Artiklid

Agne Narusk

Üli­koo­li­ha­ri­du­se­ga töö­tu tead­mis­te ja os­kus­te­ga haa­ku­vad üksi­kud töö­tu­ru­koo­li­tu­sed.

Ma­re (ni­mi in­terv­juu and­ja pal­vel muu­de­tud) koon­da­ti rah­vus­va­he­li­se or­ga­ni­sat­sioo­ni Tal­lin­na esin­du­sest pea kaks aas­tat ta­ga­si. Päe­va, mil ta esi­mest kor­da si­se­nes töö­tu­rua­me­ti uk­sest, mä­le­tab nai­ne häs­ti – 1. au­gust 2007. Jär­je­kor­di siis veel pol­nud.

Sel­lest ajast pea­le käis Ma­re iga kuu töö­tu­rua­me­tis, et an­da vai­ki­des all­ki­ri vai­ki­des ula­ta­tud tö­öot­si­mis­ka­va­le – olu­kord muu­-tus­te­ta. „I­ga kuu, kok­ku­le­pi­tud päe­val sei­san ära pi­ka jär­je­kor­ra ja an­nan amet­ni­ku­le all­kir­ja, na­gu kri­mi­naal­hool­du­sel oli­ja. Mi­nu ni­me­ga kaust, ku­hu li­sa­tak­se ala­ti uus all­kir­ja­ga pa­ber, on kas­va­nud ju­ba pä­ris kop­sa­kaks toi­mi­kuks,” rää­gib ta. „Miks? Al­gul seepä­rast, et sain töö­tus­kind­lus­tushüvi­tist, nüüd seetõttu, et nii säi­lib töö­tul ra­vi­kind­lus­tus.”

Vai­kus ka­hel pool lau­da kes­tis ter­ve aas­ta. Siis läks juh­tu­mi­kor­ral­da­ja su­ve­puh­ku­se­le ning tu­lu­tust tö­öot­si­mi­sest ja kan­di­dee­ri­mis­test vä­si­nud nai­ne ot­sus­tas ase­mi­kult küsi­da koo­li­tusvõima­lus­te koh­ta. Ülla­tu­nud kon­sul­tant saa­tis sak­sa fi­lo­loo­gi ha­ri­du­se­ga nai­se karjää­rinõus­ta­ja ju­tu­le. Vii­ma­ne möö­nis: jah, teie olu­kord on ras­ke. Kii­tis nai­se vap­rust ot­si­da tööd töö­por­taa­li­de kau­du. Ja soo­vi­tas siis klien­di­tee­nin­da­ja koo­li­tust (sest kee­vi­ta­jaks Ma­re õppi­da ei taht­nud). „Sai­me mõle­mad aru, et see on roh­kem te­raa­pia eest,” nen­dib Ma­re. Aga karjää­rinõus­ta­ja rek­laam­lau­se „90 prot­sen­ti lõpe­ta­ja­test saa­vad ta­va­li­selt töö­ko­ha” ning kur­su­se raa­mes pa­ku­tav 40 tun­di ve­ne ja ing­li­se kee­le õpet said ot­sus­ta­vaks. Ülejää­nu võtab ta kok­ku sõna­de­ga: „See, mi­da seal õpe­ta­ti, kuu­lub ene­sest mõis­te­ta­valt hea las­tetoa juur­de. Ei tead­nud, kas nut­ta või naer­da.” Õp­peeks­kur­sioon te­le­fo­ni­tee­nin­du­se kõne­kes­ku­ses­se oli eh­ma­tav. „Sain aru, et olen täies­ti va­les ko­has,” nen­tis Ma­re.

„Rää­ki­sin oma juh­tu­mi­kor­ral­da­ja­ga sel­lest. Te­ma vas­tas: aga mi­na teid ju klien­di­tee­nin­da­ja koo­li­tu­se­le ei suu­na­nud, ise läk­si­te,” lõpe­tab Ma­re tee­ma.

