Eile sotsiaalpartnerite vahel peetud läbirääkimised töölepinguseaduse eelnõu teemal lõppesid edukalt, kui sotsiaalministeeriumi, justiitsministeeriumi, ametiühingute ja tööandjate esindajad jõudsid eelnõu sisus kokkuleppele. Postimees.ee avaldab parandatud töölepinguseaduse eelnõu olulisemad muudatused.

Töösuhte alustamine
• Tähtajalise töölepingu sõlmimise alus on töö ajutine iseloom, määratlus tänasega võrreldes veidi laiem.
• Tähtajaline tööleping on pooltele siduv tähtaja saabumiseni, tööandja peab tähtajalise töölepingu ennetähtaegsel ülesütlemisel maksma töötajale hüvitist, mis vastab tähtaja saabumiseni saada olevale töötasule.

Töötaja varaline vastutus
• Tahtliku kahju tekitamise korral vastutab töötaja kogu tekkinud kahju eest;
• Kui töötaja on kahju tekitanud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks;
• Väljapool varalise vastutuse kokkulepet tekkinud kahju osas ei ole töötaja varalisel vastutusel seadusest tulenevat ülempiiri;
• Tööandja võib töötajaga sõlmida varalise vastutuse kokkuleppe, mille kohaselt vastutab töötaja tema käsutusse antud vara säilimise eest sõltumata süüst. Kokkulepe kehtib, kui see on sõlmitud kirjalikult, see on töötajale äratuntavalt piiritletud, juurdepääs varale on ainult kindlalt määratletud töötajate ringil, töötaja vastutusele on sätestatud rahaline ülempiir ning töötajale makstakse regulaarselt mõistlikku hüvitist.

Töötasu eritingimustes tehtava töö korral
• Ületunnitöö eest makstakse 1,5-kordset töötasu;
• Öisel ajal (22.00-06.00) tehtud töö eest makstakse töötaja 1,25 kordset töötasu, kui ei ole lepitud kokku, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest;
• Riigipühal tehtud töö eest makstakse 2-kordset töötasu.
• Õhtust aega töölepingu seaduses enam ei eristada

Etteteatamistähtaeg ja hüvitis töölepingu ülesütlemisel
• Etteteatamistähtaeg koondamisel on:
o Alla 1-aastase töösuhte puhul – 15 kalendripäeva;
o 1- 5-aastase töösuhte puhul – 30 kalendripäeva;
o 5-10-aastase töösuhte puhul – 60 kalendripäeva;
o Üle 10-aastase töösuhte puhul – 90 kalendripäeva.

• Hüvitis töötaja koondamisel
o Kuni 5-aastase töösuhte puhul – 1 kuu töötasu;
o 5-10-aastase töösuhte puhul – 2 kuu töötasu, millest 1 kuu katab töötukassa;
o Üle 10-aastase töösuhte puhul – 3 kuu töötasu, millest 2 kuud katab töötukassa.
o Üle 20 aastase staažiga töötajatele jaoks kehtestatakse 5 aastane üleminekuperiood – selle aja jooksul koondatud inimestele säilib 4 kuuline koondamishüvitis

• Hüvitis töösuhte ebaseadusliku lõpetamisel
o Rase töötaja või töötajate esindaja – töötaja valikul: a) ennistamine ja kohtu¬vaidluse ajal saamata jäänud palk, millest lahutatakse maha samal perioodil teisel töökohal teenitud töötasu või b) 6 kuu keskmine palk.
o Muul juhul – tööandja valikul: a) ennistamine ja kohtu¬vaidluse ajal saamata jäänud palk, millest lahutatakse maha samal perioodil teisel töökohal teenitud töötasu või b) 3 kuu keskmine palk.

Töötaja turvalisus töötuse perioodil
• Töötuskindlustushüvitise suurus töösuhte lõpetamisel koondamise tõttu:
o esimesed 100 töötuse päeva – 70% töötaja keskmisest töötasust;
o alates 101. päevast – 50% töötaja keskmisest töötasust.
• Vanema lapsehoolduspuhkusel oldud aja võrra pikendatakse tema töötuskindlustuse referentsperioodi;
• Töötuskindlustushüvitise saajate ring laieneb: saavad ka need, kelle töösuhe lõppes enda algatusel või poolte kokkuleppel
o Hüvitise suuruseks on 40% töötaja keskmisest palgast kogu töötuskindlustushüvitise saamise perioodi jooksul
o Õigus hüvitisele tekib siis, kui viimase viie aasta jooksul on töötaja eest tehtud vähemalt 4 aasta jagu sissemakseid töötuskindlustusfondi.
• Töötuskindlustushüvitise alammäär aastal 2010. tõuseb 50% eelmise aasta Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast.
• Töötutoetuse määr aastal 2010. tõuseb 50% eelmise aasta Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast.

Elukestva õppe edendamine
• Õppepuhkust antakse tasemeõppes nii osa- kui täiskoormusega õppijatele;
• Töötajale antakse õppepuhkust 30 kalendripäeva aastas;
• Tasemekoolituse- ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse korral maksab tööandja töötajale keskmist töötasu 20 kalendripäeval;
• Tasemekoolituse lõpetamiseks annab tööandja töötajale täiendavat õppepuhkust 15 kalendripäeva ja maksab selle jooksul töötajale Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära;
• Tööandja poolt töötaja tasemekoolitusele tehtud kulutused vabastatakse erisoodustus¬maksust.

Töötajate ja tööandjate teadlikkuse tõstmine
• Töötajate ja tööandjate teavitamist uuest töölepingu seadusest alustatakse seaduse vastuvõtmise järel vähemalt pool aastat enne seaduse jõustumist;
• Teadlikkuse tõstmisesse kaasatakse töötajate ja tööandjate organisatsioonid, valitsus eraldab neile teadlikkuse tõstmise tegevuste elluviimiseks kokku 2 mln krooni. Rahastamiseks kasutatakse ESF-i vahendeid;
• Seaduse seletuskirja baasil töötatakse välja:
o kommenteeritud väljaanne, mis valmib hiljemalt aasta jooksul peale seaduse jõustumist.
o töölepinguseaduse juhendmaterjalid töötajale ja tööandjale, valmivad hiljemalt seaduse jõustumiseks. Juhendmaterjalide ettevalmistamisse kaasatakse sotsiaalpartnerid.

Tööturu institutsioonide ümberkorraldamine
• Tööturuamet ja töötukassa liidetakse aastal 2010, selle tulemusena tekib avalik-õiguslik isik, mille juhtimisse on kaasatud riik ja sotsiaalpartnerid;
• Uue institutsiooni majandus- ja personalikulud kaetakse töötuskindlustusmaksetest;
• Töötutoetust ja aktiivseid tööturumeetmeid rahastatakse riigieelarvest
• Reformi tulemusena ei tõuse töötuskindlustusmaks tööandjale ja töötajale kokku üle 1,5% taseme;
• Riik ei panustata töötuskindlustussüsteemi täiendavaid vahendeid kui töötukassa satub makseraskustesse.