Artiklid

Kristiina Viiron

Pi­kalt tööst ee­mal ol­nud saa­vad har­ju­tus­kes­kus­tes töö­te­ge­mist õppi­da.

Kop­lis Li­na tä­na­va kat­la­ma­jas käib vii­ma­se lih­vi and­mi­ne uue­le töö­har­ju­tus­kes­ku­se­le, kus kaua tööst ee­mal ol­nud ini­me­sed hak­ka­vad tegema prak­ti­li­si töid. Nei­le, kes on pi­kalt ela­nud il­ma et iga ar­gip­äev al­gaks töö­le tõtta­mi­se­ga, po­le töö su­gu­gi isee­ne­sestmõis­te­tav te­ge­vus. Sa­ge­li tu­leb suht­le­mist­ki uues­ti ko­ba­mi­si õppi­ma ha­ka­ta. Et sel­li­sed ini­me­sed ühel päe­val jäl­le töö- ja ta­vael­lu naa­sek­sid, on neil võima­lik käia töö­har­ju­tus­kes­kus­tes sõna ot­se­ses mõttes töö­te­ge­mist har­ju­ta­mas.

Li­na tä­na­va ma­ja on Põhja-Tal­lin­nas asu­va har­ju­tus­kes­ku­se tei­ne hoo­ne. Esi­me­ses, Ala­si 6 asu­vas ma­jas saa­vad töö­har­ju­tus­kur­sus­tel käi­vad töö­tud süüa, sot­siaal­set ja psühho­loo­gi­list nõus­ta­mist vms.

Kat­la­ma­jast ümber­ko­hen­da­tud hoo­nes on ole­mas nii me­tal­li- kui ka pui­dutöö­pin­gid, puu­de lõhku­mi­seks va­ja­li­kud sead­med ja sa­vitöö­ko­da. Ma­jast ei puu­du ka duširuu­mid, kus end pä­rast töö­te­ge­mist puh­taks pes­ta.

Uue elu poole

Kes­ku­se tööd kor­ral­da­va MTÜ Pro Ci­vi­ta­se juht Tiit Ol­lin mär­gib, et ma­ja kor­raspi­da­mi­ne­gi on töö­tu­te üle­san­ne, sa­mu­ti pa­nid me­hed pal­ga­lis­te ehi­ta­ja­te kõrvalt käed külge kat­la­ma­ja ümbe­re­hi­tustöö­del.

Töö­har­ju­tu­se päev kul­geb ühel päe­val ka­hes ma­jas kor­ra­ga ka­he töög­ru­pi­ga (á 20 ini­mest), kel­lest üks alus­tas veeb­rua­ris, tei­ne märt­sis. Hom­mik al­gab Ala­si tä­na­va ma­jas – kel va­ja, kõne­leb psühho­loo­gi või sot­siaalnõus­ta­ja­ga. Võlanõus­ta­ja­gi abi ku­lub siin­se­te­le ini­mes­te­le, kel­lest lõvio­sa on me­hed, iga­ti ära. „Pal­ju­del on pan­gaar­ved ares­ti­tud, mit­mel on tek­ki­nud võlad jä­nest sõites,” sel­gi­tab Tiit Ol­lin. Mõne­le on tul­nud ai­da­ta mu­ret­se­da uu­si isi­kut tõen­da­vaid do­ku­men­te. Päe­va la­hu­ta­ma­tuks osaks on soe lõunasöök – va­hel­du­mi­si supp ja praad. Mõne­le on­gi see ai­nus söö­gi­kord päe­vas, ja kui­gi reeg­lid näe­vad et­te, et pur­jusp­äi kes­kus­se tul­la ei to­hi, ei ja­gu Ol­li­nil südant kel­le­le­gi söö­ki kee­la­ta.

