Mart Niineste
Teoreetiliselt on riik meile kõigile ette näinud suurepärased võimalused töö otsimiseks ja leidmiseks mis tahes olukorras. Kuid kui töötusekatk oma luuaga liiga hoogu läheb, jääb seadusse raiutud ilusatest sõnadest väheseks. Mida teha, kui riik ei aita?
Loo ettevalmistamise ajal ütleb tööturuameti pressiesindaja Erko Vanatalu, et töötav inimene saab end registreerida ainult tööotsijaks. Egas midagi. Parem perspektiivitundega pool muna kui tühi koor ja nii seangi ühel sombusel jaanuari neljapäeval sammud tööturuameti Endla tänava büroosse.
Saba infoleti taga on Eesti elanikkonna demograafiline läbilõige. Kolmekümnendates mees ulatab ametnikule ID-kaardi ja lõvilogoga vabastamistõendi. Talle antakse vastu blankett ja saadetakse teisele korrusele.
Taksojuhi olemisega vanem mees tervitab ametnikku kahes keeles: Tere-zdravstvuite! Kuna mees oli headel aegadel FIE, suunatakse ta maksuametisse tõendit tooma. Ma oolen kohje taagasi! ei hülga teda optimism. Tõend väljastatakse kolme päeva jooksul, hõikab ametnik talle reispassiks kaasa.
Vanemal naisel minu ees on omalaadne probleem. Ta on vanaema. Eelmise aasta veetis ta lapselapsega kodus. Nüüd, kui tütar koondati, pole vanaema teeneid nii palju vaja. Kuna vanus võimaldab ja huvi on, tahab naine end töötuna arvele võtta. Blankett, ja järgmine õnnetu olengi mina.
Ulatan ID-kaardi: Tahan end tööotsijana arvele võtta. Naiivik! Vabad töökohad on stendidel, suunab ametnik. Mul on vaja end tööotsijana arvele võtta, see on pikem jutt, ohkan, ja saan blanketi, kus linnuke on sõna tööotsija taga ning mille nurka kribatakse kiirelt: teine korrus kab. 220.
Teine korrus on okk. Ülerahvastatud koridorist õhkub füüsiliselt tajutavat masendust. Inimeste silmadest peegelduvad maksmata kodulaenud-liisingud ja küttearved. Kui Maret Maripuu siit koridorist läbi kõndima peaks, korraldataks talle kohemaid spontaanne ja põhjalik kadalipp.
Leian õige kabineti ja asun, tühi blankett näpus, oma muret kurtma. Selgub, et ma teen nalja, sest vabad töökohad on esimese korruse stendil. Ahastan: Mul on seda vaja! Äkki saaks mingit nõustamist või nii... Tutkit brat! Esiteks on blankett täitmata, teiseks on mul töökoht ju olemas.
Kuid kurvad silmad suudavad teha väikseid imesid. Pääsen kõrvalkabinetti venekeelse karjäärinõustaja jutule. Head pehme slaavi aktsendiga eesti keelt rääkiv proua kuulab mu mure ära, tõsineb võlusõna Kruuda just peale ning kurdab, et tal pole abistamiseks eestikeelseid materjale. Hetk hiljem oleme eestikeelse nõustaja kabineti ukse taga, kuid siin tabab meid uus probleem enne märtsi ei maksa vabadest konsultatsiooniaegadest unistadagi.
Välismaale
Nagu näitas ülalkirjeldatud kiire katse, pole halvimaks valmistumine sugugi nii lihtne. Kuigi tööturuteenuste seaduse järgi justkui peaks. Niisiis tuleb seadusega ettenähtud õnge asemele ise põõsast ritv murda, rõivaniidist tamiil harutada ja kirjaklambrist konks painutada.
Esimene võimalus on alati mitu rauda tules hoida. Kuid kas ikka on? Ajakirjanik Inga Nõlvak (26) on teinud viimasel paaril aastal korraga Tartus raadiotööd, muusikateemalisi kaastöid päevalehtedesse ning toimetanud ka MTV Eesti kodulehekülge ja uudiseid: Ma pole enne kunagi kahe või rohkema otsa olemasolu võtnud niiviisi, et oleks pehmem maandumine, kui mõni asi ära kukub. Pigem oli see rõõm huvitavatest proovikividest.
Just nimelt oli. Sest kui tööotsad ära kukkuma hakkasid, siis enam-vähem korraga. Mul oligi selles suhtes hästi toredad seitse päeva, et tulin raadiost ära, täpselt nädala pärast sain kirja MTV-st, meenutab ta.
