koos struktuuriüksustega;
- osavalla ja linnaosavalitsused (asutustena);
- linnavalitsuse ametid;
- kohalike omavalitsuste liitude bürood.
