Kaire Uusen

«Meie seisukoht on jätkuvalt see, et me ei tõsta alampalka. 1. jaanuarist [2009] küll mitte,» teatas tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis eile. See oleks esimene kord pärast 1995. aastat, kui alampalk ei tõuse.

Igatahes astuvad ametiühingud ja tööandjad täna viimasesse alampalga lahingusse, et selgitada, kumma tahe peale jääb. Ehkki ettevõtjad on juba kuu aega sõdinud alampalga tõusu vastu, loodavad ametiühingud nad enne jõule siiski pehmeks rääkida.

Külmutamine igal tasandil

Kui täna kokkuleppele ei jõuta, võib võitlus kesta jõulude saabumiseni.

«Tööandjad on ise rõhutanud, et alampalk peaks kompenseerima tagantjärele inflatsiooni, ja sellest me homme (täna – toim) ka räägime,» märkis ametiühingute keskliidu juht Harri Taliga.

«Ilus oleks, kui me jõuame 5000 kroonini. Aga kas see on reaalne, on omaette küsimus,» viitas Taliga halvenenud majandusolukorrale.

Mõnede analüütikute hinnangul peaks varasemate aastate kogemuse põhjal – kui palju on mõlemad osapooled oma esialgsest pakkumisest taganenud – alampalk kerkima 4700–4800 kroonini.

Tööandjad ei pea seda aga praegustes oludes reaalseks. Kange alkoholi tootja Liviko juhi Janek Kalvi sõnul on majandus praegu sedavõrd raskes olukorras, et alampalk tuleks igal juhul külmutada. «Loodan, et Tarmo Kriisil õnnestub meie eest seista. Me kõik oleme sattunud ellujäämiskursustele,» piltlikustas ta.

Kui paljud neist kriisist välja tulevad, sõltub Kalvi sõnul ettevõtjate hakkamasaamisest ja konkurentsivõimest.

«Minu arvates on olukord praegu selline, kus riik peaks ettevõtlust igal viisil soosima. Üleüldist pessimismi ei tohiks süvendada, vaid peaks toetama, et äri praegu seisma ei jääks,» lausus Liviko juht.

A. Le Coqi juht Tarmo Noop tõdes, et kui isegi valitsus räägib palkade külmutamisest, siis peaks see olema niimoodi kõigil tasanditel ning seda peaks ka töötajad ja ametiühingud mõistma.

«Kui on majanduskriis, siis on see kriis töötajatel täpselt samasugune kui tööandjatel. Siin peavad mõlemad pooled olema solidaarsed,» tõdes ta.

Kvaliteet vs kokkuhoid

Hoidiste suurtootja ASi Salvest juht Tamara Gubenko tunnistas, et alampalga tõus võiks tekitada olukorra, et töötajate arvu vähendatakse ettevõtetes veelgi enam.

«Nii et see [alampalga tõstmisega samal ajal kaasnev koondamine] on kahe otsaga asi,» viitas Gubenko töötajate ja ettevõtjate igipõliselt erinevatele huvidele.

Ametiühingujuht Taliga sõnul saavad aga tööandjad ka ise aru, et odava töö ja alampalga pealt kokku hoides ei ole võimalik saavutada kvaliteeti. «Ise on nad viimastel aastatel öelnud ka seda, et alampalga saajaid on nii vähe, seega ei tohiks selle tõstmine olla probleem,» selgitas ta.

Eesti viimaste seas

Samuti on Taliga soov, et alampalk tõuseks aasta algusest, mitte kunagi hiljem. Tema sõnul on see just ettevõtjate endi soov olnud, sest poole aasta pealt on eelarverahas raske muutusi teha.

Lisaks rõhutas ametiühinguliider, et kuna majanduslanguse tõttu jätkab keskmine palk tõusu, peaks alampalga tõus seda edestama. Just seepärast, et Eesti on alampalga ja keskmise palga võrdluses Euroopa viimaste seas. Kui teised riigid jagavad seisukohta, et alampalk peaks olema ligikaudu 40 protsenti keskmisest palgast, siis Eestis on see märksa madalam.

Kui ettevõtjad on rääkinud ka vajadusest kaotada riiklik alampalk, on Euroopas selle üheks eesmärgiks tööturu reguleerimine, samuti diskrimineerimise vähendamine, et tööandjail väheneks võimalus ebaõiglaselt väikest tasu maksta. Asjatundjate hinnangul võib suhteliselt kõrge alampalk teatud oludes mõjutada ka tööturgu – nii ollakse motiveeritud tööle minema, mitte lootma sotsiaalabile.