Siiski peitub Ingas veel omajagu optimismi. Südamega tehtud töö on hästi tehtud töö ning sotsiaalne võrgustik, kuhu loodetavasti on mõni tööots kinni jäänud, oskab seda kindlasti hinnata: Veel pole tööturuametiga tutvust teinud. Ma millegipärast eriti ei usu ka, et sinnamaani asi läheb. Praegu polegi nagu suutnud eriti selgelt veel mõelda, kuhu proovida või kellelt küsida.
E-riigis on pärast tööturuameti või personaalse sotsiaalse võrgustiku ammendumist järgmine loogiline võimalus pöörduda interneti töövahendusportaalide poole. Ehk näkkab midagi kodumaal või hoopis raja taga? Sest kui veel paari aasta eest võis tunduda mõte tööstuslikult tapetud kalkunite käsitsi epileerimisest üsna vastumeelne, siis nüüd on seegi arvestatav võimalus. Kui ainult pakutaks.
Nagu kinnitasid Eesti Päevalehele töövahendusportaal Hyppelaud.ee, üleeuroopalise EURES-töövahendussüsteemi Eesti osakond ning personaliotsingufirma M-Partner, on tööpakkumiste ja töölepakkumiste suhe laias laastus pöördvõrdeline viimaste kahjuks.
EURES-i juhtivspetsialisti Marta Traksi sõnul on pakkumiste arv vähenenud kaks korda. Langustendents ilmnes septembris ja selle lõpuaega Traks ennustada ei julge. Rajataguse töö nõudlus hakkas suurenema mullu augustis ning nüüd on huviliste arv võrreldes 2007. aastaga kolmekordne.
Tööjõuvahendusfirma M-Partner juhatuse liige Marko Udusaar lajatab tööpakkumistest rääkides veelgi karmima arvu: Hinnanguliselt 75 protsenti. Ja täpsustab, et alates oktoobrist on vähenenud just pakkumised lihtsa töö tegijatele ehitajatele, laomeestele ja klienditeenindajatele.
Kuid enne kontorit vaikib alati just tsehh ka Eestis Klienditeenindaja kohale tuli viissada CV-d, illustreerib Udusaar ja täpsustab, et märksa leebema keelenõude korral oleks kandidaate vabalt üle tuhande.
Siiski on kõigi kolme töövahendaja sõnul säilinud vajadus keeleoskusega inseneritasandi spetsialistide ning meditsiinitöötajate järele.
Praegu Tehhimaal Prahas õppiv teatriteaduse magistrant Johanna-Mai Vihalem (26) ironiseerib, et tulusat tööd pakub praegu ainult illegaalne/amoraalne sektor. Välismaal pole lademetes tööd, mida teha. Seal on türklased, poolakad ja muud tüübid, kes lihtsate tööde palgad ilusti all hoiavad.
Ka on eelmainitutel tihtipeale suured rahvuskaaslaste kogukonnad toeks ja abiks kohanemisel ning probleemide lahendamisel. Vihalemal on vedanud, sest tema elukaaslane töötab IT-alal.
Udusaar avaldab lootust, et rajataguste tööpakkumiste absoluutne mõõn saabub kevadel, suvel peaks juurde tulema hooajatöid teenindussektoris. Kui just kohalikud seda tööd ise ära tegema ei kiirusta.
Tagasi koju
Üks võimalus on minna tagasi kodukanti. Variant, mis ei kipu kehtima mitmenda põlve linlasele. Kuid kui ülikoolist anti kaasa ka haruldased pedagoogipaberid ja mõni maakool värskest soolast puudust tunneb Või ehk otsib mõni maamuuseum hakkajat vedajat ning sul on äsja üleliigseks tunnistatud, kuid arvestatav projektijuhtimise kogemus varnast võtta? Äkki on naabrimehel vaja usaldusväärset inimest appi metsatöödele? Kui juured pole päris läbi raiutud, on alati teoreetiline tagasitee nende juurde.
Kuid on ka üks koht, kuhu meestel on alati hea pakku minna. Kaitsevägi. Nagu kirjutab nädalatagune The New York Times, on vabatahtlike hulk USA sõjaväe värbamispunktides üle plaani suur. Ainuüksi möödunud aasta viimases kvartalis võttis automaadi kui tööriista kätte enam kui 21 000 ameeriklast.
