Alo Raun, Postimees.ee

Tööraamat saab osaks ajaloost!

Täna kooskõlastusringile saadetud töölepinguseaduse lubab hakata sõlmima ka suulisi töölepinguid ehk kaotab ära töölepingu kirjaliku vorminõude.

«Kuna ka pikemajalisi töölepingud sõlmitakse aegajalt suuliselt, siis peab ka sellise lepingu alusel töötavaid inimesi kaitsma,» teatas eelnõu koostanud sotsiaalministeerium.

Tööandjal on siiski kohustus lepingu tingimused paberile kirja pandud kujul või saadetuna e-mailiga töötajale või mõnes muus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis fikseerida ja vastav info töötajale edastada.

«Üldiselt on muidugi soovitav kõigil jätkuvalt sõlmida kirjalik leping, aga kui seda ei tehta, siis töötaja kaitse sellest otseselt ei vähene,» lisas ministeerium.

Muudest tööõigusest formaalsete sätete kaotamist ja halduskoormuse vähendamist puudutavatest aspektidest kaotatakse näiteks ära tööraamat.

«Tööraamat on iganenud nähtus, mis ei taga enam ammu töötajale mingit täiendavat kaitset,» teatas ministeerium.

Veel kaotatakse ära isikukaartide pidamise nõue – tööandjale antakse vabadus ise valida, millisel kujul ta soovib personaliarvestust pidada.

Kaob ka vajadus töösisekorraeeskirjade kooskõlastamiseks tööinspektsioonis ja tööinspektori nõusoleku andmine teatud töötajate gruppide (nt usaldusisik, rase töötaja) töölt vabastamiseks, samuti nõusolekud selle kohta, et tööandjal tõesti ei ole terviseprobleemidega või rasedale töötajale kergemat tööd anda.

Täna kooskõlastusringile saadetud ja juba vallandamise lihtsustamise pärast kriitikat saanud töölepinguseaduse (TLS) eelnõu muudab sotsiaalministeeriumi hinnangul Eesti tööõiguse nüüdisaegsemaks.