Mi­da päev eda­si, se­da vä­hem jul­ges ta mi­da­gi küsi­da juh­tu­mi­kor­ral­da­jalt – ka ju ini­me­ne ja oma suu­re töö­koor­mu­se­ga kim­pus. Lõpuks lei­dis in­ter­ne­tist gii­di­koo­li­tu­se pak­ku­ja – see oli mi­da­gi, mil­le­ga võiks võõrfi­lo­loog lei­ba tee­ni­da. Lei­dis sel­le­gi sät­te, mis lu­bab erand­kor­ras töö­tu­rua­me­til koo­li­tust tel­li­da ka üksi­ku­te­le hu­vi­lis­te­le, ja täi­tis aval­du­se. Koo­li­tu­se­ni oli ae­ga kolm ja pool nä­da­lat. „Vaa­ta­me, kui­das sel­le­ga on, sel­le­le te­hak­se rii­gi­han­ge, he­lis­ta­ge kuu lõpus,” sel­gi­tas kon­sul­tant.

Pä­rast kuut tühja te­le­fo­nikõnet laa­dis „ei, ma ei tea, kui­das sel­le­ga on, he­lis­ta­ge tei­sel numb­ri­l”, „meie­ni po­le see jõud­nud, he­lis­ta­ge tei­sel numb­ri­l”, „he­lis­ta­ge nei­le, kes rii­gi­han­get tee­va­d” al­gas gii­di­koo­li­tus pea­le il­ma Ma­re­ta.

Epiloog

Töö­tu­rua­me­ti Tal­lin­na ja Har­ju­maa osa­kond vas­tab 5. veeb­rua­ril do­ku­men­dis 4.1/5751 Ma­re kir­ja­li­ku­le jä­re­lepä­ri­mi­se­le kok­kuvõtvalt nii: gii­di­na töö­ta­mi­seks tu­leb lä­bi te­ha ates­tee­ri­mi­ne. Ek­sa­miküsi­mu­sed, es­see­de tee­mad, aval­du­se for­mu­lar jne on va­balt kät­te­saa­da­vad gii­di­de ühin­gu ko­du­le­heküljel. See­ga saab õppi­da ise­seis­valt ja po­le va­ja­lik gii­di­koo­li­tus, et ates­tee­ri­tud gii­di­na töö­le asu­da. Kui prae­gu koo­li­tu­se­le min­na, ei leiaks gii­di­na tööd nii­kui­nii, sei­sab vas­tus­kir­jas.

Ma­re aga läks ja lae­nas sõb-ralt 3500 kroo­ni koo­li­ra­ha ning loo­dab juba sel su­vel õppi­nud ja ates­tee­ri­tud gii­di­na tu­ris­te abis­ta­da.

Töötutele koolituse “kinkekaardid”

•• Kui sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna ette valmistatav kupongikoolituse idee leiab heakskiidu, võib registreeritud töötu nn kinkekaardi alusel valida ise endale vajaliku koolituse.

•• Praegu ei võeta töötuna arvel olijaid töötavatele ja tööotsijatele mõeldud kursustele isegi siis, kui seal leidub vabu kohti. Kui kupongikoolitus käiku läheb, see vahe kaob. „Inimese jaoks tähendab see, et ta ei pea enam oma staatuse pärast muretsema ning võib valida just selle kooli ja eriala, mis on tema eduka toimetuleku eelduseks,” ütles tööturu osakonna juhataja Thor-Sten Vertmann. Tema hinnangul peaks eurorahale toetuv katseprojekt valmis saama sügiseks.

Kommentaar

Tiina Ormisson
tööturuameti peadirektor

Tööturukoolitusel on kaks suunda: koolitada inimesi sinna, kuhu on tegelikult töötajaid vaja, ning üldkompetentse andev koolitus väga mahukatele riskigruppidele, nt riigikeelekoolitus muukeelsetele töötutele. Me ei saa anda inimestele teist kõrgharidust, anname vajaliku annuse praktilisi oskusi, et ta saaks n-ö tagasi ree peale, et siis ise edasi liikuda. Ajal, mil Mare töötuks jäi, valitses tööturul pigem tööjõu puudus. Tema haridust ja tööandjate vajadusi arvestades oli väga suur tõenäosus, et ta leiab kiiresti uue töökoha. Seetõttu soovitati tal lisaks tööturuametis pakutavatele töökohtadele kasutada ka kõiki teisi võimalikke tööotsingu portaale.

Kui selgus, et olemasolevatele võimalustele vaatamata Mare siiski ei suutnud rakendust leida, pakuti talle koolitust, mille vajalikkuses veenduti koos karjäärinõustajaga.

Nõustamise käigus selgitati ka tulevase töö sisu ja nii jääb arusaamatuks, miks ta pärast koolitust töölemineku kasuks ei otsustanud.