Artiklid

Anu Ojasalu,
Eesti töötukassa avalike suhete juht

Kind­lus­tushüvi­ti­se taot­le­mi­seks tu­leb end töö­tu­na ar­ve­le võtta ja aval­dus esi­ta­da.

Töö­tus­kind­lus­tushüvi­tist on ini­me­sel õigus saa­da siis, kui ta on töölt va­bas­ta­tud koon­da­mi­se, kat­sea­ja mit­te­ra­hul­da­va­te tu­le­mus­te või täh­ta­ja­li­se le­pin­gu lõppe­mi­se tõttu. Lis­kas nei­le an­na­vad hüvi­ti­se saa­mi­se õigu­se veel mõned töö­suh­te lõpe­ta­mi­se alu­sed (vt www.too­tu­kas­sa.ee). Töö­ta­jad, kes lah­ku­vad töölt omal soo­vil, pool­te kok­ku­lep­pel või oma­pool­se­te ek­si­mus­te tõttu, ei saa töö­tus­kind­lus­tushüvi­tist. Sa­mu­ti ei ole töö­tus­kind­lus­tus-hüvi­tist võima­lik saa­da ini­mes­tel, kes ei mak­sa töö­tus­kind­lus­tus­mak­set: pen­sionä­ri­del, üliõpi­las­tel, ju­ha­tu­se liik­me­tel jne. Olu­li­ne on see­gi, et täis oleks töö­tus­kind­lus­tuss­taaÏ, s.t et töö­ta­ja oleks vii­ma­se 36 kuu jook­sul maks­nud vä­he­malt 12 kuud töö­tus­kind­lus­tus­mak­set.

Et töö­tus­kind­lus­tushüvi­tist saa­da, on va­ja pöör­du­da töö­tu­rua­me­ti ko­ha­lik­ku osa­kon­da, võtta end seal töö­tu­na ar­ve­le ja esi­ta­da aval­dus hüvi­ti­se taot­le­mi­seks. Aval­du­se võib töö­tu­ru-a­me­ti osa­kon­da kaa­sa võtmi­seks väl­ja prin­ti­da ka töö­tu­kas­sa ko­du­le­helt. Kind­las­ti on va­ja kaa­sa võtta ka isi­kut tõen­dav do­ku­ment (pass või ID-kaart), töö- või tee­nis­tus­suh­te lõppe­mi­se põhjust ja ae­ga näi­tav do­ku­ment (töö­raa­mat, töö­le­ping vms), tö­öand­ja tõend, kus on kuu­de kau­pa esi­le too­dud vii­ma­sel kol­mel töö­ta­tud kuul maks­tud ta­su ja kin­ni­pee­tud töö­tus­kind­lus­tus­mak­sed.

Rahapäev kuu 10. päeval

Töö­tu­rua­met saa­dab aval­du­se töö­tu­kas­sa­le ja töö­tu­kas­sa teeb ot­su­se, kas teil on õigus hüvi­ti­se­le, 14 päe­va jook­sul ar­va­tes aval­du­se esi­ta­mi­se päe­vast. Ot­su­se saa­te kät­te töö­tu­rua­me­ti piir­kond­li­kust osa­kon­nast.

Töö­tus­kind­lus­tu­se suu­rus on esi­me­sel sa­jal päe­val 50% teie eel­ne­vast ühek­sa kuu pal­gast, mil­le hul­ka ei loe­ta kol­me vii­mast töö­ta­tud kuud. Ala­tes 101. päe­vast on töö­tus­kind­lus­tushüvi­ti­se suu­rus 40% teie kesk­mi­sest pal­gast. Hüvi­tist ha­ka­tak­se ar­ves­ta­ma ala­tes ka­hek­san­dast päe­vast pä­rast töö­tu­rua­me­ti­le aval­du­se esi­ta­mist. Iga­kui­ne sum­ma maks­tak­se pan­gaar­ve­le ka­lend­ri­kuu 10. kuup­äe­vaks. Kui kaua ini­me­ne töö­tus­kind­lus­tushüvi­tist saab, sõltub ko­gu­ne­nud töö­tus­kind­lus­tuss­taaÏist. Hea on tea­da, et hüvi­ti­se saa­mi­se ajaks jääb ini­me­se­le al­les ka ra­vi­kind­lus­tus, mis keh­tib veel kaks kuud pä­rast töö­tus­kind­lus­tushüvi­ti­se maks­mi­se aja lõppe­mist.

Kui lä­he­te töö­le en­ne, kui teie hüvi­ti­se maks­mi­se aeg lä­bi saab, kuid jää­te 12 kuu jook­sul uues­ti töö­ta, on teil ik­ka õigus hüvi­ti­se­le, sõltu­ma­ta sel­lest, kui kaua va­he­peal töö­ta­si­te. Hüvi­tist on võima­lik saa­da päe­va­de eest, mis jäid eel­mi­sel töö­tu­se ajal ka­su­ta­ma­ta.

Info ja blanketid on Eesti töötukassa koduleheküljel

www.tootukassa.ee

Maksmise aeg

Töötuskindlustushüvitise kestus
sõltub kindlustusstaaÏist:

•• kindlustusstaaÏi vähem kui 56 kuud – hüvitis 180 kalendripäevaks;

•• kindlustusstaaÏi 56-110 kuud – hüvitis 270 kalendripäevaks;

•• kindlustusstaaÏi 111 kuud või enam – hüvitis 360 kalendripäevaks.

•• Kui te jõuate sel ajal riikliku vanaduspensioni ikka, määratakse teile töötuskindlustushüvitis kuni vanaduspensioni ikka jõudmise kuupäevani.

Allikas: www.tootukassa.ee