Muudatused alates 1. jaanuarist 2008:
Vanemahüvitise maksmise perioodi pikendatakse 14 kuult 18 kuuni.
Uue seaduse järgi pikendatakse vanemahüvitise maksmist uutele taotlejatele ja neile vanematele, kellel vanemahüvitise saamise õigus kestab tuleva aasta 1. jaanuari seisuga. Last hooldavale vanemale hüvitatakse 2007. aastal 455 päeva jooksul 100% eelmise kalendriaasta keskmisest töötasust, seda pikendatakse 2008. aastal 575 päevani. Mittetöötava vanema puhul pikendatakse hüvitise maksmist 14 kuult 18 kuuni.
Pikemalt saavad hüvitist ka need vanemad, kelle hüvitise saamise õigus lõpeb pärast 1. septembrit 2007. aastal. Neile vanematele lõpetatakse 2007. aastal hüvitise maksmine ja hakatakse seda uuesti maksma 1. jaanuarist 2008 varasemas suuruses. Vahepealse perioodi eest enne jaanuari 2008 vanemahüvitist tagantjärele ei maksta. Hüvitise saamiseks tuleb esitada uus taotlus.
Tõuseb isapuhkuse hüvitis.
Töötaval isal on õigus saada kümme tööpäeva isapuhkust, siis kui ema on rasedus- ja sünnituspuhkusel või kahe kuu jooksul pärast lapse sündi. Puhkuse eest hakkavad isad saama oma keskmist palka, 2007. aastal makstakse neile täiendava lapsepuhkuse kasutamise eest 66 krooni päevas. Puhkuse eest makstakse isale tema keskmist palka, kuid mitte rohkem kui kolmekordset Eesti keskmist brutokuupalka.
Tõuseb eeskostel ja perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus 1500 kroonilt 3000 kroonini. Eestkostel ja perekonnas hooldamisel olevatele lastele makstakse ka kõiki teisi
peretoetusi, millele lapsel või perel on õigus lapsetoetust, lapsehooldustasu, koolitoetust, vanemahüvitist jms.
Tõusevad puuetega inimeste sotsiaaltoetused. Tööealistel inimestel tõusevad toetused keskmiselt 30%, lisaks viiakse sisse uus toetuse liik töötamistoetus. Seda makstakse üle 16-aastasele töötavale puudega inimesele puudest tulenevate töötamisega seotud lisakulude osaliseks hüvitamiseks kuni 4000 krooni kolme aasta jooksul.
Riik hakkab seaduslikult elatist taotlevale vanemale maksma 90 päeva ulatuses elatisabi. Elatisabi on riigi poolt makstav lühiajaline toetus lapsele, kelle vanem ei täida ülalpidamiskohustust. Elatisabi makstakse vanemale, kes taotleb kohtult elatise väljamõistmist. Elatisabi ei maksta, kui vanem taotleb elatise suuruse muutmist.
Riik toetab elatise taotlejat elatisabiga 90 päeva ulatuses, päevamäär on 50 krooni. Elatisabi maksimaalne summa on 4500 krooni.
Arstide alampalk tõuseb võrreldes 2007. aastaga 20%.
Alates 1. jaanuarist 2008 on tervishoiuteenuste hindades ja riigieelarves arsti tunnipalga alammääraks planeeritud 112 krooni tunnis (arvestuslik kuu miinimumtasu ilma lisatasudeta on 18 816 krooni).
Kollektiivlepingu kohaselt on alates 1. jaanuarist 2008 tunnipalga alamäär:
1) õed ja ämmaemandad 60 krooni tunnis (arvestuslik kuu miinimumtasu ilma lisatasudeta on 10 080 krooni);
2) bioanalüütikud, füsioterapeudid, tegevusterapeudid, radioloogiatehnikud 60 krooni tunnis (arvestuslik kuu miinimumtasu ilma lisatasudeta on 10 080 krooni);
3) hooldusõed, hooldajad, põetajad, sanitarid 33 krooni tunnis.
(arvestuslik kuu miinimumtasu ilma lisatasudeta on 5544 krooni).
Alates 1. jaanuarist 2008 on tervishoiuteenuste hindades ja riigieelarves arsti tunnipalga alammääraks planeeritud 112 krooni tunnis. Arsti arvestuslikuks kuu miinimumtasuks teeb see ilma lisatasudeta 18 816 krooni, arvestuslik keskmine palk on arstidel 24 500 krooni.
Jaanuarist jõustuvad muudatused soodusravimite loetelus ja piirhindades
Alates järgmise aasta 1. jaanuarist lisandub soodustuse protsendiga 50 soodusravimite loetellu neli, soodustuse protsendiga 75 üksteist ja soodustuse protsendiga 100 seitse ravimit. Piirhinnad muutuvad 13 ravimigrupis. Olulisemad muudatused on innovatiivse neeruvähi ravimi sorafeniibi (NEXAVAR) ja hulgiskleroosi ravimi glatirameeri (COPAXONE) kättesaadavuse võimaldamine patsientidele 100% soodustusega.
Muutub riiklik immuniseerimiskava. Olulised muudatused uues immuniseerimiskavas seisnevad kaasaegsemate vaktsiinide kasutusele võtmises. Samuti vaktsineeritakse täiskasvanud edaspidi vastavalt immuniseerimiskavale difteeria-teetanuse vastu. Igal täiskasvanul on õigus saada riigi kulul difteeria-teetanuse vastu iga kümne aasta tagant korduvvaktsiini, samas ei ole paljud sellest võimalusest teadlikud.
