Helve Toomla, jurist

Tänavu aasta lõpul tehakse tasaarvestus, kes on ette puhanud ja kellel puhkusepäevi üle jääb, sest 2010. aastast alates saab puhkust iga töötatud kalendriaasta eest

Uue töölepingu seadusega (TLS) kaotas senine puhkuseseadus 1. juulil kehtivuse ja ühes sellega kaob ka tööaastate arvestus.

Järgmisest aastast alates antakse puhkust iga töötatud kalendriaasta eest. Üleminek ühelt arvestuselt teisele on päris palju küsimusi tekitanud, kuna mängu tulevad ka mitmete seadustega kehtestatud puhkuste aegumise tähtajad. Väga vajalik on nüüd teada oma tööaastat ja puhkamata jäänud päevi.

Tööaasta algas inimese tööle asumise päevast ja kestis 12 kuud. Puhkust võis anda mis tahes ajal tööaasta jooksul või ka pärast tööaasta täitumist järgmisel tööaastal, vahel isegi hiljem.

Näiteks inimene, kes asus tööle 3. mail 2004, võis poolte kokkuleppel või kollektiivpuhkuse korral oma tööaasta 4.05.04–2.05.05 puhkust kasutada juba 2004. a suvel, mil see oli ligikaudu 10 kuu eest ette saadud. Kui ta järgmistel aastatel samuti igal suvel puhkas, sai ta alati puhkust avansina, see ei olnud kogu tööaasta ulatuses välja teenitud.

Teine töötaja, kes täpselt samal ajal tööle läks, 2004. a ei puhanud. Tema esimene puhkus tööaasta 3.05.04–2.05.05 eest oli alles 2005. a suvel, kui terve tööaasta oli välja teenitud ja uus juba alanud.

Edaspidigi sai ta igal suvel puhkust tasatöötatud aja eest.

Tööaasta võis pikeneda

Segasemaks muutsid tööaasta arvestuse lapsehoolduspuhkus ja palgata puhkus, kuna nende aega ei arvatud puhkuseõigust andva tööaasta hulka, nende aja võrra tööaasta pikenes.

Oletame, et naine, kellel oli käsil tööaasta 6.02.06–5.02.07, jäi lapsehoolduspuhkusele
7. detsembril 2006 ja tuli tööle tagasi 3. oktoobril 2008, kasutades lapsepuhkust 1 aasta,
9 kuud ja 27 päeva.

Just selle aja võrra lükkus ka tema tööaasta lõpp edasi, tööaastaks sai 6.02.06–2.12.2008 (5. veebruar 2007 + 1 a 9 k 27 p). Uus tööaasta algas sel emal 3. detsembril 2008.

Ei olnud tähtis, mis ajal inimene puhkas, vaid millise tööaasta eest oma puhkust kas täies ulatuses või osade kaupa kasutas.

Puhkuste arvestust pidas tööandja

Iga töötaja tööaastate ja puhkuste üle pidi isikukaartidel arvet pidama tööandja esindaja – personalitöötaja või keegi, kellele see oli kohustuseks tehtud. Kahjuks on seda mõnikord lohakalt tehtud või üldse tegemata jäetud.

Sel juhul tuleks töötajal ja personaliametnikul üheskoos püüda meenutada, kas ja millal, millise tööaasta eest ning kui kaua igal aastal puhati.

Võimalik, et abi saab vanadest puhkusegraafikutest ja raamatupidamise dokumentidest. Nii saab selgeks iga tööaasta ja selle eest antud puhkusepäevad.

TLS § 138 lg 1 kohaselt tasaarvestatakse enne 2010. aasta 1. jaanuari väljatöötatud kasutamata või ärakasutatud väljatöötamata puhkus 2010. kalendriaasta puhkusenõudega 2010. a jooksul.

Tasaarvestuseks tuleb 31. detsembri 2009. a seisuga teha nn puhkuste inventuur, s.t selgitada, kes ja kui palju on oma jooksva tööaasta arvelt järgmisest kalendriaastast juba puhkust ette saanud ja kes ning kui palju sellest üle teeninud. Lihtsamalt öeldes – tehakse kindlaks, kes on võlgu tööandja ees ja kellele on võlgu tööandja.

Tasaarvestus

See, kes kasutas puhkust igal aastal avansina, jääb aastavahetuseks n-ö miinusesse, tema 2010. kalendriaasta puhkust vähendatakse. Kes aga kasutas puhkust pärast seda, kui tööaasta oli täies ulatuses välja teenitud, on plussis ja saab järgmisel aastal puhkust juurde. Vaatame, milline on nende kahe töötaja seis 31. detsembril, kes läksid 3. mail 2004 tööle ja kellest esimene sai puhkust juba sama aasta suvel, teine alles järgmisel suvel ning nii igal aastal järjest.

Esimene töötaja puhkab sel suvel terves ulatuses tööaasta 2.05.09–2.05.10 puhkust. Seega on ta aastavahetuseks oma 28kalendripäevasest puhkusest välja teeninud 8 kuu osa ehk 19 kalendripäeva (iga kuu annab 2,33 puhkusepäeva). 9 kalendripäeva on ta ette saanud 2010. aasta arvelt. Järelikult on 31. detsembril inventuuri seis – 9, ehk 2010. a puhkust vähendatakse 9 päeva võrra. Tema puhkuse pikkuseks jääb järgmisel aastal 19 kalendripäeva, 2011. a aga juba 28 päeva jne.

Teine töötaja puhkab tänavu suvel oma 3.05.08–2.05.09. tööaasta puhkust ja 31. detsembriks on ta uuest tööaastast välja teeninud 8 kuu puhkuse, s.t 19 kalendripäeva. Tema inventuuriseis on +19 ja 2010. a puhkusele lisatakse 19 päeva. Puhkuse pikkuseks on siis 47 kalendripäeva ja edasi juba 28 päeva igal kalendriaastal.

Olgugi et kummagi töötaja puhkus on järgmisel aastal isesuguse kestusega, ei ole ühele liiga tehtud ega teist eelistatud. Lihtsalt üks sai puhkust ette, teine tagantjärele. Alates tööle asumisest päevast kuni järgmise aasta lõpuni on mõlemad täpselt ühepalju puhkust saanud.