Aga Eestis? Detsembri keskelt alates on kaitsevägi juurde saanud ligi sada priitahtlikku ajateenijat. Ning ega Scoutspataljoni kasarmuteski enam tuul ulu.
Abiks värskele töötule
Meeleheide pole sinu sport.
Alkohol ei ole antidepressant, pigem eksperimenteeri närvide rahustamiseks taimeteedega.
Ära jää diivanile liiga kauaks logelema. Pärast on raskem inimeste sekka tagasi minna.
Käi töötutele pakutavatel koolitustel, isegi kui need on sinu taseme jaoks mõttetud.
Vaata oma kulutused kriitilise pilguga üle. Kui helistad veel töötavale sõbrale, tee vastamata kõne ehk rotikas.
Kurna riiki, kuni saad. Võta end arvele igal pool, kus toetusi jagatakse. Töötul pole raha kunagi liiga palju.
Samal põhjusel ei tasu pakutavate tööotsade suhtes liiga valiv olla.
Tee kiiresti üks laps. Vanemapalga kallale pole ju veel mindud
Kasuta aega enesetäienduseks. Veeda vabad päevad näiteks raamatukogus huvitavatel või arendavatel teemadel raamatuid mõttega lugedes.
Kui elad üürikorteris, siis anna omanikule viisakalt mõista, et üüris on veel buumiaegne õhk sees. Kui ta seda ei usu, hakka odavamat elamist otsima.
Kuna üürikorterid pole kunagi liiga heas korras, proovi üür kokkuleppel omanikuga konventeerida korteriremondi töötundideks. Materjalid sebigu muidugi omanik.
Kui sul on keskkoolitasemest kõrgemad teadmised mõnes reaal- või humanitaaraines ning tuttavatel on pisut puupäised pubekad kodus kasvamas, paku end mõistliku tasu eest koduõpetajaks-konsultandiks. Kui tööd hästi teed, tekib aja jooksul arvestatav isekasvav klientide võrgustik.
Sama kehtib ka muude, seni tagaplaanil olnud oskuste kohta.
Seadus
Kellena end tööturuametis arvele võtta saab?
Töötu ja tööotsija
Tööotsija inimene, kellel on töökoht veel olemas. Tööotsija otsib tööd, kui ta pöördub vähemalt kord 30 päeva jooksul töövahendusteenuse saamiseks tööturuameti poole. Et end tööotsijana kirja panna, peab olema vähemalt 13-aastane. Tööotsija ei saa töötu abiraha.
Töötu inimene, kellel pole tööd. Töötuna ei saa end arvele võtta inimene, kes teeb lepingu alusel tööd, on alla 16-aastane, jõudnud vanaduspensioniikka, saab eelpensioni, õpib päevases õppevormis või täiskoormusega õppes, on FIE või ajateenija, pole Eesti kodanik või elamisloaga välismaalane jne.
Tööturuteenuste seadus
Õigus on ametniku kohustus
1. Teavitamine tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest: teabe andmine tööturu seisu ja muudatuste, tööturuteenuste sisu ja nende saamise tingimuste ning tööturutoetuste saamise tingimuste kohta.
2. Töövahendus: töötule ja tööotsijale sobiva töö ning tööandjale sobiva töötaja leidmine.
3. Tööturukoolitus: töötule korraldatav tööalane koolitus, kus omandatakse või arendatakse ameti- või muid oskusi, mis soodustavad isiku töölerakendumist.
4. Karjäärinõustamine: töötule ja töö- või teenistussuhte lõpetamise kohta teate saanud tööotsijale tema isikuomadustele, haridusele ja oskustele vastava haridustee, tööalase valiku, koolituse või töö soovitamine.
5. Tööpraktika: praktilise töökogemuse saamiseks osutatav tööturuteenus, mis täiendab tööks vajalikke praktilisi teadmisi ja oskusi.
6. Avalik töö: ajutine tasuline töö, mis ei eelda kutse-, eri- ega ametialast ettevalmistust.
7. Tööharjutus: tööturuteenus tööharjumuse taastamiseks või esmase tööharjumuse omandamiseks eesmärgiga valmistada töötut ette töölkäimiseks.
8. Palgatoetus: tööandjale töötu töölerakendamiseks makstav toetus.
9. Ettevõtluse alustamise toetus: toetus töötule ettevõtluse alustamiseks.
10. Tööruumide ja -vahendite kohandamine (puudega töötule).
Loe seadust: www.riigiteataja.ee/ ert/act.jsp?id=1037461