Nii eri­nev na­gu on mees­te taust, nõnda on lood ka töö­te­ge­mi­se ja el­lu­suh­tu­mi­se­ga. Kõigist ei saa­gi as­ja ja nad kao­vad nel­ja tuu­le poo­le kur­sust lõpe­ta­ma­ta­gi. Tei­sed saa­vad, kes roh­kem, kes vä­hem, ree pea­le ta­ga­si. Kas aga ka töö­le, see on prae­gu­ses ma­jan­du­so­lu­kor­ras üpris ka­hel­dav. Su­vis­test töö­har­ju­ta­ja­test, ke­da oli kok­ku 62, sai ja läks töö­le seit­se. Tö­öand­ja juu­res tu­leb ju kõigi teis­te kan­di­daa­ti­de­ga üht­moo­di kon­ku­ree­ri­da.

Need, kes kur­sust lä­bi­des veel ta­vael­lu ja töö­le naas­ta ei suu­da, kuid loo­tust sel­leks siis­ki on, saa­vad kes­ku­ses käia ka kaks kur­sust jär­jest, kok­ku pool aas­tat. Kes on kur­sus­te lõpus kin­del, et te­ma edas­pi­di­ne elu tä­hen­dab töölk­äi­mist, sel on võima­lik saa­da ka töö­tu­rua­me­ti kau­du koo­li­tust. Ideaa­lis lõpeb ja­da püsi­va töö­ko­ha­ga. Us­ku­ma peab!

„Loo­tus su­reb vii­ma­se­na!” kin­ni­tab ul­jalt väi­ke­se­kas­vu­li­ne, aga kä­be­da ole­mi­se­ga Jev­ge­ni (57). Aga­ralt as­kel­dab ta puid saa­gi­da – see on üks har­ju­tus-töö­dest. Püsi­val tööl po­le mees am­mu käi­nud ja ar­vab, et ega te­da va­nu­se tõttu enam võtta ta­he­ta­gi. Aga ta­haks küll püsi­valt tööd te­ha – kor­te­reid re­mon­ti­da. „Kõike ja­gub!” lööb mees käe­ga küsi­mu­se­le, kas te­da ka võlad pit­si­ta­vad. „Loo­da­me, et lä­heb pa­re­maks!”

See­vas­tu 40-aas­ta­ne, iga­ti vii­sa­ka ja hoo­lit­se­tud vä­li­mu­se­ga Oleg ei suu­da hel­ges­se tu­le­vik­ku us­ku­da. „Kind­las­ti lä­hen õppi­ma, aga rää­gi­tak­se, et saab ras­kelt,” mär­gib ta. Te­ma­gi on võl-ga­de­ga kim­pus: ali­men­did on maks­ma­ta, sest kui töö ot­sa sai, pol­nud sel­leks ra­ha. Ole­gi saa­tus sar­na­neb prae­gu pal­ju­de mees­te oma­ga – ta töö­tas ehi­tu­sel.

Keskused kõikjal Eestis

•• Erinevaid kohti, kus püütakse töötuid ja heitunuid tagasi tavaellu tuua, on Eestis 50-60 ringis.

•• Pikaajaliste töötutega tegelevad ka mittetulundusühingud, kes saavad selleks raha erinevatest projektidest. Näiteks Kopli tööharjutuskeskust, k.a rajamist on rahastanud Euroopa Sotsiaalfond ja Tallinna linnavalitsus.

•• Jõgevamaale Voorele on suur töötute aktiviseerimiskeskus loodud viie valla koostöös. Haapsalus võtab pikaaegseid töötuid ja ka ilma elukohata inimesi oma hoolde Haapsalu tööotsijate ühing.

•• Euroopa struktuurifondide raha abil luuakse tänavu neli uut tööharjutuskeskust Tabiveres, Kohtla-Järvel, Palamusel ja Palal.

•• Mõnel õnnestub kohe pärast kursust tööle saada, mõni läheb edasi koolitusele ja siis tööle. Kõik kursuslased tavaellu ei naasegi.