Uues immuniseerimiskavas on suu kaudu manustatav ja nn elusviirusi sisaldav poliomüeliidi vastane vaktsiin asendatud süstitava inaktiveeritud polioviirusi sisaldava vaktsiiniga. Samuti on uues immuniseerimiskavas täisrakulist läkaköha komponenti sisaldavad liitvaktsiinid asendatud atsellulaarset läkaköha komponenti sisaldavate vaktsiinidega.
1. jaanuarist muutub arstlike surmateatiste täitmise kord
2007. aasta detsembris kinnitati arstliku surmateatise vormid ning nende täitmise kord (sotsiaalministri 13. dets. 2007. määrus nr 83 Arstliku surmateatise vorm ja täitmise kord), mis on ka Surma põhjuste registri alusdokument.
Üks tähtsamaid muudatusi arstliku surmateatise täitmisel on see, et täidetud arstliku surmateatise teine osa antakse surnu omastele. See jääb neile ainsaks dokumendiks, kus on kirjas surma põhjus. Alates 1. jaanuarist 2008 ei kanta eetilistel põhjustel perekonnaseisuasutuse väljastatavale surmatunnistustele enam andmeid surma põhjuse kohta.
Tervise Arengu Instituudis asutatakse 1. jaanuarist Surma põhjuste register. Registri eesmärk on koguda ja töödelda andmeid, et töötada välja riiklik sotsiaalpoliitika, hinnata rahvastiku koostist ja terviseseisundit ning planeerida sotsiaal- ja tervisevaldkonna ennetustegevusi.
1. jaanuarist jõustuvad Tervisekaitsenõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele. Määrusega kehtestatakse nõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele, nende ruumidele, ohutusele, basseiniveele ning teenuse osutamisele. Nõuded on mõeldud nii avalik-õiguslikele kui ka eraõiguslikele juriidilistele isikutele, sealhulgas koolidele ja koolieelsetele lasteasutustele. Määrusega kehtestatud nõuded ei kehti supelrandade rajatistele ja atraktsioonidele. Supelrandade kohta kehtestatakse järgmisel aastal uued nõuded vastavalt EL direktiivile.
Muudatused 2008. aasta jooksul:
Avanevad Euroopa Liidu uue eelarveperioodi struktuurivahendid. Sotsiaalministeerium suunab struktuuritoetused Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) inimeste tööalase konkurentsivõime tõstmisse ja tööelu kvaliteedi parandamisse ning Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) haiglate ja riiklike hoolekandeasutuste reorganiseerimisse.
ESFi toel viiakse ellu riiklikke programme, mis laiendavad aktiivsete tööturumeetmete pakkumist (näiteks erialane täiendkoolitus ja ümberõpe, tööpraktika), tõhustavad ja muudavad kättesaadavamaks töölesaamist toetavaid hoolekandetegevusi (näiteks lastele, vanuritele ja puuetega inimeste hooldusele suunatud teenused), parandavad tööelu kvaliteeti (tööõigusele ja töökeskkonnale suunatud tegevused) ning soodustavad tervislikke valikuid ja eluviise. Samuti saavad mittetulundusühendused, äriühingud ja kohalikud omavalitsused alates 2008. aasta teisest poolest sarnaselt struktuurivahendite eelmise perioodiga esitada avatud taotlusvoorude kaudu ESF toetuse saamiseks projekte tööturuga seonduvates valdkondades.
Esimese ESFist rahastatava programmi "Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine kinnitas sotsiaalminister juba 2007. aasta lõpus. Programmi hakkab ellu viima Tööturuamet. Programm võimaldab muuhulgas osutada kiiret abi koondatavatele ning reageerida suurkoondamistele, pakkuda karjäärinõustamist senisest laiemale sihtgrupile ehk vajadusel ka töötavatele inimestele või õppijatele, kes sooviksid kooli kõrvalt tööl käia. Muuhulgas jätkatakse aga ka näiteks ettevõtlustoetuse eraldamist töötutele, toetatakse keeleõpet ja erialakoolitust muukeelsetele töötutele.
Uuel eelarveperioodil korrastatakse jätkuvalt Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) toel kesk- ja piirkondlike haiglate infrastruktuuri. Järgnevatel aastatel on kavas ERFist toetada ka õendus- ja hooldusteenuste osutamiseks vajaliku infrastruktuuri väljaarendamist.
1. aprillist 2008 jõustuvad riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatused, mis suurendavad pensioni baasosa osakaalu ja muudavad pensionide indekseerimise korda.
Kui praegu sõltub indeks 50% sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise ja 50% tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust, siis nüüd muudetakse iga-aastane pensionide indekseerimine rohkem sõltuvaks sotsiaalmaksu laekumisest. Edaspidi hakkab 80% indeksist sõltuma sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise kasvust ja vaid 20% tarbijahinnaindeksi kasvust. Teine suurem muudatus on see, et alates 2008. aastast korrutatakse indekseerimisel pensioni baasosa läbi suurema koefitsiendiga kui aastahinne. Pensioni baasosa suurendatakse indeksiga, mille kasvuosa on korrutatud lisaks läbi koefitsiendiga 1,1. Samal ajal suurendatakse aastahinnet indeksiga, mille kasvuosa on korrutatud läbi koefitsiendiga 0,9. Sellest tulenevalt suureneb edaspidi pensioni baasosa osakaal pensionivalemis.
1. septembrist viiakse ellu e-tervise projektid. Digilugu jõustub järk-järgult kuni aastani 2013.
1. oktoobrist hakatakse tööealistele puuetega inimestele toetust arvutama uutel alustel lisakulude põhjal on suurem toetus nendel, kelle puue toob kaasa suuremaid kulutusi puudest tingitud takistuste ületamiseks.
