Artiklid

Mirko Ojakivi

Aeg uue töölepingu­seadusega kaasnevate hüvitiste muutmiseks hakkab otsa saama.

Valitsusliidu poliitikutest koosnev töörühm vaagis eile taas mitme tunni vältel, kuidas säästa töötukassa reserve, kuid nagu kahel varasemal päeval ei jõutud ka eile kõiki pooli täielikult rahuldava tulemuseni. Kuid suure tõenäosusega liigutakse kompromissi poole, mis säilitab nii töötuskindlustushüvitise määrade ja liikide ning tööandja makstavate koondamishüvitiste suhtes praegusega sarnase olukorra.

Koondatava inimese jaoks tähendaks taoline kompromiss seda, et ka pärast 1. juulit saab ta tööandjalt vähemalt kahe kuu koondamishüvitise ja järgneva kaheksa kuu jooksul töötukassast töötuskindlustushüvitist praegu kehtivate määrade järgi.

Kirjeldatud kokkulepe pole siiski veel kindel. Töörühma liige, sotsiaaldemokraatide riigikogu fraktsiooni esimees Eiki Nestor ütles näiteks, et midagi positiivset eilsel kohtumisel ei toimunud. Kuid töörühmas Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) esindava Ken-Marti Vaheri hinnangul liigutakse kokkuleppele üha lähemale.

„Töörühmas valitseb selge arusaam, et praegusel kujul uut töölepinguseadust jõustada ei saa, sest see viiks töötukassa pankrotti. Ka leppisime kokku, et täiendavat töötuskindlustuse maksetõusu ei tule,” selgitas Vaher.

Sotsiaaldemokraadid on siiski endiselt seisukohal, et mõistlik oleks tõsta töötuskindlustuse maksemäär neljale protsendile. „Ka ametiühingud ja tööandjate keskliit toetavad töötuskindlustusmakse tõstmist, kuid mõningad meie partnerid ei taha maksutõusust kuuldagi,” selgitas Nestor.

Peamiselt on täiendava maksutõusu vastu IRL. Vaheri sõnul tähendaks täiendav maksutõus automaatselt, et tööpuudus suureneks Eestis veelgi. „Mulle tundub, et ka meie koalitsioonipartnerid said aru, et täiendavat töötuskindlustusmakse tõusu ei tule. Ma arvan, et selles suhtes suutsime kokkuleppe saavutada,” märkis Vaher.

Kolme koalitsiooni erakonna esindajatest koosnev komisjon jätkab töölepinguseaduse ja sellega kaasnevate õigusaktide muutmist vajaduse korral juba täna, sest kokkuleppele jõudmiseks jääb aega ühe vähemaks. Nestori sõnul tuleb vajalikud seadusemuudatused välja töötada tuleva nädala alguseks, et valitsus saaks need muudatused heaks kiita juba tuleva nädala neljapäeval.

Aega on mõned päevad

Vaheri sõnul ei pruugi riigikogu jõuda sõlmitavas lepingus kirja saavaid seadusemuudatusi heaks kiita, kui need esitatakse riigikogule arutamiseks hiljem kui 21. mail. Nimelt peab peale riigikogu seadusemuudatused välja kuulutama president ja need peavad jõustumiseks ilmuma ka Riigi Teatajas.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur rääkis veel eelmisel nädalal Eesti Päevalehele, et taoline variant, et 1. juulil jõuaks jõustuda selgelt riigile üle jõu käiv töötuskindlustuste pakett, oleks riigile kõige halvem variant. „Minu arvates poleks korrektne inimestele maksta mingi perioodi jooksul kõrgemat toetust ja siis see ühel hetkel ära võtta,” rääkis Pevkur.

Andrus Ansip: maksetõusu me lubada ei saa

•• Peaminister Andrus Ansip rääkis eilsel valitsuse pressikonverentsil, et Eesti peab olema valmis veelgi suuremaks tööpuuduseks ja töötukassa jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb hüvitiste määrad üle vaadata.

•• Ansipi andmetel näitavad kõige halvemad stsenaariumid, et uut töölepinguseadust jõustades oleks töötukassa reservid järgmisel aastal otsas ja aasta lõpuks oleks töötukassa neli miljardi krooniga miinuses.

•• Ansipi arvutuste kohaselt peaks töötukassa jätkusuutlikkuse tagamiseks hüvitiste kärpimatajätmise puhul olema töötuskindlustuse maksemäär 10,5 protsenti. „See on Eesti konkurentsivõime hävitamine. Me ei saa seda endale lubada,” lisas peaminister.

•• Peale selle pole Ansipi hinnangul õiglane suurendada töötuskindlustushüvitisi olukorras, kus kõik peavad millestki loobuma. „Miks siis on ühiskonnas üks sotsiaalne rühm, kelle olukord peab paranema, kelle sissetulekud peavad kriisiajal suurenema? See pole õiglane.”